{"id":170329,"date":"2026-05-05T11:24:19","date_gmt":"2026-05-05T11:24:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170329\/"},"modified":"2026-05-05T11:24:19","modified_gmt":"2026-05-05T11:24:19","slug":"doktoritoo-viljatusravi-edu-soltub-embruo-esimesest-arenguetapist-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170329\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: viljatusravi edu s\u00f5ltub embr\u00fco esimesest arenguetapist | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Viljatusravi t\u00f5hususe paremaks m\u00f5istmiseks tuleb uurida embr\u00fco arengu esimesel n\u00e4dalal toimuvaid protsesse. Sel ajal hakkab embr\u00fco emalt kaasa saadud arengujuhiste asemel kasutama omaenda genoomis kirjas olevat programmi, kirjutab Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi nooremteadur Bar\u0131\u015f Ya\u015far.<\/p>\n<p>Eestis s\u00fcndis Tervise Arengu Instituudi andmetel 2023. aastal viljatusravi abil ligi kuus protsenti k\u00f5igist lastest. Paraku p\u00e4\u00e4dib keskmiselt rasedusega vaid iga kolmas ravits\u00fckkel. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suure osa eba\u00f5nnestumistest moodustavad embr\u00fcod, mis ei arene esimestest arengufaasidest edasi.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ja Karolinska Instituudis<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/19b66263-eff3-482d-8b18-9e72e7e6a0b8\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s<\/a> otsisin probleemi algp\u00f5hjust embr\u00fconaalse genoomi aktiveerumise (EGA) mehhanismidest. EGA on protsess, mille l\u00f5pptulemusena ei kasuta embr\u00fco enam ema munarakust p\u00e4rit juhiseid ja materjale vaid v\u00f5tab kasutusele omaenda geneetilise info.<\/p>\n<p>Inimestel k\u00e4ivitub EGA 4- kuni 8-rakulises staadiumis, umbes teisel v\u00f5i kolmandal p\u00e4eval p\u00e4rast viljastumist. Embr\u00fco arengus on see oluline p\u00f6\u00f6rdepunkt: metafoorne naban\u00f6\u00f6r ema geneetilise p\u00e4randiga katkeb ja loode peab oma edasist kasvu ise juhtima. Kui selle l\u00fclituse ajastus on ebat\u00e4pne, v\u00f5ib embr\u00fco areng seiskuda.<\/p>\n<p>Inimestest ja veistest<\/p>\n<p>Inimese embr\u00fco varajaste arengustaadiumite uurimine on keeruline ja eetiliselt rangelt reguleeritud. Seega v\u00f5tsime mudelorganismina appi veise embr\u00fco. Veise tiinus kestab laias laastus sama kaua, m\u00f5lemal imetajal s\u00fcnnib tavaliselt \u00fcks j\u00e4rglane ja ka nende munarakud on sarnase suurusega.<\/p>\n<p>Oma t\u00f6\u00f6 esimeses osas kaardistasin veiste embr\u00fcos inimese PRD-laadsete homeoboks geenide vasted. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ehk valke, mis suudavad avalduma panna teisi geene. Inimesel l\u00fclituvad neist geenidest mitmed sisse just pesastumiseelsel perioodil, enne embr\u00fco kinnitumist emaka seinale.<\/p>\n<p>Koos kolleegidega t\u00f5estasin et inimestel ja veistel avalduvad varajase arengu ajal sarnased geenid. Lisaks tuvastasin potentsiaalsed aktiivsete geenide alguskohad veise munarakkudes ja varajastes embr\u00fcotes. See v\u00f5imaldas leida v\u00f5imalikke regulatoorseid tegureid, mis v\u00f5ivad kaasa aidata embr\u00fco genoomi aktivatsioonile.<\/p>\n<p>Olulised ettevalmistused<\/p>\n<p>Nendeks k\u00e4ivitajateks osutusid mitmed PRD-laadsed transkriptsioonifaktorid ja teised regulatoorsed valgud. Seega s\u00f5ltub embr\u00fco areng mitmete geenide piinliku t\u00e4psusega ajastatud koost\u00f6\u00f6st. Pelgalt \u00f5igest geneetikast ei piisa, vaid lisaks geneetikale m\u00f5jutavad embr\u00fco kasvu erinevad kasvutingimused, n\u00e4iteks hapniku tase.<\/p>\n<p>Eraldi v\u00f5tsime luubi alla veise geenilookuse nimega DUXC ja v\u00f5rdlesime seda \u00fclesehituselt sarnase inimese geeniga DUX4. Selgus, et m\u00f5lema geeni avaldumine j\u00e4rgib t\u00e4pselt samasugust mustrit just sellel kriitilisel hetkel, mil bioloogiline juhtimine l\u00e4heb emalt \u00fcle embr\u00fcole. T\u00f5rked selles protsessis katkestavad embr\u00fco kogu edasise arengu.<\/p>\n<p>Kuigi doktorit\u00f6\u00f6 ei paku viljatusravikliinikutele veel valmis ravijuhendeid, aitab see teadlastel paremini m\u00f5ista, miks viljatusravi sageli eba\u00f5nnestub. Kui teame paremini, kuidas ja millal embr\u00fco oma genoom k\u00e4ivitub, saame tulevikus muuta kunstliku viljastamise protseduurid m\u00e4rksa tulemuslikumaks. Neidsamu teadmisi ootab pikisilmi ka veisekasvatus, kus s\u00f5ltub embr\u00fcote siirdamise edukusest otseselt veisekasvataja teenitav tulu.<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Tutvu <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/19b66263-eff3-482d-8b18-9e72e7e6a0b8\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Bar\u0131\u015f Ya\u015fari doktorit\u00f6\u00f6ga<\/a> Tartu \u00dclikooli digikogus. Ya\u015far kaitses 29. aprillil oma doktorit\u00f6\u00f6d &#8220;Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health&#8221; (&#8220;T\u00e4iustatud kromosoomanal\u00fc\u00fcsi meetodid embr\u00fco kvaliteedi ja loote tervise hindamiseks&#8221;) geenitehnoloogia erialal Tartu \u00dclikoolis ja biomeditsiini erialal Karolinska Instituudis. T\u00f6\u00f6d juhendasid Tartu \u00dclikoolist molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg ja biotehnoloogia kaasprofessor T\u00f5nis Org. Karolinska Instituudist professor Juha Kalervo Kere ja dotsent Shintaro Katayama. Oponeeris Paris-Saclay \u00dclikooli vanemteadur Am\u00e9lie Bonnet-Garnier.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viljatusravi t\u00f5hususe paremaks m\u00f5istmiseks tuleb uurida embr\u00fco arengu esimesel n\u00e4dalal toimuvaid protsesse. Sel ajal hakkab embr\u00fco emalt kaasa&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170330,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[78641,26,27,37,33,35,78642,78640,78643,34,36,31,32,21,70309,28,29,19,25,2424,23,24,22,20,30,31344],"class_list":["post-170329","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-baris-yasar","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ega","tag-embruo","tag-embruo-areng","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karolinska-instituut","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viljatusravi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116521721206645375","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170329","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170329"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170329\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170330"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170329"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170329"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170329"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}