Balti riike h\u00f5lmav uuring n\u00e4itab, et kooli\u00f5pilaste hoiakud hundi, karu ja ilvese suhtes on viimase paarik\u00fcmne aastaga soosivamaks muutunud. \u00dchiskonnas laiemalt ei jagune inimeste arvamused aga kahte lehte, vaid peidavad endas mitmekesisemaid hirme ning ootusi.<\/p>\n
Looduses liikujad puutuvad metsloomadega kokku t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcsna sageli. V\u00e4idetavalt sattus n\u00e4iteks \u00fcks jalgrattur hiljuti vastamisi karuga, kes tundis huvi matkaja kefiiripaki vastu. Hoolimata konkreetse juhtumi t\u00f5ep\u00e4rasusest pole sarnased seigad iseenesest haruldased ja suurkiskjad satuvad Eesti metsades inimestega tahes-tahtmata \u00fchistele radadele.<\/p>\n
Loomapopulatsioone ei saa aga enam edukalt ohjata pelgalt bioloogiliste n\u00e4itajate toel. Tartu \u00dclikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson r\u00f5hutas, et m\u00f5ista tuleb ka seda, milliseid emotsioone kiskjad kohalikes elanikes tekitavad. Hoiakutest s\u00f5ltuvad otseselt nii riiklikud kaitsekavad kui ka see, keda ja kui palju k\u00fctitakse. “Me saime aru, et suurkiskjatega on v\u00e4ga keeruline tegeleda, kui me ei tea inimeste suhtumist neisse, sest see m\u00e4\u00e4rab tegelikult v\u00e4ga palju fooni,” s\u00f5nas Hindrikson saates “Labor”.<\/p>\n
Uuringu juured ulatuvad aastatesse 2004\u20132005, mil teadlased tegid analoogse k\u00fcsitluse kooli\u00f5pilaste hulgas. Vahepeal on kohalik keskkond tugevalt muutunud: linnastumine on s\u00fcvenenud ja metsi rohkem raiutud. Samuti on arenenud kogu kohalik \u00fchiskond.<\/p>\n
Hoiakute muutusi peegeldava aegrea jaoks p\u00f6\u00f6rdusid teadlased seega taas esmalt just Eesti g\u00fcmnaasiumide ja keskkoolide poole. Uurijad palusid veebip\u00f5hises k\u00fcsimustikus osaleda v\u00e4hemalt 15-aastastel noortel. <\/p>\n
Laiema pildi saamiseks saatis teadlasr\u00fchm k\u00fcsimustiku ka kohalikele omavalitsustele, jahimeestele ja p\u00f5llumeestele. K\u00fcsitlusse kaasati ka mesinikud ja lambakasvatajad, kes kannavad kiskjate tegevuse t\u00f5ttu sageli ebaproportsionaalselt suurt kahju. Lisaks said s\u00f5na tavainimesed, kes ei kuulunud \u00fchtegi kitsamasse sihtr\u00fchma.<\/p>\n
Selline haare tagas v\u00f5imalikult esindusliku valimi. T\u00e4pselt samu andmeid kogusid ka L\u00e4ti ja Leedu uurijad. “Meile \u00fcllatuslikult on suhtumine suurkiskjatesse k\u00f5igis riikides positiivsem,” s\u00f5nas Hindrikson. Tolerantsus metsloomade vastu on kasvanud nii Eesti, L\u00e4ti kui ka Leedu elanike seas. Iga uuritud suurkiskja liik p\u00e4lvis varasemast soojema vastuv\u00f5tu. Hindrikson r\u00f5hutas samas, et \u00fcldisest positiivsest taustast hoolimata tajuvad inimesed loomi endiselt erinevalt.<\/p>\n
Harilikku ilvest peavad k\u00f5ik sihtr\u00fchmad k\u00f5ige meeldivamaks metsanaabriks. Pruunkaru seostub vastajatele seevastu tugeva isikliku hirmuga. Hallhundi puhul t\u00f5useb esile peamiselt kartus varalise kahju ees. Naaberriikide andmeid k\u00f5rvutades koorub hirmu osas v\u00e4lja huvitav vastuolu. Baltikumi karupopulatsiooni tuumik asub Eestis, ent l\u00e4tlased pelgavad mesik\u00e4ppi palju rohkem. L\u00f5unanaabrite metsades on karud alles kanda kinnitamas, samas kui Leedus kohatakse neid vaid eksik\u00fclalistena.<\/p>\n
Andmetesse s\u00fc\u00fcvides jaotasid inimeste vastused kolmele teljele: loomade sallimine, isiklik hirm ja hirm varalise kahju ees. Nende tegurite ristumisel joonistus v\u00e4lja kuus ps\u00fchholoogilist profiili. Nii n\u00e4itasid tulemused, et inimene v\u00f5ib suurkiskjaid karta isegi siis, kui neisse soosivalt suhtub. Niisamuti v\u00f5ivad inimesed kiskjate olemaolu p\u00f5him\u00f5tteliselt toetada, kuid muretseda lakkamatult loomade tekitatava varalise kahju p\u00e4rast.<\/p>\n
Osa elanikke \u00fcllatas teadlasi oma sisemiste vastuoludega. Leidub vastajaid, kes ei salli suurkiskjaid silmaotsaski, ent ei karda neid isiklikult ega tunne muret ka oma vara p\u00e4rast. Spetsialistide hinnangul v\u00f5ib selline ideoloogiline vastumeelsus tuleneda hirmust traditsioonilise eluviisi kadumise ees.<\/p>\n
K\u00f5ik erimeelsused kadusid aga hoobilt, kui loom kujutab inimese elule otsest ohtu. Sellises olukorras pooldavad k\u00f5ik r\u00fchmad radikaalset sekkumist ja looma k\u00f5rvaldamist.<\/p>\n
K\u00fcsitluse tulemused aitavad Hindriksoni s\u00f5nul riigiasutustel edaspidi oma kommunikatsiooni t\u00e4psemalt sihtida. Linnainimese puhul peaksid ametnikud keskenduma just metsahirmu maandamisele. P\u00f5llumeestele tuleb aga pakkuda selgeid kompensatsioonis\u00fcsteeme, et nad m\u00f5istaksid riigipoolset tuge ja reegleid.<\/p>\n
Uuringu andmeid kasutatakse otse suurkiskjate uue kaitse- ja ohjamiskava koostamisel. “See on just \u00fcks koht, kus saab neid tulemusi arvesse v\u00f5tta,” kinnitas Hindrikson.<\/p>\n
Terioloog lisas, et reeglina hoiavad metsloomad inimesest ise eemale, kui neid piisavalt varakult kuulevad. Ohtude minimeerimiseks soovitavad teadlased metsas liikudes h\u00e4\u00e4lt teha. Matkaja v\u00f5iks kaaslasega r\u00e4\u00e4kida, vilistada v\u00f5i isegi raadio m\u00e4ngima panna. Samuti tasub loodusesse minnes soetada jahipoest spetsiaalne karugaas. “Loomad peavad sind kuulma, anna endast m\u00e4rku, et sa tuled,” s\u00f5nas Maris Hindrikson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Balti riike h\u00f5lmav uuring n\u00e4itab, et kooli\u00f5pilaste hoiakud hundi, karu ja ilvese suhtes on viimase paarik\u00fcmne aastaga soosivamaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169337,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,28861,23,24,22,20,30],"class_list":["post-169336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suurkiskjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116515653825799906","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169336"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169336\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}