![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3498943h91d1t24.jpg\"\/)
“Puuluup \u2014 kaablid autos veel” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\nMuusika h\u00f5ljub taustal. Nad jooksevad. Kaks enam-v\u00e4hem keskealist meest mustades \u00fclikondades. Liiva pritsib jalge alt. Nad n\u00fcgivad teineteist, nagu s\u00f5ltuks jooksu v\u00f5itmisest midagi suurt\u2026 ja siis sukeldub \u00fcks neist lainetesse. \u00dclikonnas. Teine lebab jooksmisest oimetuna veepiiril. See on hoogne, paljulubav algus.<\/p>\n
Nemad on Marko Veisson ja Ramo Teder \u2014 ansambel Puuluup, ekraaniteose “Kaablid autos veel” kangelased. Alguse j\u00e4rgi tundub, et see on film hullusest ja muusikast, hullusest muusikas, muusika hullusest, hulluse muusikast\u2026 Huvitav, kas miski sellest ka t\u00f5si on?<\/p>\n
Muusikadokumentaal muusikust on alati kas \u00fclevaade, sissevaade, tutvustus v\u00f5i kangelaslugu. Isegi filmi n\u00e4gemata v\u00f5ib eeldada, et m\u00f5ni nendest liinidest v\u00f5etakse ette, kui stoori hakkab kaader kaadri haaval vaataja ees lahti rulluma. Idee poolest ei saa muusikadokk olla kunagi suurem oma l\u00e4htematerjalist ehk muusikust v\u00f5i muusikast, sest nemad on see peibutus, mis toob vaataja j\u00e4lgima ning naelutab ta tunniks v\u00f5i paariks ekraani ette.<\/p>\n
Ja kindel on, et alati on muusikafilmide k\u00f5ige suurem probleem muusika \u2014 see heli- ja vaimuv\u00f5ngete kogum, mis on tekitanud filmi tegelasteks olevate inimeste \u00fcmber gravitatsiooniv\u00e4lja, sellise t\u00f5mbej\u00f5u, mis haarab endasse muusikajanuseid. Publik armastab reeglina muusiku loomingut rohkem kui loojat ennast. Ja filmitegija peab suutma sellest paratamatusest v\u00f5tta, mida ta v\u00f5tta suudab.<\/p>\n
Siinkohal tr\u00fcgib v\u00e4gisi m\u00f5tetesse Veljo Tormis. Esiteks ei pruugiks ilma tema elut\u00f6\u00f6ta olla Eestis sellist folklooril p\u00f5hinevat innukat muusikalist liikumist, millesse servapidi kuulub ka Puuluup. Ja teiseks oli Tormisel elu l\u00f5pupoole v\u00e4ga selge seisukoht kaamera rollist muusikalistes toimetamistes. Suur eitus, kui asi puutus tema muusikasse. Sellel hoiakul olid omad t\u00f5usud ja m\u00f5\u00f5nad ning vahel p\u00f6\u00f6ras helilooja hiljem selja ka niisugusele muusikaga kaasnevale pildireale, millest ta alguses oli siiralt vaimustunud. Ning tema kaamera-allergia oli kindlasti valikuline ja ebaj\u00e4rjekindel. Aga see k\u00f5igutamatu selgitus, et pilt t\u00f5mbab muusikalt \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju t\u00e4helepanu eemale, oli Tormisel kogu aeg k\u00e4ep\u00e4rast. Teda h\u00e4iris, kui situatsioonides, kus tema arvates pidanuks t\u00e4htis olema muusika, hajutati vaataja-kuulaja t\u00e4helepanu efektsena m\u00f5eldud pildiridadega. Miskip\u00e4rast m\u00f5tlesin ma filmi “Kaablid autos veel” vaadates sellele rohkem kui korra.<\/p>\n
Ja \u00fcks k\u00f5nealusest filmist p\u00e4rit stseen, mis peaks v\u00f5i v\u00f5iks (m\u00f5tlevat) vaatajat mingis suunas h\u00e4\u00e4lestama.<\/p>\n
\u00dcsna filmi algusosas j\u00e4litab kaamera Marko Veissonit tema igap\u00e4evaelu tavalises situatsioonis, loengul Viljandi Kultuuriakadeemias. Antropoloogi taustaga mees pajatab tudengitele j\u00e4rgmist:<\/p>\n
“Me oleme palju r\u00e4\u00e4kinud, et antropoloog peab reflekteerima ennast, oma tegevust. Et mis rollis ta on, kuidas see, et ta seal on, m\u00f5jutab kogukonda. Kuidas tema taust m\u00f5jutab seda, mismoodi ta anal\u00fc\u00fcsib seda, mis seal toimub. Ilmselt me n\u00e4eme ju dokumentalistikas ka, kuidas re\u017eiss\u00f6\u00f6ri pilk m\u00f5jutab seda, mida me filmis n\u00e4eme. Kui sa vaatad dokumentaalfilmi kellestki \u2014 m\u00f5nest kunstnikust \u2014, siis sa esimese asjana ei m\u00f5tle, kes on autor, mis on tema k\u00e4ekiri ja mismoodi ta seda monteeris, vaid sa m\u00f5tled, et see on see inimene, see on tema lugu. Ja j\u00e4relikult tekib k\u00fcsimus, kellel peaks olema s\u00f5na\u00f5igus otsustada, mismoodi kujuneb see film v\u00f5i lugu sellest inimesest. Kas re\u017eiss\u00f6\u00f6ril v\u00f5i siis sellel inimesel, kellest see film on tehtud?”<\/p>\n
Niisiis, k\u00fcsimus v\u00f5iks olla! Kes siin keda v\u00f5i mida kujundab? Kas re\u017eiss\u00f6\u00f6r oma kujutlust muusikutest v\u00f5i muusikud oma kuvandit re\u017eiss\u00f6\u00f6rist? See kindlasti v\u00e4ga veidra asetusega probleem ei ole mulle muusikadokke vaadates varem p\u00e4he tulnud, aga siin hakkas see kummitama umbes poole filmivaatamise peal. Ning kahtlemata kerkis see k\u00fcsimus p\u00e4he muusika, mitte muusikute t\u00f5ttu. Et seda tunnet selgitada, tuleb alustada pisut kaugemalt.<\/p>\n
Film “Kaablid autos veel” on \u00fcpris hoogne, kuigi kindlasti oleks kasuks tulnud selle loo kompaktsem ja l\u00fchem vormistamine. Kui \u00f6elda, et see on “lugu”, siis tuleks lisada, et siin puuduvad kaadritagused vahetekstid, kommentaaril\u00f5igud ja selgitused, mis muusikadokkide puhul on \u00fcsna tavalised. Peamised r\u00e4\u00e4kijad ja j\u00e4relikult ka selgituste jagajad on kaks muusikut ise.<\/p>\n
“Puuluup \u2014 kaablid autos veel” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Suurema osa ajast toimub tegevus v\u00e4lismaal ja kaamera k\u00e4ib ansambli kannul, viies vaataja reaalsusse, millega puutuvad kokku teatava tuntuse ja populaarsuse saavutanud esinejad. Toimuvad fotosessioonid, intervjuud raadiole ja tr\u00fckimeediale; filmitud on hulk kaadreid pikkadel autos\u00f5itudel \u00fchest esinemispaigast teise, n\u00e4eme pildikesi tagasihoidlikest \u00f6\u00f6bimispaikadest, esinemisi, suhtlust publikuga enne ja p\u00e4rast kontserti ning kontserdi ajal; \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel muljetavad m\u00f5ned muusika\u00e4ri tegelased ning aeg-ajalt ilmuvad ekraanile inimesed, kes iga\u00fcks omal moel s\u00f5nastavad m\u00f5tte, et kontsert oli \u00e4ge. Ja seda, et Puuluup on omap\u00e4rane ja \u00e4ge, teavad Eestimaal \u00fcpris paljud ning see on kindlasti veenev p\u00f5hjus, miks minna kinno nendest tehtud filmi vaatama.<\/p>\n
Kuid just siin on \u00fcks ebak\u00f5ladest, millele ma tahan t\u00e4helepanu juhtida. Eestis on k\u00fcmmekond aastat tegutsenud Puuluup enam-v\u00e4hem teada-tuntud, endale nime teinud ja mitmesuguseid tunnustusi p\u00e4lvinud. Siinsel vaatajal on mingi teadmistepagas, millega ta saab ise m\u00f5ttes t\u00e4ita l\u00fcngad filmitegijate jutustatud loos. Film ei selgita (ja tundub, et ei \u00fcritagi selgitada), miks ja millega on Puuluup paljude inimeste t\u00e4helepanu k\u00f6itnud. Eriti segaseks j\u00e4\u00e4b see inimestele v\u00e4ljastpoolt siinset kultuuriruumi, kellel vajalik teadmistepagas puudub. Jah, on \u00fcksikud l\u00f5imed selles filmijutustuses, mis nagu osutaksid millelegi, ja on ka l\u00f5igud, mis heidavad valgust m\u00f5lema muusiku taustale, silmaringile ja varasemale teekonnale muusikas, kuid need justkui ei \u00fchine omavahel looks, mis peaks j\u00e4tma j\u00e4lje mingi mulje n\u00e4ol. Need s\u00f5nad j\u00e4\u00e4vad jutustuses n\u00f5rgaks. Selle asemel on ebaproportsionaalselt tugevalt esil s\u00f5num, et need kaks veidrat muusikat tegevat veidrat t\u00fc\u00fcpi hirmsasti muretsevad, et nad on lavale minekuks juba liiga vanad.<\/p>\n
Mingil vaatamise hetkel hakkas tunduma, et filmi kulminatsiooni on \u00fcritatud \u00fcles ehitada \u00fche alternatiivse h\u00f5nguga ja suures muusikapildis niigi servapealses etnosf\u00e4\u00e4ris tegutseva esineja k\u00f5hklustele, kui neile \u00e4kitselt satub teele v\u00f5imalus potsatada mein\u00adstriimi keskmesse, p\u00e4ris suurele areenile Eurovisiooni p\u00f6\u00f6rises. Mitu korda n\u00e4eme muusikute omavahelist arutlust, kuidas see v\u00f5ib negatiivselt m\u00f5juda nende mainele selles keskkonnas v\u00f5i muusikanurgakeses, milles nad ennast sisse on seadnud. \u00d5nneks j\u00e4\u00e4b see konflikt meinstriimiga siin vaid k\u00f5rvalteemaks.<\/p>\n
Heidan korra pilgu tagasi kirjapandule ja saan aru, et siin on liiga palju nurinat. See on siiski tore ja hoogne film, milles on vaimukaid krutskeid ja vahvaid stseene. Kaamera kiikab \u00fcle muusikute \u00f5la ja tulemus on sissevaade huvitava duo tegemistesse. M\u00f5ned l\u00f5igud tunduvad tuttavad v\u00f5i sarnased varem n\u00e4htud muusikafilmides kogetuga, mis on hea, sest osutab tegijate silmaringile ja p\u00fc\u00fcdlustele kasutada tuttavaid s\u00fcmboleid<\/p>\n
Ning muusikast, mis k\u00f5lab esinemiskaadrites, ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi \u2014 see on Puuluubil ju eriline ja k\u00fctkestav. Aga nagu ma eespool \u00fctlesin, kipub just muusika olema muusikafilmide suurim probleem. Mida keerukam ja mitmekihilisem on muusika, seda raskem on saada j\u00e4lile p\u00f5hjusele, miks inimesed-kuulajad lasevad ennast sellest k\u00fctkestada. Ja Puuluubi muusika on paljutahuline. Petlikult lihtsa kesta all on \u00fcllatavalt lopsakas seosteniidistik. Arhailised, peaaegu juba unustuseh\u00f5lma vajunud poogenpillid muusikute k\u00e4es on pigem fassaad, elektroonilised efektimuundurid ja protsessorid aitavad vormida tegelikku helipilti v\u00f5imalikult l\u00e4hedaseks sellega, mida muusikud vaimuk\u00f5rvas ette kujutavad. Ansambel p\u00fchendab oma veebilehel leiduvas enesetutvustuses mitu l\u00f5iku viidetega selle muundamisprotsessi praktilisele osale ja \u00fcritab isegi kirjeldada oma muusikat, millele pannakse punkt v\u00e4ljendiga “\u00f5petliku sisuga romantiline neozombipostfolk”.<\/p>\n
Neozombipostfolk\u2026 Selle koha peal ei saa enam naeru tagasi hoida. Seda ei ole v\u00f5imalik t\u00f5siselt v\u00f5tta. Siin on s\u00f5na, mis m\u00f5eldud vaigistama k\u00f5iki neid lahterdajaid, kes n\u00f5uavad: noh, \u00f6elge n\u00fc\u00fcd, mis teie muusika on? Neozombipostfolk on. Punkt.<\/p>\n
Minu ajakirjanikukogemus \u00fctleb, et on v\u00e4he loova m\u00f5tlemismalliga muusikuid, kes ei sooviks kuulajatele selgitada oma muusika taustu. Aga samas on v\u00e4he ka muusikuid, kes poleks r\u00e4\u00e4kimisega n-\u00f6 k\u00f5rvetada saanud ja pettumust tundnud, kui s\u00f5nad p\u00f5rkuvad vastu m\u00f5istmatuse m\u00fc\u00fcri. Ehk olete kohanud seda 1990-ndatel \u00fcsna levinud \u00fctlemist, et muusikast r\u00e4\u00e4kimine on nagu arhitektuuri j\u00e4rgi tantsimine \u2014 ehk absurdne tegevus. S\u00f5na muutub t\u00f5rksaks ja p\u00f5iklevaks, kui teda sunnitakse heliga suhtestuma. Mu enda meeldej\u00e4\u00e4vaim kogemus oli aastak\u00fcmnetetagune kohtumine Toots Thielemansiga. Mikrofon k\u00e4es, k\u00fcsisin temalt midagi. Vana mees vaikis, vaatas mulle otsa ja puhkes s\u00f5bralikult naerma. “Ei tea, ei tea\u2026 Ma parem m\u00e4ngin.” Ta v\u00f5ttis suupilli ja m\u00e4ngis Ellingtoni “Sophisticated Lady” viisi.<\/p>\n
Film ansamblist Puuluup on ka justkui mitte\u00fctlemisest. Ta j\u00e4lgib kaht intelligentset muusikut laval ja lava taga. Nad r\u00e4\u00e4givad p\u00e4ris palju. On mitmesuguseid jutte ja lugusid. On olukordi ja kohti. Aga kui k\u00fcsida, kui palju vaataja sai selgust v\u00f5i j\u00f5udis l\u00e4hemale nende muusikale, siis tuleks vastata: mitte eriti. Kas p\u00e4rast filmi vaatamist v\u00f5iks inimene tunda vajadust minna duo kontserdile v\u00f5i otsida, kus v\u00f5iks kuulata nende plaate? Kahtlane.<\/p>\n
Paistab, et muusikud m\u00e4ngisid filmitegijatega m\u00e4ngu oma reeglite j\u00e4rgi. H\u00fcppasid ja jooksid seal, kus vaja, r\u00e4\u00e4kisid justkui iseendast ja lasid kaameral vaadelda muusikuelu argip\u00e4evi. Aga nad k\u00e4itusid p\u00e4rismaalastena, kes hoiavad viisakalt distantsi ja lihtsalt noogutavad, kui valge mees tuleb nende onni juurde ja tahab teada, kuidas nad oma elu elavad.<\/p>\n
Nii et meil on n\u00fc\u00fcd olemas film ansamblist Puuluup. Ja alles on ka v\u00f5imalus teha teistsugune dokfilm nendest ja sellest, mis neid liikvel hoiab. Mis on ju tore.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muusika h\u00f5ljub taustal. Nad jooksevad. Kaks enam-v\u00e4hem keskealist meest mustades \u00fclikondades. Liiva pritsib jalge alt. Nad n\u00fcgivad teineteist,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170128,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[42161,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,3742,38426,23,24,22,20,30],"class_list":["post-170127","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-puuluup-kaablid-autos-veel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puuluup","tag-taavi-arus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116520895565911257","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170127\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}