![\"Organisatsioonides](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/1777968202_861_.jpeg\"\/)
<\/a><\/p>\n- \n
- Organisatsioonides on sageli puudu motivatsioonist lahendada tegelikke ja valusaid probleeme, mille vastutus langeb justkui k\u00f5igile, aga samal ajal mitte kellelegi, \u00fctleb Madis Varend.<\/li>\n
- Foto: Puumarket AS<\/li>\n<\/ul>\n
Varendi hinnangul l\u00e4heb koost\u00f6\u00f6 k\u00f5ige sagedamini katki siis, kui osakonnad t\u00f6\u00f6tavad silodes, juhinduvad omavahel vastuolus olevatest m\u00f5\u00f5dikutest ja organisatsioonis puudub \u00fchine tahe lahendada p\u00e4riselt valusaid probleeme. <\/p>\n
Suurima praktilise muutusena tooks ta tarneahela juhtimisse parema andmestiku digitaalse vahendamise, mis aitaks v\u00e4hendada administratiivkoormust ja vigade tekkimise v\u00f5imalust, r\u00e4\u00e4kis maikuus P\u00e4rnu tarneahelakonverentsil esinev Madis Varend<\/a> T\u00f6\u00f6stusuudistele. <\/p>\n
Ehitus- ja puidusektoris m\u00f5jutavad tarneahelat korraga nii n\u00f5udluse k\u00f5ikuvus, hooajalisus kui ka materjalide saadavus. Milline neist tekitab t\u00e4na k\u00f5ige rohkem tarbetut n\u00e4rvilisust ja ebaefektiivsust?<\/p>\n
Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n
T\u00e4nane ebaefektiivsuse \u00fcks allikaid on seotud maailmas toimuva olukorraga. Tarneahelad on surve all ning on n\u00e4ha selge trend tooraine ja sisse ostetavate teenuste hindade t\u00f5usus ning nendega kaasnevas jaehinnasurves klientidele.<\/p>\n
Teiselt poolt vajab kulupool head juhtimist ja teadlikke otsuseid. Ehitussektorist v\u00f5ib n\u00e4itena tuua vahtplasti, mille \u00fcks koostisosa on toodetud naftast. Nafta hinna k\u00f5ikumisel on otsene m\u00f5ju selle materjali sisseostuhinnale. Teatud hinnataseme saabudes hakkab ehitusturg otsima alternatiivseid tooteid.<\/p>\n
Tarneahelast r\u00e4\u00e4gitakse sageli ettev\u00f5tte sees, aga v\u00e4hem sellest, kuidas ost, m\u00fc\u00fck ja ladu tegelikult sama r\u00fctmi leiavad. Kus l\u00e4heb teie kogemuse p\u00f5hjal see koost\u00f6\u00f6 k\u00f5ige sagedamini katki?<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 ostu, m\u00fc\u00fcgi ja lao vahel l\u00e4heb sagedasti katki \u00fcsna lihtsatel p\u00f5hjustel. Esiteks p\u00e4rsib seda vastuoluliste m\u00f5\u00f5dikute j\u00e4rgimine. Kui iga funktsioon juhib oma eesm\u00e4rki, aga tervikvaade puudub, hakkavad pinged kiiresti tekkima.<\/p>\n
Teiseks tehakse t\u00f6\u00f6d silodes, teadmata, milline m\u00f5ju on eri otsustel teistele osapooltele. Kolmandaks puudub juhtr\u00fchma tasemel \u00fchtsus v\u00f5i tegeletakse \u00fcksikute probleemide lahendamisega eraldi, mitte tervikpilti vaadates.<\/p>\n
Lisaks on organisatsioonis sageli puudu motivatsioonist lahendada tegelikke ja valusaid probleeme, mille vastutus langeb justkui k\u00f5igile, aga samal ajal mitte kellelegi.<\/p>\n
Kui peaks t\u00e4na nimetama \u00fche muudatuse, mis aitaks ehitusmaterjalide v\u00f5i puidukaupade tarneahelat m\u00e4rgatavalt paremini juhtida, siis kas see oleks parem planeerimine, parem andmestik v\u00f5i ausam infovahetus partnerite vahel \u2013 ja miks?<\/p>\n
Parema andmestiku digitaalne vahendamine. T\u00e4nasel kujul \u00fcles ehitatud andmevahetus tekitab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse administratiivkoormuse.<\/p>\n
Tellimuste, arvete ja toodetega seotud andmete vahetus p\u00f5hjustab ebaefektiivsust ostuosakonnas, laos, raamatupidamises, administratsioonis ning nii ettev\u00f5tte sisemistele kui ka v\u00e4limistele osapooltele.<\/p>\n