Omavalitsustele tuleb anda volitused ja kohustus rakendada kiiruspiiranguid, rajada vaikseid t\u00e4navaid, kavandada m\u00fcra varjestust, j\u00e4lgida m\u00f5ju ja vajadusel reegleid karmistada, kirjutab Yoko Alender.<\/p>\n
\u00d5iguskantsleri \u00fcleskutse peale lahendada \u00f5iguslik udu m\u00fcranormide t\u00f5lgendamises algatas keskkonnakomisjon ja v\u00f5ttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis kuu aja eest ka j\u00f5ustus. Uue lahenduse tuum on selgus: m\u00fcra piirv\u00e4\u00e4rtus on miinimumstandard, mitte variargument, millega peatada arengut v\u00f5i piirata \u00fcksikute omanike \u00f5igusi ebaproportsionaalselt.<\/p>\n
See on p\u00f5him\u00f5tteline nihe, mis t\u00f5stab vastutuse \u00f5igele tasandile, liikuvuskeskkonna ja linna planeerimise kujundajatele. Arutelu m\u00fcra piirnormide ja linnalise arengu \u00fcle n\u00e4ib esmapilgul tehniline, kuid tegelikult on kaalul meie linnade, meie elukeskkonna ja selle kvaliteedi tulevik. Kas j\u00e4tkame hajusalt laieneva valglinnastumise teed v\u00f5i julgeme tihendada, luues l\u00fchemaid vahemaid, turvalisema liikumise ja parema elukeskkonna?<\/p>\n
M\u00fcra p\u00f5hjuseks on eelk\u00f5ige liiklus ehk liikumisviisid ja -kiirused, mida omavalitsus lubab ja soosib. Varasemalt pidurdas Tallinna kesklinna arendamist t\u00f5lgenduslik segadus, kehtis korraga kaks erinevat m\u00fcra normi: piirnorm ja rangem sihtv\u00e4\u00e4rtus. Ebaselge seaduse t\u00f5ttu t\u00f5lgendas terviseamet ka n\u00e4iteks kesklinnas n\u00f5uet rangemalt.<\/p>\n
Selline olukord soosis seda, et elamuehitus liikus linnast pigem v\u00e4lja. Taasiseseisvumisest alates on Eesti seitsme Viljandi linna jagu uut maad elamuehituse alla h\u00f5ivanud, seda suuresti Tallinna ja Tartu \u00fcmber valglinnastudes.<\/p>\n
Nii saame pikemad s\u00f5idud, rohkem autosid ja selle tulemusel k\u00f5rgema m\u00fcrafooni ka linnas, see on paradoksaalne karistus neile, kes tahtnuks elada t\u00f6\u00f6 ja teenuste l\u00e4hedal. Ehk see, mis n\u00e4ib “vaikuse kaitsmisena”, kasvatab tegelikult m\u00fcra jalaj\u00e4lge. Lisaks s\u00f6\u00f6b valglinnastumine \u00e4ra rohev\u00f5rgustiku servad ja killustab maastikke ja nii ei ole enam vaikne ei uus arendus ega endine loodus, r\u00e4\u00e4kimata kesklinnast.<\/p>\n
Selge m\u00fcra normihierarhia ei t\u00e4henda, et loobume ambitsioonist. Kui planeeringutes m\u00e4\u00e4ratletakse sihtotstarve ja soovitud helikeskkond, saab ruumipoliitika hakata t\u00f6\u00f6le, tuues kaasa kiiruspiirangud tiheasustuses, t\u00e4navaruumi, mis eelistab jalak\u00e4ijat ja ratturit, t\u00f5husa \u00fchistranspordi, hoonestuse ja roheluse kombineerimise, fassaadide ja sisehoovide akustilise disaini. Nii s\u00fcnnib linn, mis on \u00fchtaegu tihedam ja vaiksem. Euroopa linnad on seda t\u00f5estanud, kui auto pole vaikimisi kuningas, langeb ka m\u00fcratase ja boonusena t\u00f5useb ka k\u00f5igi liiklejate turvalisus.<\/p>\n
Oluline on ka \u00f5iguskantsleri viidatud \u00f5iglane omandi\u00f5igus. Me ei saa eeldada, et \u00fcks krundiomanik lahendab s\u00fcsteemse probleemi, mille allikas on teedev\u00f5rk ja liikluskorraldus.<\/p>\n
“Kui soovime vaiksemaid elamualasid, siis peame linnu planeerima ja kujundama paremaid liikuvuslahendusi.”<\/p>\n
Proportsionaalsed piirangud t\u00e4hendavad, et baasstandard on kindel, baasv\u00e4\u00e4rtuseks on m\u00fcra piirnorm ja t\u00e4iendavad n\u00f5uded peavad olema p\u00f5hjendatud ja m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsiga kaetud. Sealt edasi algab avaliku v\u00f5imu vastutus. Kui soovime vaiksemaid elamualasid, siis peame linnu planeerima ja kujundama paremaid liikuvuslahendusi, mis soosiks \u00fchistranspordi ja jalgrattakasutust, mitte lihtsalt takistama arengut.<\/p>\n
Omavalitsustele tuleb anda nii volitused kui ka kohustus rakendada kiiruspiiranguid, rajada vaikseid t\u00e4navaid, kavandada m\u00fcra varjestust, j\u00e4lgida m\u00f5ju ja vajadusel reegleid karmistada. Just selles on uue seaduse s\u00f5nastuse tugevus, see loob juhtimisraamistiku, mis lubab linnal targalt seestpoolt kasvada.<\/p>\n
Kolm p\u00f5him\u00f5tet v\u00f5iksid suunata edasisi samme. Esiteks, l\u00e4hedus on parim m\u00fcrat\u00f5ke. Mida l\u00fchemad vahemaad, seda rohkem kestlike vaiksemaid liikumisviise, seda v\u00e4hem detsibelle. Teiseks, kiirus on m\u00fcra hoob. 10 km\/h langus toob kaasa ebaproportsionaalselt suure v\u00f5idu nii turvalisuses kui ka vaikuses. Kolmandaks, kvaliteetne avalik ruum on sotsiaalne leping. Kui t\u00e4nav on turvaline ja meeldiv, valib inimene vaiksema liikumisviisi ka ilma k\u00e4suta.<\/p>\n
Seitse Viljandit valglinnastumises ei ole uhkuseasi, vaid hoiatustuli. Kui tahame Eestisse tervemaid, ligip\u00e4\u00e4setavamaid ja konkurentsiv\u00f5imelisemaid linnu, siis peame julgema tihendada ja mitte hoolimatult, vaid targalt, m\u00fcra miinimumist k\u00f5rgemale sihiseadega.<\/p>\n
Eeln\u00f5u teeb esimese vajaliku korrektuuri, paneb vastutuse \u00f5igesse kohta ja l\u00f5petab juriidilise udu. J\u00e4rgmine samm on meie k\u00f5igi k\u00e4tes omavalitsustes, ministeeriumides ja kogukondades. Meeldiv ja kvaliteetne elukeskkond ei teki iseenesest. Seda kujundatakse seadusruumi, omavalitsuse, ekspertide ja kogukonna koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Omavalitsustele tuleb anda volitused ja kohustus rakendada kiiruspiiranguid, rajada vaikseid t\u00e4navaid, kavandada m\u00fcra varjestust, j\u00e4lgida m\u00f5ju ja vajadusel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[11256,78596,26,27,37,33,35,78597,34,36,31,32,21,3326,4080,28,29,16604,2019,8469,19,3458,25,2130,19416,23,24,22,20,35570,30,10535],"class_list":{"0":"post-170087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arendused","9":"tag-autoliiklus","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-elamuala","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kergliiklus","22":"tag-kohalikud-omavalitsused","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-linnad","26":"tag-linnaruum","27":"tag-mura","28":"tag-news","29":"tag-oiguskantsler","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-tallinn","32":"tag-tallinna-kesklinn","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-valglinnastumine","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-yoko-alender"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}