{"id":170348,"date":"2026-05-05T11:44:17","date_gmt":"2026-05-05T11:44:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170348\/"},"modified":"2026-05-05T11:44:17","modified_gmt":"2026-05-05T11:44:17","slug":"kes-toob-eesti-energiakriisist-valja-lahendus-voib-tulla-taltechist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170348\/","title":{"rendered":"Kes toob Eesti energiakriisist v\u00e4lja? Lahendus v\u00f5ib tulla TalTechist"},"content":{"rendered":"

Need arengud eeldavad terviklikku arusaama energiaturust, -s\u00fcsteemidest ja -tehnoloogiatest. Selleks on vaja spetsialiste, kes suudavad siduda materjaliteaduse, seadmete t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tted ja energiamajanduse \u00fchtseks tervikuks.<\/p>\n

Tallinna Tehnika\u00fclikooli eestikeelne magistri\u00f5ppekava \u201eRohelised energiatehnoloogiad<\/a>\u201c valmistab ette just selliseid eksperte, andes teadmised ja oskused, mis v\u00f5imaldavad panustada kestlikku energiasektorisse ning toetada Eesti konkurentsiv\u00f5imet kiiresti muutuvas energiamajanduses. <\/p>\n

\u201eEnergiavaldkonnas ei piisa \u00fcksikute tehnoloogiate tundmisest – vaja on omada tervikvaadet ja m\u00f5ista kogu s\u00fcsteemi toimimist,\u201c \u00fctleb programmijuht Kristi Timmo.<\/p>\n

\u00d5ppekava t\u00e4htsust kinnitab fakt, et tegemist ei ole abstraktse tulevikuerialaga, vaid t\u00e4nase t\u00f6\u00f6turu n\u00f5udlusega: 2022. aastal avatud programmi esimene lend l\u00f5petas 2024. aasta kevadel ning suur osa l\u00f5petajatest rakendab omandatud teadmisi juba erialasel t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n

Magistri\u00f5ppekava teise kursuse tudeng Joel Kokla \u00fctleb, et tema otsus sellele erialale tulla s\u00fcndis mitme teguri koosm\u00f5jul. \u201eM\u00e4\u00e4ravaks sai isiklik huvi loodusteaduste ja inseneeria vastu ning kandideerimisel otsisin suunda, mis need kaks \u00fchendaks,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n

\"TalTechi<\/p>\n

Kokla valikut m\u00f5jutas ka laiem \u00fchiskondlik taust: \u201eEesti elektris\u00fcsteemi des\u00fcnkroniseerimine Venemaa v\u00f5rgust t\u00f5i selgelt esile julgeoleku ja iseseisva energiataristu olulisuse. See pani m\u00f5tlema, et energeetika pole pelgalt tehniline valdkond, vaid sellel on otsene m\u00f5ju riigi toimimisele ja kestlikkusele.\u201c<\/p>\n

\u00d5ppekava l\u00e4binud Solarstone O\u00dc tootearenduse juhi Henri Lassi s\u00f5nul on TalTechist omandatud teadmised aidanud teda p\u00e4ris t\u00f6\u00f6elus v\u00e4ga otseselt. \u201eRoheliste energiatehnoloogiate \u00f5ppekavas on \u00f5ppeaineid, mis k\u00e4sitlevad p\u00e4ikese- ja tuuleenergia tehnoloogiaid, akus\u00fcsteeme, vesiniku tootmis- ja salvestusmehhanisme. Oma t\u00f6\u00f6kogemuses olen t\u00e4naseks kokku puutunud k\u00f5ikide nende teemadega suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral. Peamine kogemus on just p\u00e4ikesetehnoloogias, kuna t\u00f6\u00f6tan ettev\u00f5ttes Solarstone, mis tegeleb p\u00e4ikesekatuste ehitamisega,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Lass r\u00f5hutab, et p\u00e4ikesekatus ei ole lihtsalt ehitusdetail, vaid kahte funktsiooni \u00fchendav lahendus. \u201eP\u00e4ikesekatus on toode, mis toimib samaaegselt nii katusena kui ka energiatootmise lahendusena \u2013 kaks \u00fches. Kuna vastutan ettev\u00f5ttes tootearenduse ja tehnoloogilise arengu eest, siis teadmised k\u00f5ikidest eelmainitud tehnoloogiatest on olulised tuleviku toodete loomisel. Need teadmised on aidanud mind ka isikliku tootearenduse-inseneeria ettev\u00f5tte Hengineering O\u00dc loomisel,\u201c lisab ta.<\/p>\n

Hinnangute kohaselt kasvab vajadus taastuvenergiatehnoloogia spetsialistide j\u00e4rele 2050. aastaks maailmas kordades. See t\u00e4hendab, et tegemist pole ainult Eestile v\u00e4ga vajaliku, vaid rahvusvaheliselt kasvava t\u00f6\u00f6p\u00f5lluga.<\/p>\n

Mida sellel erialal p\u00e4riselt \u00f5pitakse?<\/p>\n

TalTechi magistrikava \u201eRohelised energiatehnoloogiad\u201c keskendub peamistele tehnoloogiatele, millele puhta energia tulevik suuresti toetub: p\u00e4ikese-, tuule- ja vesinikuenergiale ning akusalvestustehnoloogiatele. Just nendele lahendustele hakkab tuginema suuremate sektorite elektrifitseerimine.<\/p>\n

\u00d5ppekaval saadakse p\u00f5hiteadmised p\u00e4ikese-, tuule-, vesiniku- ja energiasalvestusetehnoloogiatest ning s\u00fcsteemidest. \u00d5pitakse tundma materjale, valmistamise tehnoloogiaid, seadmete t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid ja rakendusv\u00f5imalusi. Tegemist ei ole kitsa laborierialaga, vaid laiap\u00f5hjalise inseneeria\u00f5ppega, mis \u00fchendab materjaliteaduse, elektroenergeetika, s\u00fcsteemim\u00f5tlemise, digilahendused ja ettev\u00f5tluse.<\/p>\n

\u00d5pitakse n\u00e4iteks seda, kuidas t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4nap\u00e4evased k\u00fctuseelemendid, elektrol\u00fc\u00fcserid, p\u00e4ikesepatareid ja tuulegeneraatorid ning kuidas toodetud energiat efektiivselt salvestada ja hallata erinevates s\u00fcsteemides. Samuti anal\u00fc\u00fcsitakse elektriturgude toimimist ja hindade kujunemist avatud turul. \u201eValdkonna spetsialist peab m\u00f5istma nii tehnoloogiaid kui ka nende toimimist suuremas s\u00fcsteemis – alates materjalidest kuni energiaturuni. See annab v\u00f5ime teha teadlikke otsuseid kiiresti muutuvas keskkonnas,\u201c selgitab Timmo. <\/p>\n

\"Ekskursioon<\/p>\n

Praktiline \u00f5pe, mitte ainult teooria<\/p>\n

\u00d5ppekava \u00fcks suurimaid tugevusi on praktilisus. Tudengid ei j\u00e4\u00e4 ainult loengusaali, vaid teevad projektit\u00f6id ettev\u00f5tetes ja teaduslaborites. Just seal s\u00fcnnivad kontaktid tulevaste t\u00f6\u00f6andjatega ning saab selgeks, kuidas teadmised p\u00e4riselus t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n

Kokla s\u00f5nul on \u00f5ppekava suurimaks v\u00e4\u00e4rtuseks projektiained, mis \u00fchendavad praktilised insenerioskused, teoreetilised teadmised ja tulemuste akadeemilise esitamise. \u201e\u00d5pingute k\u00e4igus kasutatakse t\u00f6\u00f6stuses levinud tarkvarasid. N\u00e4iteks windPRO abil anal\u00fc\u00fcsitakse nii tuulikute optimaalset paigutust kui ka nende tekitatavat m\u00fcrataset. PV*SOL tarkvaraga modelleeritakse p\u00e4ikeseelektris\u00fcsteeme, hinnatakse varjutuse m\u00f5ju ja valitakse autonoomsusvajadusele vastavad salvestuslahendused,\u201c toob ta n\u00e4iteid.<\/p>\n

Lisaks tehnilisele poolele annab \u00f5ppekava hea \u00fclevaate energiaturgude toimimisest. \u201e\u00dcks kiiremini arenevaid valdkondi on sagedusturg, kus elektris\u00fcsteemi tasakaalustamiseks kaubeldakse tootmis- ja tarbimisv\u00f5imsustega v\u00e4ga l\u00fchikese ajaskaala jooksul. Eestis on see v\u00f5imalus veel \u00fcsna uus, mist\u00f5ttu on vastav oskusteave energiaettev\u00f5tetes eriti hinnatud,\u201c \u00fctleb Kokla.<\/p>\n

Ka Lass peab \u00f5ppekava suureks tugevuseks selle praktilist ja laiap\u00f5hjalist \u00fclesehitust, kuid toob eraldi esile \u00f5pingukaaslased ja koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega. \u201eAusalt \u00f6eldes m\u00e4letan \u00f5pinguid helgelt eelk\u00f5ige t\u00e4nu oma lennule. Meil oli v\u00e4rvikas seltskond, kellega k\u00e4isime v\u00e4ljas\u00f5itudel ja kui ainetega h\u00e4tta j\u00e4ime, siis lahendasime koos koolit\u00fckke. T\u00e4naseks t\u00f6\u00f6tab suur osa neist, kellega koos \u00f5ppisime, erialastel t\u00f6\u00f6kohtadel ja vajadusel oleksid nad k\u00f5ne kaugusel,\u201c meenutab ta. <\/p>\n

\u201eMuidugi, tuleb mainida \u00e4ra, et koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega oli t\u00e4ielikult olemas ja oli m\u00f5ne puhul v\u00e4ga hea sissejuhatus ka oma uuele t\u00f6\u00f6kohale. N\u00e4iteks sain isiklikult kooli k\u00f5rvalt Solarstone\u2019is teha k\u00f5ik vajalikud ettev\u00f5tte\/\u00fclikooli projektid. Need toetasid nii kooli- kui ka t\u00f6\u00f6projekte. Kusjuures, kellel oli rohkem huvi teaduse vastu, siis ka osa eriala \u00f5pingutest m\u00f6\u00f6dus laborites. See t\u00e4hendab, et kellel huvi, oli v\u00f5imalus j\u00e4tkata ka doktorikraadi suunal,\u201c kirjeldab Lass.<\/p>\n

Esimese lennu magistrit\u00f6\u00f6d annavad sellest hea pildi: arendati uusi fassaadilahendusi ehitisintegreeritud p\u00e4ikesepaneelidele, tehti eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcse Eestis toodetavatele paneelidele, otsiti optimaalseid lahendusi p\u00e4ikese-, tuule- ja akuparkidele ning t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uusi materjale j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna p\u00e4ikesepaneelidele ja k\u00fctuseelementidele.<\/p>\n

Eesti ei taha olla ainult tehnoloogia ostja<\/p>\n

\u00d5ppekava olulisus ulatub kaugemale \u00fcksikisiku karj\u00e4\u00e4rist. See puudutab otseselt Eesti majanduse tulevikku. Kui soovime, et rohep\u00f6\u00f6re ei t\u00e4hendaks lihtsalt v\u00e4lismaiste seadmete sisseostmist, vaid looks siinset teadmist, t\u00f6\u00f6stust ja lisandv\u00e4\u00e4rtust, on vaja oma ala asjatundjaid.<\/p>\n

\u201eEesm\u00e4rk ei ole olla ainult tehnoloogia kasutaja, vaid ka selle arendaja. Selleks on vaja teadmisi ja kompetentsi, mida saab kujundada just l\u00e4bi tugeva inseneeriahariduse,\u201c r\u00f5hutab Timmo. <\/p>\n

Just seep\u00e4rast on \u00f5ppekava eesm\u00e4rk koolitada inimesi, kes oskavad nii taastuvenergiaseadmeid kasutada kui suudavad ka kohapeal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi rakendusi, juhtida arendusi ja luua ettev\u00f5tteid.<\/p>\n

\"\u00d5ppekava<\/p>\n

Rohep\u00f6\u00f6re t\u00e4hendab ka vastutust<\/p>\n

TalTechi programm ei k\u00e4sitle rohetehnoloogiaid naiivselt. Uued tehnoloogiad ei lahenda k\u00f5iki probleeme automaatselt, vaid toovad kaasa ka uusi k\u00fcsimusi, eriti ressursside kasutuse ja j\u00e4\u00e4tmete osas.<\/p>\n

P\u00e4ikesepaneelid, tuulikud, akud ja k\u00fctuseelemendid vajavad materjale, mille varud on piiratud. Samuti tekib nende kasutusaja l\u00f5pus suur hulk j\u00e4\u00e4tmeid. Hinnanguliselt v\u00f5ib 2050. aastaks maailmas olla ringluses 60\u201378 miljonit tonni p\u00e4ikesepaneelide j\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on \u00f5ppekava oluline osa ringmajandus, eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs ja materjalide taaskasutus. \u201eMaterjalide t\u00f5hus kasutus ja taaskasutus on tuleviku energiatehnoloogiate lahutamatu osa. Ilma selleta ei ole v\u00f5imalik s\u00fcsteemi kestlikult arendada,\u201c \u00fctleb Timmo. <\/p>\n

\u00d5ppida saab ka Ida-Virumaal<\/p>\n

\u00d5ppekava laiem m\u00f5ju paistab v\u00e4lja ka regionaalses arengus. TalTechi Virumaa kolled\u017eis<\/a> saab \u00f5ppida peaerialal \u201eRohelised energias\u00fcsteemid ja mikrov\u00f5rgud\u201c.<\/p>\n

See on oluline just Ida-Virumaale, sest selle piirkonna tulevikku m\u00f5jutavad energiamajanduse muutused k\u00f5ige otsesemalt. Seega vajatakse seal inimesi, kes suudavad aidata t\u00f6\u00f6stust \u00fcmber kujundada ning viia ellu uusi energialahendusi.<\/p>\n

Tulevikueriala, millel on p\u00e4ris m\u00f5ju<\/p>\n

Kokla hinnangul aitab eriala lahendada Eesti energiap\u00f6\u00f6rde suurimaid v\u00e4ljakutseid just tervikpildi loomise kaudu. \u201eFookus pole parima lahenduse leidmisel, vaid \u00fchise arusaama kujundamisel, kuidas erinevad tehnoloogiad \u2013 tuul, p\u00e4ike ja vesinik \u2013 koos t\u00f6\u00f6le panna,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Ja kui riigi \u201eenergiakompott\u201c tulevikus muutub, on vaja spetsialiste, kes suudavad kiiresti kohaneda. \u201eLaiem vaade v\u00f5imaldab teha tasakaalukamaid otsuseid ja nende \u00fcle p\u00f5hjendatult debateerida,\u201c m\u00e4rgib Kokla.<\/p>\n

Lassi s\u00f5nul valmistab see \u00f5ppekava spetsialiste h\u00e4sti ette t\u00f6\u00f6ks, millel on p\u00e4riselt m\u00f5ju Eesti majandusele, energiajulgeolekule ja keskkonnale. \u201eInsenerid, tehnoloogid, teadlased ja paljude teiste erialade esindajad, kes sellest valdkonnast v\u00e4lja kasvavad, on igale p\u00fc\u00fcdlikule riigile eduka toimimise alus. Ettev\u00f5tete vajadus selliste spetsialistide j\u00e4rele kasvab pidevalt \u2013 vaja on inimesi, kes suudavad arendada, hallata ja luua tulevikutehnoloogiaid,\u201c r\u00f5hutab ta.<\/p>\n

Lassi s\u00f5nul on selliste teadmiste praktiline v\u00e4\u00e4rtus juba praegu h\u00e4sti n\u00e4htav. \u201eHeaks n\u00e4iteks on Bolti koost\u00f6\u00f6 Utilitase ja Alexelaga, mille tulemusel pakutakse Tallinnas vesinikutakso teenust. Sellise projekti elluviimine eeldab igas osalevas ettev\u00f5ttes tugevat tehnilist kompetentsi. T\u00e4helepanelik m\u00f6\u00f6duja v\u00f5ib neid taksosid juba t\u00e4na linnapildis m\u00e4rgata.\u201c<\/p>\n

Nagu Kokla seob ka Lass rohetehnoloogiate arendamise otseselt energiajulgeoleku ja riigi vastupidavusega. \u201eAlternatiivsed k\u00fctuse- ja energialahendused aitavad v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilk\u00fctustest ning maandada riske olukordades, kus tarned v\u00f5ivad ootamatult katkeda, nagu n\u00e4iteks pinged Hormuzi v\u00e4inas on n\u00e4idanud. Innovatsioon selles valdkonnas on h\u00e4davajalik, et mitmekesistada riigi energiabilanssi ja tugevdada energiajulgeolekut. Just sellised lahendused on tuleviku majanduse, keskkonnahoiu ja riikliku vastupidavuse seisukohalt v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u2013 ning nende alus algab kvaliteetsest erialasest haridusest.\u201c<\/p>\n

Roheliste energiatehnoloogiate magistrikava sobib neile, kes tahavad t\u00f6\u00f6tada kiiresti arenevas sektoris, m\u00f5jutada Eesti tulevikku ja teha t\u00f6\u00f6d, millel on reaalne t\u00e4hendus. See on eriala inimestele, kes ei taha rohep\u00f6\u00f6ret k\u00f5rvalt vaadata, vaid selles ise kaasa r\u00e4\u00e4kida. Inimestele, kes soovivad luua uusi lahendusi, teha targemaid otsuseid ja aidata Eestil olla mitte muutuste sabas, vaid eesotsas.<\/p>\n

TalTechi \u00f5ppekava annab selleks nii teadmised, praktilise kogemuse kui ka v\u00f5imaluse kujundada tulevikku ise. Tutvu \u00f5ppekavaga<\/a>. <\/p>\n

Tallinna Tehnika\u00fclikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuv\u00f5tt Tallinna Tehnika\u00fclikooli on avatud 6. juuli keskp\u00e4evani: taltech.ee\/reaalne<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Need arengud eeldavad terviklikku arusaama energiaturust, -s\u00fcsteemidest ja -tehnoloogiatest. Selleks on vaja spetsialiste, kes suudavad siduda materjaliteaduse, seadmete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170349,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,20163,34,36,30207,246],"class_list":{"0":"post-170348","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-energiakriis","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kliimaneutraalsus","17":"tag-taltech"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116521800103542710","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170348"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170348\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170349"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}