T\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted tootsid t\u00e4navu m\u00e4rtsis p\u00fcsivhindades 3,1 protsenti v\u00e4hem kui mullu samas kuus. Kolmest sektorist kasvas toodang m\u00e4et\u00f6\u00f6stuses 5,9 protsenti, kahanes aga energeetikas 19,5 ja t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses 1,2 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.<\/p>\n
Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik Riin Kadarik \u00fctles, et m\u00e4rtsis j\u00e4tkus sarnaselt veebruariga t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tootmise kahanemine.<\/p>\n
Mahtude v\u00e4henemisele avaldas Kadariku s\u00f5nul peamist m\u00f5ju toiduainete tootmise 4,1-protsendine kahanemine.<\/p>\n
“Toidutootmine on v\u00f5rreldes eelmise aasta sama ajaga v\u00e4henenud kolm kuud j\u00e4rjest, jaanuaris 6,9 protsenti ja veebruaris 5,3 protsenti. Selle taga on eelk\u00f5ige jaem\u00fc\u00fcgi mahu ja n\u00f5udluse j\u00e4tkuv v\u00e4henemine koos hinnat\u00f5usuga,” selgitas Kadarik.<\/p>\n
Veidi rohkem kui pooltel t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidut\u00f6\u00f6tlemine viis protsenti, metalltoodete tootmine 3,5 protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6 protsenti.<\/p>\n
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise t\u00f5ttu. Sarnaselt veebruariga j\u00e4tkas kasvu ka elektriseadmete tootmine (0,7 protsenti).<\/p>\n
Kogu t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse toodangust m\u00fc\u00fcdi 2026. aasta m\u00e4rtsis 68,6 protsenti v\u00e4listurule.<\/p>\n
Luminori \u00f6konomist: Eesti on Euroopa v\u00f5rdluses j\u00e4relejooksja\u00a0<\/p>\n
Luminori pea\u00f6konomist Lenno Uusk\u00fcla \u00fctles, et aastases v\u00f5rdluses on langust n\u00e4ha nii kulukaupade, kestvuskaupade kui kapitalikaupade kategooriates.<\/p>\n
“Langus on k\u00f5ige suurem olnud just kestvuskaupade osas, kus langus on \u00fcle kaheksa protsendi,” \u00fctles Uusk\u00fcla. “Aastav\u00f5rdluses langusesse panustas toiduainet\u00f6\u00f6stus, kus mahud v\u00f5rreldes aastatagusega 4,1 protsenti v\u00e4iksemad. 2023-2024. aasta t\u00f5usulaine on m\u00f6\u00f6dunud ning mahud langenud varasematele tasemetel l\u00e4hedale viimase kolme kuu jooksul. Samas on ka varem l\u00fchiajalisi languseid olnud, ning kas tegu on olukordade kokkusattumuse v\u00f5i uue trendiga, on veel vara \u00f6elda.”<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse mahud on veidi paranenud v\u00f5rreldes 2024. aasta madalseisu tasemega, kuid kasv sealt on olnud paari protsendi jagu ja 2022. aasta tiputasemest on puudu enam kui k\u00fcmnendik,” t\u00f5des Uusk\u00fcla.<\/p>\n
Osa ettev\u00f5tetest, kes kauples Venemaaga, on j\u00e4\u00e4davalt kadunud ning osade \u00e4ri v\u00f5ib tulla tagasi, kui poliitiline olukord peaks muutuma, lisas Uusk\u00fcla.<\/p>\n
“Samas on meie sisendite hinnad ja palgad nii palju kasvanud, et suur osa sellest toodangust Eestisse pigem tagasi ei tule. Samuti on puudu elektrit ning kindlust, et elektrit tulevikus on piisavalt, et siin suuremahulisi investeeringuid planeerida olukorras kus t\u00f6\u00f6stusel on ees tervenisti elektrifitseerimine,” \u00fctles \u00f6konomist. “Nende aastate jooksul on Euroopas toimunud suur muutus t\u00f6\u00f6stuspoliitikas ning valitud ettev\u00f5tteid ning nende investeeringuid toetatakse selleks, et nad tegevust j\u00e4tkaksid v\u00f5i alustaksid. Eesti on selles v\u00f5rdluses j\u00e4relejooksja ning arvestades \u00fcldist geopoliitilist olukorda v\u00e4ga n\u00f5rgas seisus.”<\/p>\n
SEB: t\u00f6\u00f6stus ei saa jalgu alla<\/p>\n
SEB majandusanal\u00fc\u00fctik Mihkel Nestor \u00fctles kommentaariks, et t\u00f6\u00f6stuse tootmismahud on olnud nigelad juba pikema aja v\u00e4ltel. Samas m\u00e4rkis ta, et hoolimata m\u00e4rtsikuisest langusest ja ebakindlast v\u00e4liskeskkonnast, on k\u00fcsitlusandmed n\u00e4idanud juba pikema aja v\u00e4ltel t\u00f6\u00f6stuse uute tellimuste kasvu.<\/p>\n
“L\u00e4hikuudel peaks see v\u00e4hemalt osaliselt realiseeruma ka tegelike tootmismahtudena,” s\u00f5nas Nestor.<\/p>\n
“Eesti eksportijate jaoks on endiselt keerukad Soome ja Saksamaa turg, seda ennek\u00f5ike m\u00f5lema riigi v\u00e4ga aeglase majanduskasvu t\u00f5ttu. M\u00f5nev\u00f5rra optimistlikum on vaade Rootsi ja Poola majandusele. Neist viimane on aina enam t\u00f5usmas Eesti ettev\u00f5tete huviorbiiti ja eelmisel liikus sinna juba viis protsenti Eestis toodetud kaupade ekspordist,” selgitas Nestor.<\/p>\n
Suures pildis j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6stuse olukord Nestori s\u00f5nul siiski keeruliseks.”Sektori lisandv\u00e4\u00e4rtuse kasv on aastaid olnud madal, mist\u00f5ttu v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus juba l\u00e4hiaastail kaotada oma positsiooni Eesti suurima majandussektorina,” \u00fctles anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted tootsid t\u00e4navu m\u00e4rtsis p\u00fcsivhindades 3,1 protsenti v\u00e4hem kui mullu samas kuus. Kolmest sektorist kasvas toodang m\u00e4et\u00f6\u00f6stuses 5,9…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":170962,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,2559,43786,2060,8352,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-170992","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-statistikaamet","23":"tag-toidutoostus","24":"tag-toostustoodang","25":"tag-tootlev-toostus","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116526231212748086","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170992","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170992"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/170992\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/170962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170992"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=170992"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=170992"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}