Meie vaatest: kui Island ja Norra tahaksid n\u00e4iteks liituda Euroopa Liiduga, siis me lihtsalt \u00fctleksime tere tulemast. Midagi selle vastu meil ei oleks?<\/p>\n
Ma tahaksin loota k\u00fcll, et see nii oleks, kui me sellisesse olukorda j\u00f5uame. Islandi puhul v\u00f5ib see k\u00fcsimus tekkida kiiremini seet\u00f5ttu, et Islandil on tulemas referendum Euroopa Liitu astumise k\u00fcsimuses. Island ei ole seni sellist referendumit teinud, Norra on seda ajaloos juba kaks korda teinud, nii et Norra rahvas on ka r\u00e4\u00e4kinud. Norra puhul v\u00f5iks eeldada, et see protsess v\u00f5iks olla keerukam kui selle otsuseni j\u00f5udmine.<\/p>\n
Neid jutte on m\u00f5lema riigi puhul olnud ka varem, kas praegusel hetkel on midagi realistlikumat \u00f5hus kui v\u00f5ib-olla 15 aastat tagasi?<\/p>\n
Euroopa Liidu uksed on alati lahti olnud, lihtsalt see protsess on olnud v\u00f5rdlemisi heailmapoliitika, kus k\u00f5igil on aega v\u00e4ga palju. Suuremad muutused, geopoliitilised muutused ja s\u00f5jad on teravdanud neid valikuid nii riikides kui ka Euroopa Liidus. Seet\u00f5ttu on see protsess n\u00fc\u00fcd j\u00e4llegi hakanud liikuma ja ma arvan, et on tekkinud unikaalne v\u00f5imaluste aken, mis ei pruugi korduda. Me oleme sellist v\u00f5imalust oodanud ja Eesti vaatevinklist on n\u00fc\u00fcd oluline ka selle akna \u00e4rakasutamine.<\/p>\n
Aga milline meie vaade \u00fcle\u00fcldiselt on laienemisel? Kas me oleme pigem nende riikide seas, kes tahaksid, et liituda saaks nii n\u00e4iteks Norra, Island, soovi korral Suurbritannia, aga siis ka Ukraina, Moldova ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigid?<\/p>\n
Seni oleme me laienemispoliitikas loomulikult keskendunud oma l\u00e4himatele huvidele, oma l\u00e4hiriikidele, aga laienemispoliitikas kui sellises on Eesti alati olnud \u00fcks suuremaid toetajaid. Laienemismeelsete s\u00f5prade r\u00fchm kannab isegi Tallinna nime siiamaani ja k\u00e4ib koos. Seal on juba 13 liikmesriiki, vist k\u00f5ik tahaksid selle liikmed olla, sest keegi ei taha ju olla laienemisvastane.<\/p>\n
Aga ma usun, et me oleme oma kogemuse n\u00e4ol n\u00e4inud selle protsessi transformatiivset j\u00f5udu. Me muidugi ei r\u00e4\u00e4gi seda ilmselt Norra, Islandi v\u00f5i \u00dchendkuningriigi v\u00f5i \u0160veitsi kontekstis. Tulles samasugusest tausts\u00fcsteemist, oleme n\u00e4inud ja ma arvan, et v\u00f5ib-olla parimal viisil t\u00e4na esindamegi seda, mis \u00fche riigiga juhtuda v\u00f5ib, kui sellest maksimum v\u00f5tta.<\/p>\n
Aga ometigi p\u00e4rast seda, kui meie liitusime, liitusid veel m\u00f5ned riigid ja siis see aken sulgus. Miks Euroopa Liit on kuidagi takerdunud selles protsessis?<\/p>\n
Ma arvan, et see ei ole ainult ju Euroopa Liidu takerdumine. Esiteks, meil on siin olnud k\u00fcsimus, et kui palju see protsess \u00fcldse on muutunud. Euroopa Liit ise, ka meie liikmesusperioodi jooksul, on ju v\u00e4ga-v\u00e4ga palju muutunud.<\/p>\n
Keegi meenutas, et meie pidime \u00fcle v\u00f5tma umbes 20 000 lehek\u00fclge Euroopa \u00f5igust. T\u00e4na peab Ukraina v\u00f5tma \u00fcle 40 000 ehk siis juba kaks korda rohkem.<\/p>\n
M\u00f5ned valdkonnad – julgeolek, Schengen, Euroopa rahaliit – on l\u00e4bi kriiside tulnud ja tegelikult seda \u00f5igust on ka kogu aeg juurde s\u00fcndinud. Ega see protsess ei ole t\u00e4pselt v\u00f5rreldav \u00fchegi varasema liitumisega. Me v\u00f5ime \u00f6elda, et tegime unikaalseid asju, aga need, kes n\u00fc\u00fcd tulevad, peavad tegema ka.<\/p>\n
Teiseks, nagu sai \u00f6eldud, on see olnud heailmapoliitika, et m\u00f5ned irvhambad on seda isegi \u00f6elnud, et see on nagu n\u00f5ukogude t\u00f6\u00f6\u00f5igus: \u00fched teesklevad t\u00f6\u00f6tamist ja teised teesklevad maksmist ja nii see protsess on m\u00f5nda aega olnud.<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd on tekkinud sellesse protsessi momentum ja ka Ungari valimistulemuste j\u00e4rel, mis alles valitsuseks moodustub, on tekkinud lootus, et protsessi annab kiirendada.<\/p>\n
Te arvate, et kui laup\u00e4eval saab P\u00e9ter Magyarist Ungari peaminister, siis p\u00e4rast seda v\u00f5iks loota, et m\u00f5ned l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised t\u00f5esti avatakse, kui me r\u00e4\u00e4gime Ukrainast, Moldovast n\u00e4iteks?<\/p>\n
Ma tahaks loota, et mitte ainult Ukraina ja Moldova. Ungari ise on v\u00e4ga huvitatud L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikidest, sellep\u00e4rast need on vahetud naabrid. Iga riik on oma \u00fcmbrusest v\u00e4gagi huvitatud, selle turvalisusest, ja siin on ka laiemad ideaalid m\u00e4ngus.<\/p>\n
Aga ma arvan, et Ungari valitsusel, kes on lubanud muutusi, on ilmselgelt ka mingis m\u00f5ttes koormus v\u00f5i kohustus n\u00e4idata, et need muutused on n\u00fc\u00fcd juhtumas. Ma usun ja tahaks loota, et nende muutuste hulka kuulub ka suhete silumine Ukrainaga.<\/p>\n
Magyar on \u00f6elnud, et ta on peatselt minemas Ukrainasse ja loodetavasti sellised kahepoolsed teemad vajuvad tagaplaanile ja saabki r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi siis Euroopa asjadest.<\/p>\n
Aga samas me oleme ju n\u00e4inud ajaloos seda, et kui \u00fche riigi veto kaob \u00e4ra, siis nende tagant j\u00e4rsku ilmub v\u00e4lja keegi uus, kes paneb uue veto peale, m\u00f5tleme n\u00e4iteks P\u00f5hja-Makedoonia peale.<\/p>\n
P\u00f5hja-Makedoonia puhul on see pigem olnud alati paarisrakend ja kahjuks on see t\u00f5esti nii olnud. Tahaks loota, et me leiame selle viisi ja tahte n\u00fc\u00fcd \u00fchendada kogu kontinent. Bulgaarias olid v\u00e4rskelt valimised, et mis on selle valimise tagaj\u00e4rg? Ma arvan, et me oleme natukene v\u00e4he t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud sellele, mis sealt tulemas on.<\/p>\n
Aga tahaks loota, et see tahe liigub n\u00fc\u00fcd kindlalt selles suunas ja et Euroopa valik on ikkagi laua peal k\u00f5igi valikute hulgas.<\/p>\n
Kui tulla tagasi just Islandi ja n\u00fc\u00fcd ka Suurbritannia juurde, siis olen lugenud ajakirjandusest, et \u00fcks p\u00f5hjus, miks nemad v\u00f5ib-olla tahaksid Euroopa Liidule j\u00e4lle l\u00e4hemale liikuda, on julgeoleku kaalutlused. Kas selle aja jooksul, kui meie oleme Euroopa Liidus olnud, on sellest saanud teataval m\u00e4\u00e4ral mini-NATO?<\/p>\n
Ma arvan, et kui natukene tagasi kerida, siis julgeolekukaalutlused olid ka Eesti liitumise puhul teravalt \u00fcleval. Oli ka teada, et NATO kiirlaienemine ei olnud meie ajal k\u00f5ne all.<\/p>\n
M\u00f5ned L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikidest on ka juba NATO liikmed. Ma arvan, et on kindlasti Islandil ka sellist p\u00f5hjust. T\u00e4na on see parim variant, mis on laua peal ja regionaalse, kontinentaalse organisatsioonina v\u00e4hemalt eurooplased hoiavad kokku, \u00fcksk\u00f5ik kuhu suunas maailm praegu vaatab.<\/p>\n
Te tegelete v\u00e4lisministeeriumis ka uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarvega, 2028. aastast algab uus periood. Veel m\u00f5ni aasta tagasi r\u00e4\u00e4giti Br\u00fcsselis, et kui see periood algab, siis kindlasti tuleks eelarves arvestada, et selle seitsmeaastase perioodi jooksul v\u00f5ib Euroopa Liiduga liituda m\u00f5ni riik. Kas sellega on arvestatud?<\/p>\n
Kindlasti kunagi \u00fchegi riigiga ei arvestata. Muide ka meie liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal hakkasid eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ja jooksid mingis m\u00f5ttes ka sarnasesse suunda.<\/p>\n
Aga kui n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimus on n\u00e4iteks ka p\u00f5llumajandustoetustest, siis ka meie sellel perioodil oleme ju j\u00f5udmas alles 80 protsendi ligi ja me oleme olnud n\u00fc\u00fcd liikmed varsti 22 aastat.<\/p>\n
Eks see on k\u00fcsimus l\u00f5puks ikkagi valikutest, riigi huvidest, mida ta tahab saavutada ja kas see on see k\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimus. Siis l\u00f5puks me j\u00f5uame l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ka liitumislepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteni.<\/p>\n
Siis on kogu see arvelaud laua peal, et mida teha ja kuhu suunas investeerida. Ma \u00fcldse ei imestaks, kui p\u00f5llumajandustoetused ei ole nii terav teema kui arvatakse ja minu meelest on Ukraina selle ka v\u00e4lja \u00f6elnud, et neid huvitab pigem Euroopa Liidu siseturg, institutsioonidesse saamine.<\/p>\n
Ukraina p\u00f5llumajandus on juba konkurentsiv\u00f5imeline ka toetuste abita ja ma tuletan kindlasti ka meelde seda, et ka Eestil olid kunagi sellised jutupunktid.<\/p>\n
Kas probleem v\u00f5iks olla pigem see, et Ukraina p\u00f5llumajandus on praegu juba liiga konkurentsiv\u00f5imeline?<\/p>\n
See on kindlasti perspektiivi k\u00fcsimus ja ma usun, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel tulevad k\u00f5ik need teemad v\u00e4lja, nagu n\u00e4iteks isikute vaba liikumine. Selles ei ole p\u00f5hjust kahelda ja tuleb lihtsalt valmistuda, mil viisil kokkuleppele j\u00f5uda. Ma arvan, et need on \u00fcletatavad ja raha ei peaks olema teema. Mulle tundub, et t\u00e4na k\u00f5ige pakilisem teema on ikkagi Ukraina.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kus 90 miljardit laenu on Ukrainale antud, on tegelikult k\u00fcsimus, et mis saab edasi peale 2027. aastat. Praegusel hetkel on pigem pakiline k\u00fcsimus, kuidas siis edasi rahastada, kuidas kaasata ka kolmandaid osapooli Ukraina toetamisse. See on kindlasti meil ka eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisel \u00fcks prioriteetidest.<\/p>\n
Meile on ilmselt ka t\u00e4htis, et kui palju raha l\u00e4heb kaitsele. Mis on Eesti vaatest lootus, et Euroopa Liidu pikaajalises eelarves see osakaal kasvab? Kas teil on praegu mingisugune arusaam, kui palju sinna raha l\u00e4heb?<\/p>\n
Euroopa Liidu eelarves on kaitset\u00f6\u00f6stuse valdkond h\u00e4sti esil. Otseselt sellised kaitsekulutused, nagu me riigi tasemel m\u00f5tleme, ei ole Euroopa Liidu eelarve osa kunagi olnud. Meenutagem ikkagi, et Euroopa Liidu eelarve on umbes suurusj\u00e4rgus \u00fcks protsent SKP-d. Sellesse mahuvad \u00fchtekuuluvuspoliitika, p\u00f5llumajanduspoliitika ja nii edasi.<\/p>\n
See v\u00e4ikene summa, mida Euroopa Liidu eelarvest teha on v\u00f5imalik, on pigem kulunud kas m\u00f5ningate s\u00f5jaliste operatsioonide tegemisele v\u00f5i siis kaitset\u00f6\u00f6stuse toetamisele. K\u00f5ik see, mis puudutab Euroopa kaitsev\u00f5imekust ja kaitseinnovatsiooni, on olnud peamine fookus. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on ikkagi liikmesriikide rahastada ja siis on juba \u00fchise otsuse k\u00fcsimus, et kas me tahame teha midagi rohkem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie vaatest: kui Island ja Norra tahaksid n\u00e4iteks liituda Euroopa Liiduga, siis me lihtsalt \u00fctleksime tere tulemast. Midagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169778,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,73981,37,33,35,34,36,78548,590,31,32,21,30673,28,29,95,19,25,23,24,262,22,57863,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-169777","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-bulgaaria-valimised","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liiduga-liitumine","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-klen-jaarats","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-ukraina","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-ungari-valimised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116518075913814601","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169777","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169777"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169777\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169777"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169777"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169777"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}