Maaelu teadmuskeskuse (METK) andmed n\u00e4itavad, et toorpiima kokkuostuhinna langus j\u00f5uab j\u00e4rk-j\u00e4rgult edasi jaehindadesse. \u00dchtlasi t\u00f5deb METK, et toidukaupade hinna kujunemises p\u00f5llumajandustootjate osakaal kahaneb, samas kui t\u00f6\u00f6stuse roll on mitmes tooter\u00fchmas kasvanud.<\/p>\n
T\u00e4navu esimeses kvartalis langes toorpiima kokkuostuhind v\u00f5rreldes eelnenud kvartaliga 11 protsenti. Poes kahanes kilepakendis piimaliitri hind kvartali jooksul 14 protsenti, 72 sendilt 62 sendini, n\u00e4itavad teadmuskeskuse andmed.<\/p>\n
V\u00f5i tootjahind langes eelmise aasta viimase kvartaliga v\u00f5rreldes veidi \u00fcle 17 protsendi. V\u00f5ikilo jaehind v\u00e4henes kvartaliga euro ja 35 sendi v\u00f5rra 13 euro ja 29 sendini.<\/p>\n
Maaelu teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Egle Jakin- Haidak \u00fctles, et piimaturul on pakkumine kasvanud kiiremini kui n\u00f5udlus. Maailmaturul on toimunud hinnalangus ja see on hakanud j\u00f5udma tarbijateni.<\/p>\n
Poes m\u00fc\u00fcdava liitrises kilepakendis 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piima hind jaguneb tema s\u00f5nul laias laastus neljaks ning kaubanduse marginaal on seejuures sisuliselt olematu.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6stuse osakaal 2026. aasta esimeses kvartalis oli 41 protsenti hinnast. Tooraine moodustas sellest 39 protsenti ja sinna j\u00e4i veel kaubanduse marginaal, mis tegelikult esimeses kvartalis oli null, ja siis on k\u00e4ibemaks. Tegelikult piima hind on selline hind, kus poes kaupmees temast kasumlikkust ei saa,” r\u00e4\u00e4kis Jakin-Haidak.<\/p>\n
“Kui vaadata n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks piima, mis on pakendatud purepakendisse, siis meie kogutud andmete p\u00f5hjal on kaupmeeste osakaal seal 28 protsenti. Kuii me n\u00fc\u00fcd v\u00f5tame v\u00f5i ka, siis siin kaubanduse osakaal on 35 protsenti. See on t\u00e4iesti erinev vastavalt tootele, et kui palju siis sellest kaubandusse j\u00e4\u00e4b, palju t\u00f6\u00f6stusesse ja palju siis on \u00fcldse tooraine oma osa,” selgitas Jakin-Haidak.<\/p>\n
Sear\u00fcmba kokkuostuhinna langus aasta esimestel kuudel j\u00e4tkus. V\u00f5rreldes l\u00e4inud aasta viimaste kuudega oli kokkuostuhind pea kaks ja pool protsenti v\u00e4iksem. Maaelu teadmuskeskus m\u00e4rkis oma \u00fclevaates, et nagu ka aasta tagasi, ei katnud r\u00fcmba kokkuostuhind sea kasvatamiseks tehtud kulusid.<\/p>\n
“Praegu on veel selline turul olev anomaalia. Eks ta ole kulukas. K\u00f5ike ju m\u00f5jutab ka see, mis toimub muudes turgudes: mis energiaturul toimub; mis on s\u00f6\u00f6t loomale. Ja selle hind m\u00f5jutab siis sealiha hinda \u00fcsnagi tugevalt,” nentis spetsialist.<\/p>\n
Kanamunad olid poes esimeses kvartalis aasta v\u00f5rdluses ligi k\u00fcmnendiku kallimad. K\u00fcmne munaga karbi hind t\u00f5usis aastataguselt kahelt eurolt ja 63 sendilt kahe euro ja 89 sendini, n\u00e4itavad maaelu teadmuskeskuse andmed.<\/p>\n
“Alates eelmise aasta viimasest kvartalist on t\u00f5usnud ju tugevalt ka energiahinnad ja need ju kanduvad \u00fcsnagi kiiresti ka muna hindadesse. Stabiilselt on kanamunade hinnad olnud kogu aeg sellises v\u00e4ikses kasvutrendis,2 t\u00f5des Jakin-Haidak.<\/p>\n
Veisehakkliha on kallinenud t\u00f6\u00f6stuse osakaalu suurenemise arvelt, mis moodustas t\u00e4navu esimeses kvartalis 40 protsenti jaehinnast. Eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes on veisehakkliha jaehind t\u00f5usnud 77 protsenti.<\/p>\n
Seahakkliha jaehind on v\u00f5rreldes 2025. aasta sama perioodiga 30,9 protsenti k\u00f5rgem, samal ajal kui eelmise kvartaliga v\u00f5rreldes hind langes 7,2 protsenti.<\/p>\n