![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/12\/Aleksander-Tsapov_foto_Silver-Mikiver-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nFoto: Silver Mikiver<\/p>\n
\u00d5igemini, viimase saja aasta jooksul pole s\u00fcndinud Eestis nii v\u00e4he lapsi kui m\u00f6\u00f6dunud aastal \u2013 9092. Ja mida v\u00e4hem lapsi s\u00fcnnib, seda suuremaks muutub kinnisidee seoses v\u00f5imalike lahendustega selle trendi \u00fcmberkeeramiseks. Siinse rahvastiku kahanemist ja sellega kaasnevaid \u00fchiskondlikke v\u00e4ljakutseid on pandud s\u00fc\u00fcks muidugi eelk\u00f5ige naistele ja seda on teinud enamasti mehed. Aga patuoinaid on leitud teisigi: individualism, v\u00e4ljar\u00e4nne, majanduslik ebakindlus, infantiilne hedonism, feminism, \u00fcldisem hirm tuleviku ees jms. Loll, kes kergesti s\u00fc\u00fcdlast ei leia, eks. Aga s\u00fc\u00fcdlast ei ole olemas v\u00f5i tegelikult pole olemas rahvastiku taastootmise probleemi \u2013 see pole ei minu ega ka kellegi teise mure, kui iibenumbrid on, nagu need on. Vanemaks saamine on s\u00fcgavalt isiklik otsus, see ei kuulu rahvale, see ei kuulu riigile, see ei kuulu rahandusministeeriumi raamatupidamisele ega valjuh\u00e4\u00e4lsetele natalistidele, kes sellest pidevalt \u00f5hkavad. S\u00fcgavalt isiklik otsus ei t\u00e4henda, et see on alati planeeritud ja l\u00e4bitunnetatud, tihti on see ju vastupidi, aga see on isiklik isegi siis, kui k\u00f5ik hiljem vanemana pekki l\u00e4heb. V\u00f5i see on l\u00e4inud pekki juba lapsena, kasvades vanematega, kes kuritarvitasid oma uut positsiooni igast asendist. Ja siis on otsused, mis kunagi ei teostu.<\/p>\n
Loomulikult on see tore, kui meil on piisavalt makse maksvaid inimesi, et pidada \u00fcleval neid, kes enam ei saa v\u00f5i ei suuda. Samuti eeldab riigi ootus kestmisele kriitilist massi inimesi, kes oleks valmis seda kaitsma. Igasugused asjad on toredad, aga toredad asjad pole ka igavesed. Keegi ei peaks hakkama vanemaks, et mingit optimaalset majanduslikku mudelit v\u00f5i kaitsej\u00f5udusid \u00fcleval hoida, eriti kui boonus selle \u00fclalhoidmise eest ei ole v\u00f5rdselt jaotunud. Keegi ei peaks hakkama vanemaks seet\u00f5ttu, et vastasel juhul ei tunne ta end t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku \u00fchiskonnaliikme v\u00f5i lihtsalt inimesena. Samuti on palju neid, kes tahaks, aga ei saa, ning ka nemad peavad \u00f6\u00f6sel magama, hommikul \u00e4rkama ja olema keegi kellegi jaoks. Ja samamoodi on \u00f5igus saada vanemaks iga\u00fchel, \u00fcksk\u00f5ik mis punaseid lippe see kellegi jaoks t\u00f5statab. Reproduktiivne loterii ei m\u00f5tle sellistes terminites nagu \u201e\u00f5iglane\u201d, \u201erahvus\u201d v\u00f5i \u201eSKP\u201d. Kui oled kasvanud \u00fche v\u00f5i m\u00f5lema vanemata, siis on sul hea v\u00f5imalus olla ise vanem, kes on p\u00fchendunud. V\u00f5i sa teed valiku, et sa isegi ei \u00fcrita m\u00e4e nimega Vanem tippu j\u00f5uda, see on okei. V\u00f5i sinust saab seesama vanem, keda kellelgi pole, ja vaadaku ise, mis temast saab. Ka see on traagiline paratamatus. Olukorrale, kus need otsused pole enam isiklikud, on nimetus \u2013 totalitaarne \u00fchiskond.<\/p>\n
Aga j\u00e4reltulijate diskursus ei suuda p\u00fcsida isiklikes raamides, ikka ja j\u00e4lle kuuleb juttu, et kuidas on v\u00f5imalik luua mingisugused ideaalsed tingimused, mis panevad k\u00f5iki vanemaks saada soovima. Ma ei tea, linnulennult vaadates on Eesti juba p\u00e4ris hea koht, kus lapsi saada \u2013 kvaliteetne s\u00fcnnitusabi, normaalne haridus, pigem turvaline, kliima rohkem maitse asi jne. Makrovaates on p\u00e4ris paljud eeldused juba t\u00e4idetud. Aga kui sisse suumida, siis v\u00e4rvid kuhtuvad, linnulaul kaob metsa taha ja elutubades seavad end sisse tondid: koduv\u00e4givald, s\u00f5ltuvush\u00e4ired, laste seksuaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine, \u00fclekantud p\u00f5lvkondlikud traumad, vaesus. Kes soovib, v\u00f5ib n\u00e4iteks lugeda uuesti Henri K\u00f5ivu 2023. aasta intervjuud<\/a> lastekaitsja Anna Frankiga, kes r\u00e4\u00e4kis muu hulgas, kuidas laste seksuaalset v\u00e4\u00e4rkohtlemist varjatakse Eestis kollektiivse pingutuse tulemusena. Vaimse tervise abi k\u00e4ttesaadavust nii tulevastele peredele, lastele kui ka s\u00fcnnitusj\u00e4rgses depressioonis vaevlevatele vanematele pole ma veel maininudki.<\/p>\n L\u00f5puks ei pruugi keegi loobuda vanemaks p\u00fcrgimisest isegi neil \u00e4\u00e4rmuslikel p\u00f5hjustel, vaid v\u00f5ib olla \u201elihtsam\u201d sisetunne, et \u00fcle\u00fcldisem keskkond oma v\u00e4ikestes detailides \u2013 linnaruumist kuni m\u00e4hkimistubadeni \u2013 ei paku sulle tuge. Kuna otsus on s\u00fcgavalt isiklik, on seda ka l\u00f5puks vastutus. Tajutud vastutus ongi aga muutunud v\u00e4ga suureks: perfektne toitumine raseduse ajal, \u00f5ige kodune aadress haibitud kooli ja lasteaia jaoks, \u00f5ige vanemlussolk sotsiaalmeedias, need k\u00f5ige \u00f5igemad tegevused igas arenguetapis, et laps oleks tulevikus konkurentsiv\u00f5imeline, holistiline emadus, valgustatud isadus, \u00f5ige piiride seadmine, \u00f5ige see, teine ja kolmas. \u00d5igesti kureeritud kaasaegne vanemlus. Ja l\u00f5puks juhtub ikka nii, et sa ei saa vanemaks ja kahetsed, saad vanemaks ja kahetsed, saad vanemaks ja oled \u00f5nnelik, ei saa vanemaks ja oled \u00f5nnelik. Ning kuskil taustal m\u00e4ngib ikka sama hoiatusplaat Eesti rahvastiku kahanemisest ja sul on sellest t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik, sest see ei aita sul mitte \u00fchelgi moel oma s\u00fcgavalt isikliku otsusega toime tulla.<\/p>\n Head M\u00fc\u00fcrilehe vanemluse teemanumbri lugemist!<\/p>\n Aleksander Tsapov, peatoimetaja<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti riigis on \u00fcks mure, m\u00f5ne jaoks pisem, teise jaoks tontlikult eksistentsiaalne \u2013 s\u00fcnnib v\u00e4he lapsi. Foto: Silver…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170871,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,7289,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-170870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116525016523987131","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}