{"id":1694,"date":"2025-09-22T06:35:12","date_gmt":"2025-09-22T06:35:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1694\/"},"modified":"2025-09-22T06:35:12","modified_gmt":"2025-09-22T06:35:12","slug":"minu-elu-muutnud-raamat-andra-teede-ja-loputu-juuli-minu-elu-muutnud-raamat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1694\/","title":{"rendered":"Minu elu muutnud raamat | Andra Teede ja &#8220;L\u00f5putu juuli&#8221; | Minu elu muutnud raamat"},"content":{"rendered":"<p>Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Kirjanik, stsenarist ja dramaturg Andra Teede tutvustab Liisi Ojamaa luulekogu &#8220;L\u00f5putu juuli&#8221;.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/27052014003.jpg\" width=\"127\" height=\"200\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Minu esimene luulekogu tuli v\u00e4lja 16-aastaselt, k\u00e4isin siis veel koolis. Samal ajal sain tuttavaks esimeste enda kaasaegsete kirjanikega ja h\u00f5iskasin k\u00f5igile, et mu lemmikluuletaja on Liisi Ojamaa. Leidsin kunagi varem tema luuletused mingist kirjandus\u00f5pikust ja armusin kohe. Kirjutasin neid \u00fcmber uuesti ja uuesti, kuni nad kulusid mu ajukoorde ja DNA-sse. Ikka &#8220;v\u00e4ike hipi tuli l\u00e4bi igivana linna&#8221; ning &#8220;me riivame \u00fcksteist, me ehmume sellest&#8221; ja nii tuhat korda. Liisi v\u00e4rssides oli mingi pisike meeleheide, mingi kuristiku\u00e4\u00e4rel seismine, mis mulle v\u00e4ga imponeeris. Tema luuletusi v\u00f5iks karjuda uppuva laeva viimase masti otsast tormisele merele ja korrata mantrana palver\u00e4nnakul. Neis on k\u00f5ik \u00f6eldud.<\/p>\n<p>Kui hakkasime Mart Valneri ja Janno Pikkatiga oma kogumikku &#8220;V\u00e4ike kuri kevad&#8221; Kuku Klubis esitlema, tegi Liisi mulle \u00fcllatuse ja tuli ka sinna. Selline legend ja minu peol! Ju talle r\u00e4\u00e4giti, et on mingi v\u00e4ga noor t\u00fcdruk Teede, kes hommikust \u00f5htuni tema luuletusi kiidab. &#8220;L\u00f5putu juuli&#8221; olid mul selleks ajaks kaanest kaaneni peas ja on siiani, 20 aastat hiljem.<\/p>\n<p>Nagu igal pool mujal, k\u00e4is Liisi ka Kukus paljajalu, pikad juuksed kuningar\u00fc\u00fcna \u00f5lul. Tal olid pikad kassik\u00fc\u00fcned ja kurvad silmad. Kui esitlus l\u00e4bi sai, kinkis ta mulle oma uue kuldse l\u00e4ikiva kaanega &#8220;\u00c4rasaatmata kirjad&#8221;, kuhu oli sisse kirjutanud p\u00fchenduseks oma telefoninumbri ja \u00fcleskutse, et helistaksin talle, kui v\u00e4ga vaja on.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnevatel aastatel kasutasin seda numbrit tihti ja j\u00f5udsingi iga suurema s\u00fcdamevaluga just Liisi k\u00f6\u00f6gilaua taha Politseipargi k\u00f5rval. Tegime suitsu ja r\u00e4\u00e4kisime v\u00e4ga palju, Liisi \u00f5petas mulle elu kohta v\u00e4ga palju. Hiljem k\u00fclastasin teda ka Keilas ja Paldiskis ning aitasin ta koos Piret Jaaksiga Paldiski kortermaja treppidest alla tassida, et k\u00f5ik koos Tallinnasse haiglasse s\u00f5ita. V\u00f5tsin ta selga nagu koti ja Piret hoidis jalgadest. V\u00f5i oli see vastupidi? Igal juhul, siis Liisi enam ei k\u00e4inud, selleks me appi l\u00e4ksime. S\u00f5itsime Tallinnasse ja r\u00e4\u00e4kisime tee peal kirjandusest, ju see ikka kirjandus oli. Ma arvan, et ta v\u00e4ga kartis haiglasse minekut, panime ta veel ratastooli. P\u00e4rast seda ma Liisit rohkem ei n\u00e4inud, varsti ta suri. See oli jaanuari algus, k\u00f5ige kaugem aeg aastas Liisi lemmikust, juulist.<\/p>\n<p>Liisi elu nagu luulegi oli ilus ja v\u00e4ga kurb, ta aitas ja muutis mind v\u00e4ga palju ning ka tema luuletused on mind v\u00e4ga palju aidanud. Lugege Liisi Ojamaa luulet, lugege &#8220;L\u00f5putut juulit&#8221;, seal on \u00fcks luuletus iga olukorra jaoks, mis elus ette v\u00f5ib tulla, see on t\u00f5eline eneseabi\u00f5pik ja maailma atlas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Kirjanik,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1695,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[1874,37,33,35,173,34,36,1875,1877,140,1876],"class_list":{"0":"post-1694","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-andra-teede","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-liisi-ojamaa","16":"tag-loputu-juuli","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-minu-elu-muutnud-raamat"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1695"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}