Riigikogus on l\u00e4binud esimese lugemise avaliku teenistuse seaduse muutmise eeln\u00f5u (836 SE), mille \u00fcks keskseid muudatusi on riigiasutuste keskastmejuhtide ametikohtade viimine viieaastaseele t\u00e4htajale.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli eksperdid on oma ametlikus arvamuses eeln\u00f5u selle punkti osas \u00e4\u00e4rmiselt kriitilised, m\u00e4rkides, et \u00fcheski teises arenenud demokraatlikus riigis pole sellist s\u00fcsteemi keskastme tasandil rakendatud.<\/p>\n
“T\u00e4na Eesti avalikus s\u00fcsteemis, avalikus teenistuses, ei ole probleem mitte see, et meil oleks inimesed liiga kaua ametis, vaid vastupidi \u2013 meil on avalikus teenistuses p\u00e4ris suur voolavus keskastmejuhtide tasandil. M\u00f5ned aastad tagasi tehtud uuringust selgus, et keskmiselt 46 protsenti keskastme juhtidest on t\u00f6\u00f6tanud oma ametikohal alla kolme aasta. Ehk me ei n\u00e4e ka praktikas seda probleemi, mida minnakse lahendama,” nentis Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht K\u00fclli Taro.<\/p>\n
T\u00e4htajaliste teenistussuhete sisseviimine suurendab personalivoolavust veelgi \u2013 kaovad kompetents ja koost\u00f6\u00f6suhted, m\u00e4rkisid eksperdid.\u00a0<\/p>\n
Riigisekret\u00e4r Keit Kasemets pole nende v\u00e4idetega n\u00f5us.<\/p>\n
“Kogemus m\u00f5nes teises ministeeriumis v\u00f5i valitsusasutuses tuleb igale ametnikule kasuks,” s\u00f5nas Kasemets, lisades, et s\u00fcsteem soodustaks ministeeriumimajade vahelist liikumist.\u00a0 See aitaks l\u00f5hkuda ka niinimetatud silotorne, kus ministeeriumid ja asutused \u00fcksteist ei m\u00f5ista.<\/p>\n
Aga seadusemuudatust m\u00f5jutab \u00fcks oluline n\u00fcanss. Nimelt tuleb arvestada Euroopa Liidu direktiiviga 1999\/70\/E\u00dc, mille eesm\u00e4rk on kaitsta t\u00f6\u00f6tajaid kuritarvituste eest j\u00e4rjestikuste t\u00e4htajaliste t\u00f6\u00f6lepingute kasutamisel.<\/p>\n
Direktiivist tulenevalt kehtib p\u00f5him\u00f5te, et kui inimene on nimetatud samale ametikohale kaheks ametiajaks j\u00e4rjest, muutub tema leping automaatselt t\u00e4htajatuks.<\/p>\n
K\u00fclli Taro m\u00e4rkis, et kui eeln\u00f5u soovib soodustada rotatsiooni, siis hakkab s\u00fcsteem soosima neid, kes on juba \u00fcle k\u00fcmne aasta ametis olnud, kuna neile laieneb direktiivi kaitse.<\/p>\n
“Samal ajal j\u00e4\u00e4vad ebakindlasse seisu just uued ja noored juhid, keda saab esimese k\u00fcmne aasta jooksul kergemini v\u00e4lja vahetada,” lisas Taro.<\/p>\n
Kasemets m\u00f6\u00f6nis, et vastavalt direktiivile muutuvad t\u00e4htajalised lepingud p\u00e4rast kahte korda ehk k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6dudes t\u00e4htajatuks.<\/p>\n
“Muudatuse m\u00f5te ei ole tingimata inimeste v\u00e4lja vahetamine, kes on aastak\u00fcmneid ametis olnud, vaid pigem rotatsiooni ja asutuste vahelise liikumise soodustamine,” r\u00f5hutas veelkord Kasemets.<\/p>\n
Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi tunnistas riigikogus, et oli t\u00e4htajaliste lepingute suhtes skeptiline: “Mulle ikkagi intensiivselt inimesed tegid selgeks \u2013 iseasi on, kui palju ma selle alla neelasin \u2013, et see t\u00e4htajalisus on \u00fcks v\u00e4ga edumeelne asi. Samas ma arvan, et ameteid v\u00f5etakse ja ka ettev\u00f5tteid luuakse pigem pika vaatega kui niimoodi kindlaks perioodiks”.<\/p>\n
Kas ohus on ametnike s\u00f5ltumatus?<\/p>\n
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder nimetas muudatust b\u00fcrokraatlikuks ja ohtlikuks eksperimendiks.<\/p>\n
“See tekitab k\u00fcsimuse, kas ei ole mitte tegu politiseerimise ohuga, kui me p\u00fc\u00fcame massiliselt selliseid t\u00e4htajalisi lepinguid s\u00f5lmida,” lausus Seeder, viidates riskile, et ametnikud muutuvad ministritest liigselt s\u00f5ltuvaks.<\/p>\n
Seeder r\u00f5hutas, et\u00a0 lisaks muudab s\u00fcsteem muudab riigivalitsemise kohmakaks ja kulukaks.<\/p>\n
“Kui me teeme t\u00e4na viieaastase t\u00e4htajalise lepingu ja meil on vaja teha struktuurimuudatusi, on meil vaja ametikohti koondada, siis me peame sellele inimesele, kellega me oleme s\u00f5lminud viieaastase t\u00e4htajalise lepingu, maksma viie aasta palga v\u00e4lja. See ei ole ju m\u00f5istlik ja ratsionaalne l\u00e4henemine,” m\u00e4rkis Seeder.<\/p>\n
Taro nentis, et muudatus v\u00f5ib s\u00fcvendada ametnike s\u00f5ltumatuse probleemi. “Ametnikul peab olema isiklik s\u00f5ltumatus, et ta saaks l\u00e4htuda ainult seadustest, mitte parasjagu ametis olevate poliitiliste j\u00f5udude eelistustest,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
50 000-eurone preemiapakk \u2013 innovatsiooni mootor v\u00f5i korruptsioonioht?<\/p>\n
Tuliseid vaidlusi on tekitanud ka\u00a0 viimasel hetkel eeln\u00f5usse ettev\u00f5tja Taavi Kotka ettepanekul lisatud punkt, mis v\u00f5imaldab maksta kuni 50 000 eurot tulemustasu eriti oluliste ja tulu toovate suurprojektide eest.<\/p>\n
Kasemets selgitas, et preemia on m\u00f5eldud pikaajalise panuse eest t\u00f5eliselt suurtesse reformidesse, tuues n\u00e4idetena minevikust ID-kaardi v\u00f5i e-residentsuse k\u00e4ivitamise. “See on projektis osalenud inimesele maksimumtulemustasu. M\u00f5te on, et need projektid ei valita kuskil kabinetivaikuses, vaid selleks moodustatakse eraldi komisjon, kus on ka ettev\u00f5tjate, meedia ja MT\u00dc-de esindajad,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
K\u00fclli Taro oponeeris Kasemetsale. “E-residentsuse majandusliku m\u00f5ju hindamine on v\u00e4ga vastuoluline. Riigikontroll nentis oma auditis, et keegi ei tea, mis on selle projekti majanduslik m\u00f5ju. Need numbrid, mis siin v\u00e4lja k\u00e4iakse, on puhas spekulatsioon,” lausus Taro.<\/p>\n
Taro r\u00f5hutas, et on v\u00f5imatu eristada, kas maksutulu laekus t\u00e4nu programmile v\u00f5i oleks see tulnud nagunii: “Me ei tea, kas maksutulu laekus e-residentsuse programmi t\u00f5ttu v\u00f5i oleks need ettev\u00f5tjad ka ilma programmita Eestis majandustegevusega tegelenud.”<\/p>\n
J\u00fcrgen Ligi m\u00e4rkis, et meede lisati ettev\u00f5tjate soovil eesm\u00e4rgiga t\u00f5sta riigi suutlikkust viia ellu majandusliku m\u00f5juga projekte.<\/p>\n
“Mulle ei ole ka m\u00f5nigi retoorika sealjuures meeldinud. Selline jutt, et siis hakkab avalikus sektoris juhtuma \u00e4gedaid asju, on mulle lausa vastumeelne, sest avaliku sektori eesm\u00e4rk ei ole olla \u00e4ge. \u00c4ge v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da kuhugi teismeliste retoorikasse,” nentis Ligi.<\/p>\n
Seeder nimetas seda preemiaideed emotsionaalseks uitm\u00f5tteks, millega kaasneb otsene korruptsioonioht. “Otsustamine saab olema \u00e4\u00e4retult subjektiivne. Kui v\u00f5imu teostavad kindlad poliitilised erakonnad, tekib kiusatus toetada omale l\u00e4hedal seisvaid inimesi,” hoiatas ta.<\/p>\n
Taro hindas ebam\u00f5istlikuks plaani maksta suurprojekti preemiat ka inimestele, kes ei ole enam ametis, viidates halduskoormusele ja vastutuse puudumisele.<\/p>\n
“See on keeruline arvestuss\u00fcsteem ning selle sisseviimine ja arendamine on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kulu,” m\u00e4rkis Taro.<\/p>\n
Ametnike preemiad muutuvad priskemaks<\/p>\n
Praegu kehtiva seaduse kohaselt v\u00f5ib ametniku muutuvpalk olla kuni 20 protsenti tema aastasest p\u00f5hipalgast. Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette selle t\u00f5stmise 30 protsendile.<\/p>\n
Seeder \u00fctles, et 20 protsenti on piisav piirm\u00e4\u00e4r. “Avalikku sektorisse ei tulda ainult palga p\u00e4rast ning tippjuhtide tasemel ei suuda riik erasektoriga rahaliselt v\u00f5istelda. Olulisemad motivaatorid on t\u00f6\u00f6 sisu ja eneseteostus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kasemetsa s\u00f5nul on 30 protsenti tulemustasu optimaalne piir, mis v\u00f5imaldab tuua avalikku sektorisse tulemustele suunatud juhtimiskultuuri. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks Singapuri, mida hinnatakse h\u00e4sti toimiva avaliku teenistuse poolest ja kus tulemustasude osakaal on isegi 50 protsenti.<\/p>\n
#Ma arvan, et Eestis oleks seda liiga palju, kuna avalikus sektoris on tegemist maksumaksja rahaga, mida tuleb kasutada vastutustundlikult. Liiga k\u00f5rged m\u00e4\u00e4rad v\u00f5ivad kaasa tuua p\u00f5hjendamatuid v\u00e4ljamakseid,” tunnistas Kasemets.<\/p>\n
Taro hoiatas, et piirm\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine ei pruugi lahendada sisulisi probleeme, kui diagnoos on vale. Ta viitas varasematele kogemustele, kui tulemustasusid maksti tihti v\u00e4lja ka siis, kui tegelikke tulemusi ei saavutata.<\/p>\n
Taro hinnangul on suurprojektide eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjused tavaliselt struktuursed \u2014 napp ressurss, ebaselge vastutus v\u00f5i ametnike \u00fclekoormus \u2014, mida rahaline lisamotivatsioon ei lahenda.<\/p>\n
Eeln\u00f5u ootab n\u00fc\u00fcd riigikogus teist lugemist. Keskastmejuhtide t\u00e4htajalisuse rakendamine l\u00fckati osaliselt edasi aastasse 2031, mis annab ametnikele aega uue olukorraga kohanemiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogus on l\u00e4binud esimese lugemise avaliku teenistuse seaduse muutmise eeln\u00f5u (836 SE), mille \u00fcks keskseid muudatusi on riigiasutuste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170724,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2487,1015,61539,31188,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,21942,8750,28,29,7346,19,4603,1323,25,25717,14995,25916,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-170891","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametnikud","9":"tag-avalik-sektor","10":"tag-avalik-teenistus","11":"tag-avaliku-teenistuse-seadus","12":"tag-breaking-news","13":"tag-breakingnews","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-keit-kasemets","23":"tag-kulli-taro","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-ministeeriumid","27":"tag-news","28":"tag-palgad","29":"tag-palk","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-riik","32":"tag-toooigus","33":"tag-toosuhe","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-valitsus","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116525275870914016","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170891","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170891"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170891\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170724"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170891"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170891"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170891"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}