Meie seast lahkus 71-aastasena arhitekt Raul Vaiksoo, kelle projektide j\u00e4rgi on valminud mitmed Eesti etendusasutused ning ka esindushooned.<\/p>\n
Haapsalust p\u00e4rit Vaiksoo \u00f5ppis 1973-1974 Tartu \u00dclikoolis\u00a0geoloogiat, kuid \u00f5pingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse t\u00f5ttu varjama ja kui ta l\u00f5puks arreteeriti. Aastatel 1978\u20131983 \u00f5ppis Raul Vaiksoo\u00a0ERKI arhitektuuriteaduskonnas, mille l\u00f5petas\u00a0cum laude.<\/p>\n
Aastatel 1973\u20131978 tegutses Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977\u20131978 oli ta\u00a0P\u00e4rnu Linna Dekoorateljee\u00a0kunstnik, aastatel 1980\u20131982 ERKI\u00a0ehituskateedri laborant ja aastatel 1982\u20131989 arhitekt-grupijuht\u00a0Kultuurim\u00e4lestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis\u00a0(KRPI).<\/p>\n
Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuurib\u00fcroo R. Projekt O\u00dc peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos\u00a0Krista Areniga. 2005. aastast oli ta Raul Vaiksoo Arhitektuurib\u00fcroo peaarhitekt.<\/p>\n
Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide j\u00e4rgi on restaureeritud kirikuid ja m\u00f5isaid, ehitatud eramuid, b\u00fcroohooneid ja etendusasutusi, nende seas n\u00e4iteks Linnateatri Hobuveski saal ning Kuressaare Linnateater.<\/p>\n
Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, n\u00e4iteks riigikogu esindusruumid Toompeal\u00a0Komandandimajas ja Eesti esindus Euroopa Liidus Br\u00fcsselis.<\/p>\n
2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu\u00a0Loobu\u00a0l\u00e4hedal Eesti parimaks puitehitiseks. Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale ning mitmele sisekujundusauhinnale.<\/p>\n
Tema Villa Aigro\u00a0Keila-Joal\u00a0p\u00e4lvis Eesti presidendi peapreemia “Eesti kodu 2010”. Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud\u00a0Veneetsia biennaalil. 2017. aastal p\u00e4lvis ta Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n
2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase “Aja lugu”. Raamat k\u00e4sitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat l\u00f5peb aastaga 1204.<\/p>\n
Alates 2021. aastast oli ta koos\u00a0Anu Saagimi\u00a0ja\u00a0Mart Juurega\u00a0p\u00fcsitegelane\u00a0ETV\u00a0saatesarjas “Koduk\u00e4ijad”. 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm “Raul Vaiksoo: P\u00e4tt v\u00f5i p\u00fchak” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mattias Veermets).<\/p>\n