{"id":170975,"date":"2026-05-06T06:07:14","date_gmt":"2026-05-06T06:07:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170975\/"},"modified":"2026-05-06T06:07:14","modified_gmt":"2026-05-06T06:07:14","slug":"astronoomid-leidsid-ules-linnutee-peidetud-piiri-universum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/170975\/","title":{"rendered":"Astronoomid leidsid \u00fcles Linnutee peidetud piiri | Universum"},"content":{"rendered":"<p>Igal asjal on l\u00f5puks kuskil piir, nii ka meie galaktikal, Linnuteel. Piiri v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda mitmesuguste kriteeriumide alusel, ja eriti edukalt siis, kui leidub ka asjakohaseid vaatlusandmeid.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm annab n\u00fc\u00fcd teada, kus asub Linnuteel see piir, millest v\u00e4ljaspool enam uusi t\u00e4hti juurde ei teki.<\/p>\n<p>Linnutee t\u00e4htede vanuselises jaotumises on varem m\u00e4rgatud huvitavat seadusp\u00e4ra: mida enam liigume galaktika keskpunktist eemale, seda nooremaid t\u00e4hti keskmiselt enda \u00fcmber kohtame.<\/p>\n<p>Linnutee-sugustel spiraalsetel galaktikatel on kombeks aktiveeruda seestpoolt v\u00e4ljapoole: \u00e4\u00e4realadele tekib t\u00e4hti \u00fcldiselt hiljem kui keskpiirkondadesse.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Karl Fiteni Itaaliast Comost Insubria \u00dclikoolist ja ta kolleegid kirjutavad n\u00fc\u00fcd ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.aanda.org\/articles\/aa\/full_html\/2026\/04\/aa58144-25\/aa58144-25.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Astronomy &amp; Astrophysics<\/a>, et Linnutee kaugematel aladel hakkavad t\u00e4hed edasi v\u00e4ljapoole mineja \u00fcmber taas vanemaks muutuma.<\/p>\n<p>Piirkond, kus keskmiste t\u00e4htede noorenemine vananemiseks p\u00f6\u00f6rdub, on umbes 11\u201312 kiloparseki kaugusel Linnutee keskpunktist. V\u00f5rdluseks, P\u00e4ike asub umbes kaheksa kiloparseki kaugusel Linnutee keskmest.<\/p>\n<p>Fiteni ja kaaslaste tuvastatud t\u00e4hevanuste p\u00f6\u00f6rdejoon t\u00e4histab piiri, millest edasi Linnutee enam uusi t\u00e4hti ei loo \u2014 peamiselt seep\u00e4rast, et gaas on seal juba liiga h\u00f5re.<\/p>\n<p>T\u00e4hed, mis sest piirist v\u00e4ljaspool asuvad, ei ole tekkinud oma praeguses asukohas, vaid seespool piiri, ja on ajapikku v\u00e4ljapoole r\u00e4nnanud.<\/p>\n<p>Et kaugemale liikumine v\u00f5tab enamasti rohkem aega, siis kehtib seadusp\u00e4ra, et kui teoreetiline vaatleja liigub piirjoonest edasi \u00fcha kaugemale, on t\u00e4hed, mida ta enda \u00fcmber n\u00e4eb, keskmiselt \u00fcha vanemad.<\/p>\n<p>Fiteni ja kolleegid uurisid sadu tuhandeid hiidt\u00e4hti, ammutades andmeid kahest suurest taeva\u00fclevaatest.<\/p>\n<p>Nad koostasid ka arvutimudeli, mis toetas t\u00e4hetekkepiiri ja t\u00e4htede v\u00e4ljapoole r\u00e4nnu ideed, olles vaatlusandmetega koosk\u00f5las.<\/p>\n<p>Autorid pakkusid ka p\u00f5hjalikumaid seletusi, miks t\u00e4heteke teatud piiril lakkab. H\u00fcpoteesidesse on haaratud nii Linnutee keskosas paiknev niinimetatud varb ja selle gravitatsiooniline m\u00f5ju, Linnutee ketta k\u00f5verus ja gaasipilvede f\u00fc\u00fcsika.<\/p>\n<p>Milline v\u00f5imalik seletus teistest \u00f5igem on, peab selguma edaspidi. Aga v\u00e4hemalt on \u00fcks t\u00e4htis piir n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle p\u00e4ris selgesti paigas.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igal asjal on l\u00f5puks kuskil piir, nii ka meie galaktikal, Linnuteel. Piiri v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda mitmesuguste kriteeriumide alusel, ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170976,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,28249,21,28,29,22057,95,19,1302,25,78740,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-170975","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-galaktika","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-linnutee","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-piir","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-taheteke","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116526137200970791","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170975"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170975\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170976"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170975"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}