{"id":170262,"date":"2026-05-05T10:17:12","date_gmt":"2026-05-05T10:17:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170262\/"},"modified":"2026-05-05T10:17:12","modified_gmt":"2026-05-05T10:17:12","slug":"ajaloolistel-tekstidel-treenitud-tehisaru-avab-sajanditaguseid-eelarvamusi-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170262\/","title":{"rendered":"Ajaloolistel tekstidel treenitud tehisaru avab sajanditaguseid eelarvamusi | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

USA ja Kanada arvutiteadlased treenisid keelemudelit Talkie ainult 1. jaanuarit 1931 avaldatud tekstide peal, tuues sellega n\u00e4htavale toonased hoiakud, eelarvamused ja maailmapildi, vahendab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Ilmselt ei pruugi j\u00e4rgnevalt kirjeldatav v\u00f5imalus paista kuigi huvitav. Kui aga korraks j\u00e4rele m\u00f5elda, t\u00e4rkab vastupandamatu huvi. Seega, proovime uuesti \u2013 kas sooviksid vestelda kellegagi, kes elas kuni 1930. aasta 31. detsembrini?<\/p>\n

Vahest kuvandub meeltes tundmatu vanur. V\u00f5\u00f5ras, kellega pole \u00fchist keelt ega huvide kokkupuutepunkti. Tema arvamused oleks vaid \u00fche piiratud inimhinge heietused. Mis juhtub aga juhul, kui vestluskaaslane on selle daatumiga l\u00f5ppevast ajastust k\u00f5ike teadev tehisintellekt? Kas siis ei tahaks k\u00fcsida, mida v\u00f5id selle aja teadmiste p\u00f5hjalt arvata arvutite, interneti v\u00f5i Hitleri ja meid sisaldava tuleviku v\u00f5imalustest? K\u00fcsimuste tulv kasvaks iga sammuga, sest varem pole lihtsalt olnud v\u00f5imalust niisuguseks jutuajamiseks ette valmistuda.<\/p>\n

Viimane v\u00e4ide on muidugi vale. Parema ajaloolise tunnetuse huvides loodigi just seda v\u00f5imaldav TI-mudel. Projekti autorid viitasid neidki intrigeerinud k\u00fcsimusele, mille esitas Google’i Deepmindi juht Demis Hassabis. Naljaga pooleks \u00f5hku visatud m\u00f5ttes k\u00fcsis ta, kas kuni 1911. aastani treenitud TI-mudel suudaks iseseisvalt tuletada \u00fcldrelatiivsusteooria, nagu tegi seda Albert Einstein 1915. aastal.<\/p>\n

Keelemudelit nimega Talkie<\/a> treeniti raamatute, ajalehtede, teadusajakirjade, kohtumaterjalide, patendikirjelduste ja k\u00f5igi muude enne 1. jaanuarit 1931 avaldatud tekstide peal. Ajaline piirang tulenes autori\u00f5igustest. Vanemad materjalid on k\u00f5ik vabalt kasutatavad. Talkie annab meile harukordse v\u00f5imaluse intervjueerida ajas tardunud teadvust, seejuures ei tea Talkie ise oma teadmiste ajalisest piirangust. Talkie eksisteerib oma ajastus, nagu seda oleme meie t\u00e4na, aga mitte homme.<\/p>\n

Talkie pole pelk kurioosum ega ajalooline m\u00e4nguasi. See on ka v\u00f5imalus hoomata, kui piiratud on meie arusaam tulevikust. V\u00f5rreldes tolmuses arhiivis tuhnimisega avaneb v\u00f5imalus suhelda selle aja parimate teadmiste, peaaegu nn elava ajalooga. Sajanditaguse maailma teadmisi ja arusaami, kombeid ja v\u00e4\u00e4rtusi, keelt ning kultuuri esindav TI v\u00f5imaldab n\u00e4iteks uurida, kuidas kujundab m\u00f5tlemist kontekst.<\/p>\n

Kuni 1930. aastani domineerinud vaated soole, rassile v\u00f5i autoriteedile kajastavad hoiakuid, mida peame praegu vananenuks v\u00f5i lausa valeks. Dialoogiv\u00f5imalus toonase ajastuga aitab m\u00f5ista meie endi elatava ajaj\u00e4rgu tingimuslikku olemust.<\/p>\n

Kindlasti on huvitavad ka keelelised muutused \u2013 s\u00f5navaras, lausete r\u00fctmis ja informatsiooni tiheduses kajastub teistsuguse elukeskkonna vaim. Ilmselt \u00fcllatavad meid veelgi rohkem erinevused inimestevahelises suhtluses. N\u00e4iteks saame \u00fchest dialoogist teada, et kui h\u00e4rra soovib preiliga kokku saada, edastab ta esmalt \u00fcle ukse oma visiitkaardi. Kui ta kutsutakse sisse, aga preili ei ilmu paari minuti jooksul, peab mees koheselt lahkuma. Viisakas on teha j\u00e4rgmine katse paari n\u00e4dala p\u00e4rast ja seda vaid talvel. Suvel peaks uue p\u00f6\u00f6rdumisega ootama v\u00e4hemalt \u00fche kuu.<\/p>\n

Seda on hea teada. Kasv\u00f5i selleks, et p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, miks meie t\u00e4nap\u00e4evased kombed on nii drastiliselt teistsugused? Vahest k\u00f5ige huvitavamad k\u00fcsimused ei puuduta minevikku, vaid tulevikku. Selle varjus tuleb 19. sajandi tolmust p\u00e4evavalgele prantsuse pol\u00fchistori Pierre-Simon Laplace’i deemon.<\/p>\n

Kas s\u00fcsteemi algseisundi t\u00e4pne tundmine v\u00f5imaldab ennustada selle s\u00fcsteemi tulevasi seisundeid? Laplace pidas maailma deterministlikuks, juhuseid pole olemas ja k\u00f5igel on mingi p\u00f5hjus. Teades \u00fche hetke kohta absoluutselt k\u00f5ike, saaksime p\u00f5hjuste ja tagaj\u00e4rgede j\u00e4relduste abil liikuda ajas nii tagasi kui ka edasi.<\/p>\n

Talkie’ile esitati k\u00fcsimus, mida ta arvab Saksamaal tegutsevast poliitikust nimega Hitler. Ajastus, milles k\u00fcmme aastat hiljem algavast suurest s\u00f5jast polnud aimugi, pakkus TI, et Hitlerist saab Saksamaa diktaator ja p\u00e4rast selle eesm\u00e4rgi saavutamist hakkab oma v\u00f5imu kindlustama ning p\u00fc\u00fcab rajada igavese diktatuuri.<\/p>\n

\u00dches teises testis<\/a> ennustas Talkie, et 1936. aastal puhkeb uus maailmas\u00f5da. See on huvitav etten\u00e4gelikkus, kuid oraakli diplomiks sellest ei piisa. Toona m\u00f5isteti k\u00fcll esimese maailmas\u00f5ja vallandatud inimestes peituva v\u00e4givalla potentsiaali, aga terve rahva gaasikambritesse saatmiseks polnud ilmselt keegi valmis. Inimeste k\u00e4itumine ja sotsiaalsed protsessid on ammendamatu muutuste l\u00e4te.<\/p>\n

Talkie ennustas ka tulevikku, kus liigutatakse ringi lendavate masinatega, aga tummfilmiajastu esindajana pidas mudel helifilme \u00fclehinnatuks. Ta t\u00e4psustas, et “need ei asenda kunagi tummfilme, kuid v\u00f5ivad neid t\u00e4iendada ja v\u00f5imalik, et tulevikus v\u00f5idakse neid n\u00e4idata samas kinos samal ajal”. Vahest peitub siin vastus, miks kinok\u00fclastused v\u00e4henevad.<\/p>\n

Aastaks 2026 on aga ennustuse kohaselt s\u00f5jav\u00e4ed laiali saadetud ja politseinikke on v\u00e4he, sest hariduse leviku tagaj\u00e4rjel on kuritegevus muutunud haruldaseks ja kohtutel pole eriti palju t\u00f6\u00f6d. Prognoos paistab praegu ebameeldivalt naiivsena, kuid \u00e4rgitab m\u00f5istma, et tihti pole probleem selles, mida me ei tea. V\u00e4ljakutseks osutub vankumatus sellesse, mida arvame teadvat.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA ja Kanada arvutiteadlased treenisid keelemudelit Talkie ainult 1. jaanuarit 1931 avaldatud tekstide peal, tuues sellega n\u00e4htavale toonased…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170263,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30],"class_list":{"0":"post-170262","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-loodus","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-teaduselu","24":"tag-tehnika","25":"tag-tervis","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-universum","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116521457854999680","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170262"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170262\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170262"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170262"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}