Peagi 30 aastat oopereid kirjutanud Kaumann on erinevate teoste arvukuses j\u00f5udmas j\u00e4rgi Eesti k\u00f5ige viljakamatele ooperiloojatele, nagu n\u00e4iteks Gustav Ernesaks, Eugen Kapp v\u00f5i Raimo Kangro, kes oli ka Kaumanni \u00f5petaja.<\/p>\n
“Muusikateater ongi minu unistuste tegevus. Neid v\u00f5imalusi ei tule elus ka liiga palju ette. Mul on ikka v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4inud, et Estonias l\u00e4heb lavale kolmas ooper, Vanemuises on olnud \u00fcks. Viimasega tuleb mulle meelde \u00fcks Eesti muusikaajaloo viktoriinik\u00fcsimus. Mul jooksis m\u00f5ni aasta tagasi \u00fchel ilusal oktoobrikuu p\u00e4eval Estonias kaks korda “Naksitrallid” ja Vanemuises “Kaubamaja”,” r\u00e4\u00e4kis Kaumann.<\/p>\n
“Aga mulle meeldib ooperitega tegeleda. Tekst aitab mind, v\u00e4ga kehv tekst ei aita, aga kehvade tekstidega ei pea tegema,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Helilooja s\u00f5nul \u00f5pib ta iga teose tagasisidest midagi. “Helilooja istub ja m\u00f5tleb, et teeb mingi laheda asja. Siis tuleb \u00fchel hetkel reaalsus. P\u00e4ris noorena sai seda k\u00fclma du\u0161\u0161i k\u00f5vasti. Ma olin teine helilooja, kes hakkas arvutiga kirjutama. Lepo Sumera oli esimene. Seda k\u00fclma du\u0161\u0161i sain ma aastaid, et ma ei m\u00f5istvat, et inimene ei ole arvuti. Asjad, mida arvuti suudab esitada, ei ole asjad, mida inimene suudab esitada. See kogemus tuli vaevaliselt,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
“M\u00f5nes m\u00f5ttes \u00fcritan minna kogu aeg lihtsamaks. Olen ise nii palju laval olnud ja n\u00e4rinud erinevaid asju, mis mulle on ette pandud. Saan aru, et mingite asjade puhul tuleb lasta esitajal olla, lasta tal aru saada, mis ta peab tegema. Ei pea kogu k\u00f6iel turnima. Seda enam tekib ka esitajal materjaliga mingi teistsugune side,” r\u00e4\u00e4kis Kaumann, kes on ka ise laulja.<\/p>\n
“Muusikaajaloos on seda nuhtlust kogenud paljud lauljad ja esitajad, kui helilooja n\u00e4iteks m\u00f5nda pilli on v\u00e4ga h\u00e4sti tundnud. Sellest ei pruugi ka head nahka tulla. Aga ma loodan, et minu asjad on lihtsasti kuulatavad. Ma m\u00f5tlen ka sellele, et publik, kes tuleb pidulikul \u00f5htul ooperimajja, siis enamus nendest ei ole kaasaegse muusika spetsialistid ega ka f\u00e4nnid. V\u00e4ga raske on inimesi kaasaegse asjaga meelitada, sest millegip\u00e4rast seda kardetakse,” nentis Kaumann.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla on see helikeel igap\u00e4evakontekstis v\u00f5\u00f5ras. Ma \u00fcritan leida kesktee. Muusika on tonaalne, seal on viisid, isegi laulud. Ka lauljale on see selles m\u00f5ttes hea, et see ei lammuta h\u00e4\u00e4lt. \u00dcks pianist \u00fctles, et on ooperid, mis arendavad h\u00e4\u00e4lt, ja on ooperid, mis lammutavad h\u00e4\u00e4lt. Ma loodan, et minu asjad ei lammuta, aga seda tuleks lauljate k\u00e4est k\u00fcsida.”<\/p>\n
29. mail esietendub Kaumanni muusikaga ooper “Charon”, mille lavastab \u00dcllar Saarm\u00e4e ning mille libreto kirjutas Andrus Kivir\u00e4hk. “Olen j\u00f5udnud sinna, et iga noodi peal on minu andmed. Inimestega, kellel on k\u00fcsimus, saavad enne proovide algust juba minuga r\u00e4\u00e4kida. Seekord oli v\u00e4ga p\u00f5nev olukord, kus meil on kahe peategelase puhul sees ossia’d ehk partii teised variandid, sest laulavad v\u00e4ga erinevad inimesed,” m\u00e4rkis Kaumann.<\/p>\n
“Charon” idee k\u00e4is lauale Arvo Volmer. “Hakkasime seda ainest otsima. See on t\u00f5sine t\u00f6\u00f6 ja on seotud nii paljude juhustega. Sellega, et Andrus Kivir\u00e4hk k\u00e4ib kuskil tema k\u00f5rval koeraga jalutamas. \u00dcks asi viib teiseni. Alguses pidi see ka olema antiigi teemaline, aga natukene teine v\u00f5ti ja hoopis teine lugu. Andrusega kohtudes ta \u00fctles, et selle m\u00f5ttega ta kaasa ei l\u00e4he. Kui ta midagi teeb, siis ta kirjutab oma loo. \u00dctles, et ei muganda kellegi lugu ja see on tema \u00f5igus,” jutustas Kaumann.<\/p>\n
Kaumanni s\u00f5nul Kivir\u00e4hki libreto “t\u00e4iesti teisest ooperist”. “See ei ole selline lorilugu, kuigi seal on vimkasid sees. Ta on suur armastuslugu. Lavat\u00fckkide puhul on minu tingimus alati, et ma ei pane oma k\u00e4tt sisse kuhugi, kus on midagi p\u00e4evapoliitilist v\u00f5i midagi, millest me saame aru ainult paari-kolme aasta kontekstis, sest see on v\u00e4ga libe tee. See peab olema \u00fcldinimlik. Midagi, mis puudutab \u00fcksk\u00f5ik mida ja \u00fcksk\u00f5ik millal. Andruse lugu selline ongi,” lisas ta.<\/p>\n
Klassikaraadio metsakuul stuudiosse sattunud Kaumann on juhtumisi ka V\u00f5ru Erametsaomanike Liidu liige. “Ma isegi teen valgustusraiet, kui pesitsusrahu l\u00f5peb. Metsaga on mul tegemist k\u00fcll,” r\u00e4\u00e4kis Kaumann, lisades, et metsa-meeleavaldusel ta ei osalenud.<\/p>\n
“Ma tavaliselt ei osale meeleavaldustel. Ma arvan, et meelt v\u00f5ib avaldada igap\u00e4evase tegevusega j\u00e4rjekindlalt, mitte kampaania korras. Mulle meeldib see variant rohkem,” t\u00f5des helilooja, kellel on m\u00f5ned hektarid metsatukka.<\/p>\n
“Seal on kasvav mets. Vaatan, et ei tekiks puup\u00f5ldu, vaid kooslus leht- ja okaspuudest tulevikuks. Mina olen see aeg juba mulla all,” naeris ta. Kaumanni s\u00f5nul saab ta ideid ka metsast, aga mitte ainult sealt.<\/p>\n
“Ideid tekib igal pool, ka metsas. T\u00f5si on see, et tuleb anda oma ajule t\u00fchja ruumi. Vahepeal kuulasin teiste tegevuste taustaks liiga palju podcast’e, igasugu p\u00f5nevaid, teaduslikke, mitte teaduslikke. Aga tegelikult tuleb ka nendest endale vaba ruumi anda,” toonitas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peagi 30 aastat oopereid kirjutanud Kaumann on erinevate teoste arvukuses j\u00f5udmas j\u00e4rgi Eesti k\u00f5ige viljakamatele ooperiloojatele, nagu n\u00e4iteks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170536,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[78687,37,33,35,173,34,36,140,43668],"class_list":["post-170535","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-charon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-tonis-kaumann"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116522656984038051","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170535\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}