Venemaa v\u00f5ib juba j\u00e4rgmiseks aastaks oma lahingvalmiduse taastada ning seet\u00f5ttu peab ka Eesti valmisolek kiiresti suurenema, selgub kaitsev\u00e4e aastaraamatust. Keskenduda tuleks eelk\u00f5ige Ukraina s\u00f5ja \u00f5ppetundidele ja uuele tehnoloogiale.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi peab Eesti suurimaks ohuks Venemaad, mis vaatamata suurtele kaotustele Ukrainas viib l\u00e4bi s\u00f5jalist reformi. Kaitsev\u00e4e juhataja Andrus Merilo s\u00f5nul suudab Venemaa juba j\u00e4rgmiseks aastaks lahinguvalmiduse taastada.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu peame ka meie j\u00f5udma suurema valmisolekuni, mis muuhulgas t\u00e4hendab paremat v\u00e4lja\u00f5pet ja moodsamat tehnikat. Mitmikraketiheitja HIMARS-i moonaviivitust tuleks aga Merilo s\u00f5nul vaadata kui ajutist tagasil\u00f6\u00f6ki.<\/p>\n
“Aasta 2027 on k\u00fcll p\u00f5him\u00f5tteliselt homme, aga t\u00e4na on veel p\u00e4ev, mis t\u00e4hendab, et me suudame leida alternatiivseid lahendusi ja peamegi probleemi lahendama, mitte nii v\u00e4ga muretsema. Ma ei tea veel t\u00e4na, kui kauaks need tarned on peatatud, aga mul ei ole mitte mingit p\u00f5hjust ka kahelda ameeriklaste s\u00f5nades, et kohe, kui v\u00f5imalus tekib, siis need tarned taastatakse,” s\u00f5nas Merilo.<\/p>\n
V\u00f5imalikke lahendusi juba otsitakse. Kaitseminister Hanno Pevkur \u00fctles, et maailmaturul on olemas rakette, mida saaks HIMARS-i laskeseadmes kasutada. Sellele peab aga n\u00f5usoleku andma USA valitsus ja masina tootja Lockheed Martin.<\/p>\n
“L\u00e4hin\u00e4dalatel peaks olema ka Lochkheediga \u00fcks kohtumine, eks me siis saame natukene targemaks. Teiselt poolt oleme \u00e4ra kaardistanud need v\u00f5imalused, mis v\u00f5iksid olla siis asendavad v\u00f5imed selleks, et HIMARS-it kompenseerida. Selles on k\u00f5ige lihtsam ja kiirem viis tiibrakettide soetamine,” \u00fctles Pevkur.<\/p>\n
Aastaraamatu j\u00e4rgi on kaitsev\u00e4el vaja aina rohkem integreerida oma s\u00f5jalistesse tegevustesse Ukraina kogemusi. Viimaste aastate \u00fcks peamisi \u00f5ppetunde on olnud, et surmavat efekti saavutatakse senisest oluliselt odavamate vahenditega.<\/p>\n
Uusi lahendusi soovitakse kasutada kaitsev\u00e4e tulevikuv\u00f5ime ja innovatsiooni v\u00e4ejuhatuse \u00fclem major Ivo Peetsi s\u00f5nul ka Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndis, sealhulgas mehitamata s\u00fcsteeme.<\/p>\n
“Kui me r\u00e4\u00e4gime Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndist v\u00f5i punkritest, siis \u00fcks k\u00fcsimus on selles, et kuidas me saame neid punkriliine v\u00e4\u00e4rindada. Kuidas me saame sinna liita tehnoloogiat, mis teevad meie piiriturbe, mitte \u00fcksnes ainult piiril, vaid kogu Eestis – \u00f5hus, maal, merel, kui me vaatame kosmost, vaatame k\u00fcberit – tervikuna tugevamaks, et me pidevalt integreeriksime tehnoloogiat,” selgitas Peets.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi pidi m\u00f6\u00f6dunud aastal tegelema nii Venemaa varilaevastiku ja piiririkkumistega kui ka Ukraina hulkuvate droonidega. Kaitsev\u00e4e juhataja s\u00f5nul n\u00e4itasid k\u00f5ik need juhtumid, et NATO on endiselt tugev ja toimiv.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa v\u00f5ib juba j\u00e4rgmiseks aastaks oma lahingvalmiduse taastada ning seet\u00f5ttu peab ka Eesti valmisolek kiiresti suurenema, selgub kaitsev\u00e4e…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169751,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2646,26,27,37,33,35,34,36,31,32,492,21,6627,78504,2645,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-169750","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andrus-merilo","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-hanno-pevkur","19":"tag-headlines","20":"tag-himars","21":"tag-kaitsevae-aastaraamat","22":"tag-kaitsevagi","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116517903400527695","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169750"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169750\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169751"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169750"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169750"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}