{"id":171058,"date":"2026-05-06T07:49:12","date_gmt":"2026-05-06T07:49:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171058\/"},"modified":"2026-05-06T07:49:12","modified_gmt":"2026-05-06T07:49:12","slug":"kus-siis-lapsed-on-intervjuu-merike-estnaga-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171058\/","title":{"rendered":"Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga | Kunst"},"content":{"rendered":"

61. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kunstnikuks valis rahvusvaheline \u017e\u00fcrii 2024. aasta s\u00fcgisel avalikul konkursil Merike Estna, kelle nimi on loodetavasti lugejatele juba tuttav. Minu esimesest ja seni viimasest\u00a0<\/a>intervjuust\u00a0Estnaga on m\u00f6\u00f6das seitse aastat, mis tundub maailmas vahepeal toimunud s\u00fcndmusi arvestades nagu sajand. Tookord valmistas ta ette oma isikun\u00e4itust “Tuleviku tont t\u00e4is mineviku m\u00e4lestusi” Malm\u00f6 moodsa kunsti muuseumis, mille tarvis tal valmis muu hulgas ka neljaosaline monumentaalteos “Ohustatud aegade ookean” \u2013 seda n\u00fc\u00fcdseks erakogusse kuuluvat monumentaalmaali v\u00f5ib vaadelda kui bat\u00fcskaafiga hiidmillimallikate kolooniasse sisenemist. Kahe intervjuu vahele mahtuv “sajand” on toonud tema ellu suuri muutusi \u2013 elu ja t\u00f6\u00f6 Eesti ning Mehhiko vahel, kaks korda lapsevanemaks saamise ja n\u00fc\u00fcd ka uue monumentaalprojekti Veneetsias. J\u00e4tkunud on aga tema loomingulised p\u00fc\u00fcdlused seoses elava maaliga, mist\u00f5ttu ta alustabki peagi Veneetsias n-\u00f6 avalikus hiidateljees viis kuud j\u00e4rjest iga p\u00e4ev 22 suurest l\u00f5uendist koosneva teose maalimist.<\/p>\n

Sean sammud Don Bosco saleeslaste noortekeskusesse, mille hoovis on endine kirik, mida kasutatakse n\u00fc\u00fcd pallim\u00e4ngusaalina. Selles “p\u00fchas v\u00f5imlas” k\u00e4ib kibe t\u00f6\u00f6, sest terve p\u00f5rand tuleb katta tuhandete keraamiliste plaatidega, mis on talvel ARSi kunstilinnakus glasuuridega p\u00f5letatud, ehitatakse ka metallist tugistruktuuri, kuhu vinnatakse hiljem samuti Tallinnas valmis pingutatud l\u00f5uendid. Keskusesse p\u00e4\u00e4seb kitsast ja vaiksest k\u00f5rvalt\u00e4navast, sissep\u00e4\u00e4sus tervitab kohe Itaalia katoliku preestri\u00a0Giovanni Melchiorre Bosco\u00a0kuju \u2013\u00a0mehe, kes asutas 19. sajandi keskel Torinos esimese varjupaiga, millest on kasvanud praeguseks\u00a0kooli- ja haridusv\u00f5rgusti<\/a>k. Avanevast suurest asfalteeritud hoovist, kus saab m\u00e4ngida korv-, v\u00f5rk- ja jalgpalli, astungi peagi valmivasse Eesti paviljoni “Lekkiva taeva maja”, kus vaatavad vastu nii korvpallir\u00f5ngad kui ka tervet ruumi kattev hiiglaslik religioosne laemaal. Leiame Estnaga vaiksema nurga ja luban keset kiiret installiperioodi tema ajaga s\u00e4\u00e4stlikult ringi k\u00e4ia.<\/p>\n

Oled n\u00fc\u00fcd viiendat p\u00e4eva Veneetsias oma projekti “Lekkiva taeva maja” installimas ja valmistud paviljoni avama. Kuidas on tunne ja meeleolu kohapeal?<\/p>\n

V\u00e4ga m\u00f5nus. K\u00f5ik on siiamaani ideaalselt sujunud. Aega veel on, midagi v\u00f5ib ka teistmoodi minna, aga mul on olnud \u00fclihea tiim nii Tallinnas kui ka siin. Alati on kasulik teha koost\u00f6\u00f6d inimestega, keda sa juba tunned ja kes tunnevad ka sind. K\u00f5ik sai valmis ja pakitud pool p\u00e4eva enne t\u00e4htaega, \u00fcsna imeline on siiamaani olnud. Tavaliselt kipub ikka projektidega niimoodi olema, et viimased p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d on pingelised.<\/p>\n

Merike Estna Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

Veneetsia biennaal on pikk protsess ja Eesti paviljoni puhul on \u00fcks eelt\u00f6\u00f6 alati sobivate ruumide leidmine. Mis kohti sa k\u00fclastasid, enne kui praegusesse kirikust spordisaaliks \u00fcmber ehitatud hoonesse j\u00f5udsid? Mis sind siin v\u00f5lus ja mis huvitavates kohtades sa veel skautimise ajal k\u00e4isid?<\/p>\n

K\u00fclastasime \u00fclipalju kohti, ma t\u00e4pset numbrit ei tea, aga arvan, et ligi kolmek\u00fcmmet. See oli eelmise aasta aprillis. S\u00fcmpaatseid ja p\u00f5nevaid ruume oli palju, n\u00e4iteks \u00fcks vana ja lagunenud kirik, aga see oli raskemini ligip\u00e4\u00e4setavas kohas. Giardini l\u00e4hedal oli tegelikult laguuni \u00e4\u00e4res \u00fcks ruumide kompleks, endised poepinnad, aga need oleks eeldanud projekti t\u00e4iesti \u00fcmber tegemist. Mul oli algusest peale monumentaalsuse ja kohapeal maalimise idee ning esialgu olin \u00fcsna kindel, et t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb teha kompromisse kas monumentaalsuse v\u00f5i asukoha suhtes. Giardini l\u00e4hedale ma isegi ei lootnud sellist suurt ruumi saada. \u00dcsna skautimise l\u00f5pus t\u00f5i meie kohalik sidemees Marco meid siia katoliikliku saleeslaste ordu noorte- ja hariduskeskusesse ja siis oli kohe selge, et see on \u00f5ige koht. Esiteks on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, et siin ei ole \u00fcritatud midagi peita, \u00fcks kiht asetseb teise peal \u2013 endine kiriklik funktsioon ja spordisaal jooksevad kokku. T\u00e4pselt sama l\u00e4henemine on minul maalides, pigem selline kollaa\u017eilik, ehitan kiht-kihilt asju \u00fcles. Teiseks muidugi mastaap ja enneolematult hea asukoht. \u00dchtlasi on see funktsioneeriv kogukonnakeskus, t\u00e4navalt sisse astudes j\u00f5uad p\u00e4ris elanike Veneetsiasse. Hommikupoolikuti on siin vaikne, aga p\u00e4rast kooli tulevad lapsed, m\u00e4ngivad igasuguseid pallim\u00e4nge, toimuvad tangotunnid, peetakse s\u00fcnnip\u00e4evasid jne. Siin on ikkagi n-\u00f6 p\u00e4ris Veneetsia, meeleolu on imeline. Lisaks k\u00f5igele on s\u00fcmpaatne, et meie makstav rent ei l\u00e4he oma\u00a0palazzo’sid \u00fc\u00fcratute summade eest rentivatele vana raha perekondadele, vaid toetab pigem kohalikku toimivat kogukonda.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast saabub koos su elukaaslase vanematega Mehhikost su enda pere. Kas elu l\u00e4heb siis kraadi v\u00f5rra intensiivsemaks?<\/p>\n

See oli \u00fcldsegi mu abikaasa idee, et tuleksin kohale n\u00e4dal enne neid, et rahulikult t\u00f6\u00f6sse sisse elada. Alguses tundus see mulle ennekuulmatu ettepanek, aga tegelikult oli see v\u00e4ga hea m\u00f5te. Mul on v\u00e4iksed lapsed ja oma korterisse j\u00f5udes sain aru, et see on paras surmal\u00f5ks. Olen seal p\u00e4ris palju asju \u00e4ra t\u00f5stnud ja laste tulekuks ette valmistanud.\u00a0<\/p>\n

Oled andnud nii kodumaisele kui ka v\u00e4lispressile k\u00fcmneid intervjuusid, sinu meediasuhtlus ei l\u00f5ppe meiegi praeguse vestlusega. Kas tunned, et tahaksid pigem juba pea ees l\u00f5uendisse sukelduda ja v\u00e4rvipurkidega r\u00e4\u00e4kima hakata?<\/p>\n

T\u00e4iega! V\u00f5ib-olla k\u00f5ige ootamatum ongi olnud see t\u00f6\u00f6maht, mis intervjuude andmisega kaasneb. K\u00f5ike muud oskad kunstnikuna oodata \u2013 suur produktsioon, palju t\u00f6\u00f6d, koosolekud arhitektide ja disaineritega jne. Aga meediasuhtluse intensiivsus ja see, kui palju j\u00f5udu ja aega see v\u00f5tab, on olnud ikkagi paras p\u00e4hkel.<\/p>\n

“Lekkiva taeva maja” Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

Meie intervjuu ilmub M\u00fc\u00fcrilehe vanemlusele keskenduvas numbris. Vanemaks saamist ja kasvamist kirjeldatakse \u00fcldiselt kui inimese elu \u00fcht suurimat transformatsiooni, kas oled n\u00f5us sellele alla kirjutama?<\/p>\n

Ma arvan k\u00fcll ja mul on hea meel, et saan oma elus selle l\u00e4bi teha. M\u00f5ned inimesed on \u00f6elnud, ka m\u00f5ned mu s\u00f5brad, et nende jaoks vanemlusega palju ei muutunud. Minu elu muutus 150 protsenti. Ma ei tea, kuidas need inimesed elavad, kelle elu ei muutu. Minu jaoks tuli vanemlus kindlasti \u00f5igel ajal ja on olnud h\u00e4sti p\u00f5nev.<\/p>\n

Kuidas sa seda muutust kogesid, kas see tuli plahvatusena v\u00f5i vaikselt?<\/p>\n

Esimese lapse s\u00fcnniga kaasnes paras \u0161okk. Mu esimene laps K\u00f5u oli h\u00e4sti intensiivne, teine laps Lumi on h\u00e4sti rahulik. Lastel on ka suur vahe ja v\u00f5ib-olla oleme ise ka teise lapsega palju rahulikumad. Alguses oli meil abikaasaga m\u00f5lemal parajalt vaip-alt-\u00e4ra-tunne. Kuidas ise ellu j\u00e4\u00e4da, kuidas laps ellu j\u00e4\u00e4ks, need olid p\u00f5hik\u00fcsimused esimesed pool aastat. Teise lapsega, kui ta oli kahe ja poole kuune, kolisime Mehhikost Tallinnasse, l\u00e4ksin t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6le ja k\u00f5ik on olnud hoopis teistmoodi. \u00dcldiselt on laste saamine teinud mind m\u00e4rksa rahulikumaks ja \u00f5nnelikuks, \u00e4revust on v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Lapsevanemlus on nagu makrokraad, mis puudutab kasv\u00f5i ajaplaneerimist.\u00a0<\/p>\n

Ma arvan k\u00fcll, jah. Minule sobib see hommikul vara \u00e4rkamine. L\u00e4ksin ka varem hommikul k\u00fcmneks stuudiosse, aga n\u00fc\u00fcd olen selleks ajaks juba s\u00f5iduvees. Enne olin stuudiosse minnes ikka veel uimane ja istusin maha, j\u00f5in kohvi. Praegu algab hommik juba sellise megaaktiivsusega, et stuudiosse j\u00f5udes on mul k\u00e4ised \u00fcles k\u00e4\u00e4ritud.<\/p>\n

Oleks see \u00fcldse m\u00f5eldav, et rasedus ja emadus ei oleks p\u00e4rast esimese lapse s\u00fcndi piltlikult ja s\u00fcmboolselt su loomingusse sisenenud?<\/p>\n

Ma arvan, et on ikka m\u00f5eldav, sest tegelikult need teemad ei j\u00f5udnud p\u00e4ris pikka aega mu loomingusse. Mu esimene laps oli umbes kolmeaastane, kui tegin esimese maali, mis seda puudutas. See tuli \u00fcsna aeglaselt ja kiirenes pigem teise lapse ootusega. Sain samal n\u00e4dalal teada, et mind valiti tegema Veneetsia Eesti paviljoni ja et ootan oma teist last. Seet\u00f5ttu on k\u00f5ik omavahel v\u00e4ga p\u00f5imunud.\u00a0<\/p>\n

Kuna pakkusin algusest peale projekti, mis eeldaks pikalt kohapeal maalimist ja perega Veneetsiasse kolimist, siis see pani muidugi m\u00f5tlema k\u00fcll. Meil on olnud abikaasaga ka hetki, kui on natuke seest \u00f5\u00f5nes tunne, et kuidas see k\u00f5ik toimima hakkab, ja mingid otsad on siiamaani lahtised. Meil on palju tuge vanavanematelt. Imetlen inimesi, kes saavad hakkama ilma sellise tugiv\u00f5rgustikuta. \u00dcksikvanemana hakkamasaamist on eriti raske ette kujutada, see tundub m\u00fcstika.<\/p>\n

Merike Estna Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

Vanemaks saamine ja lapse s\u00fcnd on seotud tugevalt kaotus- ja surmahirmuga. Kui palju oled ise pidanud selliste hirmudega t\u00f6\u00f6d tegema?<\/p>\n

\u00dcsna palju. Eriti teise lapsega. Siis mind hakkasid j\u00e4rjest rohkem huvitama ajaloolised naiskunstnikud, kes on olnud emad, ja ajalooliselt on see olnud naise perspektiivist tihedalt surmaga seotud. P\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00f5uavad k\u00f5ik lood sinna, et enamikul suri laps kas siis juba s\u00fcnnituse ajal v\u00f5i v\u00e4ga vara, v\u00f5i nad surid ise s\u00fcnnitades v\u00f5i s\u00fcnnituskomplikatsioonide tagaj\u00e4rjel, v\u00f5i nende emad olid juba surnud, kui nemad s\u00fcndisid jne. See oli ikkagi \u00fclieksistentsiaalne hetk. Kuna s\u00fcnnitasin viimase lapse Mehhikos, ei suutnud ma hoiduda vaatamast statistikat, kui palju naisi Mehhikos s\u00fcnnituskomplikatsioonide t\u00f5ttu sureb. See protsent on seal tunduvalt suurem kui Eestis, aga Mehhiko on muidugi \u00fclisuur. Sul v\u00f5ib olla ligip\u00e4\u00e4s v\u00e4ga kvaliteetsele arstiabile ja vastupidi.\u00a0<\/p>\n

Kas Eesti ja Mehhiko kogemus olid sinu jaoks v\u00e4ga erinevad?<\/p>\n

S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt armastatakse Mehhikos rohkem ravimeid ja valuvaigistust. Selles m\u00f5ttes on lihtsam hakkama saada. Ja mul l\u00e4ks paranemine seal kiiremini. \u00dchtlasi oled seal vanemana v\u00e4hem \u00fcksi j\u00e4etud \u2013 kuigi lapse immuunsus on esimesel kuul v\u00e4ga \u00f5rn, k\u00e4isid enam-v\u00e4hem k\u00f5ik sugulased ja s\u00f5brad meil esimese kuu jooksul juba k\u00fclas. Nii oli endal palju lihtsam mentaalselt hakkama saada s\u00fcnnitusj\u00e4rgse faasiga. Mehhikos on muidugi kogu k\u00fclask\u00e4imine teistmoodi. Seal ei oota keegi k\u00fcllakutset ega eelda kohale tulles, et sul on laud kaetud ja p\u00e4rast koristad k\u00f5ik ise \u00e4ra. See k\u00e4ib kuidagi palju orgaanilisemalt ja pole nii palju pinget.<\/p>\n

Meestelt \u00fcldiselt ei k\u00fcsita p\u00e4rast lapse saamist uuesti t\u00f6\u00f6le hakates, kuidas nad k\u00fcll toime tulevad.\u00a0A priori\u00a0on eeldus, et p\u00f5hilise hoolet\u00f6\u00f6ga tegeleb lapse ema. Kui tihti on sulle suunatud k\u00fcsimusi v\u00f5i vihjeid, et v\u00e4ike laps ja suur loominguline projekt korraga, kuidas see k\u00fcll v\u00f5imalik on?<\/p>\n

Kuna viimasel ajal on sellest projektist nii palju juttu olnud, siis v\u00f5ib-olla seda on hakatud v\u00e4hem k\u00fcsima, aga eks muidugi k\u00fcsitakse. Parajalt \u00fcllatav, et mu abikaasalt keegi selle kohta midagi ei uuri, aga minult ikka k\u00fcsitakse, et kus su lapsed siis on? Minu Veneetsia projektis on ka ajaloolisi viiteid. Mind hakkas huvitama 16. sajandi naismaalikunstnik\u00a0Lavinia Fontana, kelle abielulepingus oli kirjas, et temast ei saa p\u00f5hilist laste kasvatajat ja kodumajapidajat, vaid tema t\u00f6\u00f6 on juhtida oma maalistuudiot ja selle kaudu peret elatada. Minu arust t\u00e4iesti uskumatu tegelikult, et tol ajal sai toimida selline \u00fclifeministlik l\u00e4henemine, kui veel praegugi on tavaline k\u00fcsimus, et kus siis lapsed on.<\/p>\n

Sinul midagi sarnast abielulepingus kirjas ei ole?<\/p>\n

Meil kusjuures on abieluleping, aga seda seal kirjas pole. Oleme m\u00f5lemad kunstnikud ja v\u00f5tame peret\u00f6\u00f6d vaheldumisi rohkem enda peale. Mina ei olnud lastega t\u00e4iskohaga kodus, vaid esimese lapsega kolm ning teisega kaks ja pool kuud. Ma ei oota seda ka oma abikaasalt. Meil on hea tugiv\u00f5rgustik, mis on lubanud niiviisi teha. Loomingulise inimesena pikalt t\u00e4iskohaga lastega kodus olla on v\u00e4ga raske. Meie lapsed on meie jaoks esikohal ja me v\u00e4ga naudime nendega koos olemist, aga see pole meie elu ainuke komponent. Kui me ei saaks oma loominguga tegeleda, kannataks ka lastega olemise aeg ja me poleks inimesed, kellega keegi tahaks koos olla.<\/p>\n

Rahvusvaheline kunstimaailm keerleb \u00fcmber pideva\u00a0network’imise, messide, biennaalide ja muu aegan\u00f5udva ning sellesse arhitektuuri ei ole lapsed sisse disainitud. V\u00f5i on ajad sinu hinnangul muutumas?<\/p>\n

Mulle tundub, et nii m\u00f5nedki noored kunstnikud julgevad emaks saada, v\u00f5ib-olla rohkem kui siis, kui mina olin 20-aastane. M\u00f5nes m\u00f5ttes on ehk rohkem aktsepteerimist ja arusaama, et emadus- v\u00f5i vanemluskogemused v\u00f5ivad olla erinevad. Aga isiklikult arvan, et minul oleks see v\u00e4ga noore kunstnikuna olnud kindlasti raske. Kunstiv\u00e4ljal on palju \u00f5htuseid liikumisi, avamised ja k\u00f5ik muud toimingud. Ja v\u00f5ib-olla see on ka \u00f5ige hetk minu karj\u00e4\u00e4ris, et saan seda niimoodi jagada, et \u00f5htuti ikkagi olen enamasti ju kodus ja hommikuti ka.<\/p>\n

“Lekkiva taeva maja” Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime veel korra Mehhiko ja Eesti teljest. Mis kultuurilisi erinevusi sinu meelest veel on peredena toimimises v\u00f5i laste ja vanemate suhetes?\u00a0<\/p>\n

Mehhikos on pere ikkagi \u00fclioluline, suurem perekond-suguv\u00f5sa on h\u00e4sti kokkuhoidev. V\u00f5ib-olla on asi selles, millisesse peresse olen ise sattunud, seal on kindlasti ka teistsuguseid mudeleid. Kui vaatan oma abikaasa vanemaid, siis see on miski, mille poole p\u00fc\u00fcelda, see, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas nad teineteist hoiavad ja kuidas igap\u00e4evaselt l\u00e4bi saavad. Seal on nii palju lugupidamist, s\u00f5prust ja armastust. Mehhiko kultuuris v\u00e4\u00e4rtustatakse kindlasti igat p\u00e4eva, igat eluhetke. Eestis on kombeks ikkagi paljuski tulevikku vaadata v\u00f5i oodata, ma ei tea, puhkust. Kogu aeg midagi, mis peaks tulema. Mehhikos elatakse pigem hetkes ja v\u00e4\u00e4rtustatakse seda, mist\u00f5ttu pere v\u00f5i s\u00f5pradega kohtutakse palju-palju rohkem. See ongi elu normaalne osa, seda ei saa edasi l\u00fckata.<\/p>\n

Kuidas on Mehhiko visuaalkultuur sind kunstnikuna m\u00f5jutanud v\u00f5i mismoodi seal \u00fcldse kunstnikuna asju peab ajama?<\/p>\n

\u00dcldiselt on asjaajamine \u00fclikeeruline, kogu Mehhiko kogemus on olnud mulle mentaalselt hea koolitus. Ole kannatlik ja lase asjadel minna, ole ja arene. Asjad ei juhtu kindlasti nii, nagu lubatakse v\u00f5i \u00f6eldakse, ja see on tavaline. Aga visuaalkultuur v\u00f5i isegi tavaline t\u00e4navapilt on v\u00e4ga intensiivne nii sotsiaalselt kui ka visuaalselt, see on t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jutanud palju ka minu maalikeelt. See kihistumine ja intensiivsus, mis on viimastel aastatel mu maalides olnud, ma ei ole seda niimoodi tahtnud. N\u00fc\u00fcd olen pool aastat Eestis olnud, Eesti talve \u00fcle elanud, eks siis paista, mis mul siin Veneetsias tuleb, v\u00f5ib-olla midagi v\u00f5rdlemisi rahulikumat. P\u00e4ikesevalgus on seal ka erinev. Eestis v\u00f5ib p\u00e4ike paista, aga see p\u00e4ike on teise valguse, teise intensiivsusega, toonid on k\u00fclmemad ega helenda niimoodi n\u00e4kku nagu Mehhikos.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kunstniku perspektiivist m\u00f5jutab Mehhikos ilmselt rohkem ka see, mis klassi oled s\u00fcndinud?<\/p>\n

Seal on t\u00f5epoolest p\u00e4ris tugev klassi\u00fchiskond, keskklass on v\u00e4iksem. Sul on k\u00fcll v\u00f5imalik ka kunsti\u00fclikoolides tasuta haridust saada, aga see otsus ei s\u00fcnni niisama. Selleks peab ikkagi olema mingi eelnev tutvus kunstiga ja selleks on ju vaja materjale. Kui olla p\u00e4rit v\u00e4ga vaesest perest, siis kust need materjalid tulevad? Olen aru saanud, et k\u00f5igis \u00fcldhariduskoolides ei ole n\u00e4iteks kunsti\u00f5petust. Eks igas riigis ongi omad positiivsed ja negatiivsed k\u00fcljed, aga klassistumine on \u00fcks peamine p\u00f5hjus, miks oleme m\u00f5elnud oma lapsed v\u00f5ib-olla ikkagi Eestis kooli panna \u2013 lootes, et Eestis k\u00e4ivad \u00fches koolis koos eri \u00fchiskonnakihtidest p\u00e4rit lapsed ja see on lastele kasvamiseks tervislik keskkond, kus nad m\u00f5istavad, et k\u00f5ik s\u00f5ltub ikkagi neist endist, mitte sellest, kui suur on nende vanemate rahakott v\u00f5i millisesse peresse nad on s\u00fcndinud.<\/p>\n

Merike Estna Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

\u00c4kki sa meenutad oma esimest Veneetsia biennaali k\u00fclastust v\u00f5i m\u00f5nda k\u00fclastust, mis on olnud kuidagi meeldej\u00e4\u00e4v?<\/p>\n

Esimest korda k\u00e4isin, kui \u00f5ppisin\u00a0Jaan Toomiku\u00a0juhitud interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuris. T\u00f5en\u00e4oliselt oli aasta 2007. Hiljem, kui olin maalidotsent, sai ise mitu korda tudengitega k\u00e4idud, mis oli v\u00e4ga p\u00f5nev. V\u00f5ib-olla mu k\u00f5ige intensiivsem kogemus oli aastal 2013. Siis k\u00e4isin \u00fcksinda. Ma elasin Londonis ja selleks ajaks oli mul palju eri kohtadest p\u00e4rit tuttavaid. Veneetsia avamised ongi ehk p\u00f5nevad siis, kui oled juba eri kohtades elanud ja s\u00f5pru on igal pool ja siis saadki siin nendega kokku. See oli ka ilmselt elus esimene kord, kui mul oli natukene raha ja parajalt aega ja p\u00e4rast ma ei l\u00e4inudki kohe tagasi Londonisse, vaid mingite tuttavatega koos edasi Milanosse ja p\u00e4rast sealt Rooma. See oli v\u00e4ga p\u00f5nev reis t\u00f5esti.<\/p>\n

Sinu paviljoniprojekt paistab kindlasti silma oma ambitsiooni ja mastaabi poolest. 22 suurt l\u00f5uendit, 25\u00a0000 keraamilise plaadiga kaetud ruum, viis kuud kohapeal avatud stuudios maalimist. Ajalooliselt on monumentaalmaal olnud nn suurte meeskunstnike privileeg. M\u00e4letan, et m\u00f5ned aastad tagasi oli Veneetsia dood\u017eide palees saksa kunstniku Anselm Kieferi \u00fclimegalomaaniline projekt, selline suurem kui elu, ja tundsin, et see megalomaania ajab oksele. Oled sa m\u00f5elnud, et sellises monumentaalformaadis on oht mingisse auku v\u00f5i laukasse astuda?<\/p>\n

Ma loodan, et mitte. Mulle on alati suur formaat s\u00fcmpaatne olnud, aga l\u00f5plik teostus sai ikkagi valitud v\u00e4ga otseselt kontseptuaalselt ning arutatud l\u00e4bi Varssavi moodsa kunsti muuseumi ja Eesti paviljoni kuraatori\u00a0Natalia Sielewicziga. Meil olid v\u00e4ga intensiivsed vestlused siin paviljonis kohapeal. Mul oli algusest peale see monumentaalne plaan, aga kui tulime eelmise aasta novembris koos kuraatori, portugali arhitekti\u00a0Diogo Passarinho\u00a0ja tiimiga siia, siis olin juba lennukis t\u00e4iesti kindel, et see formaat, mis mul plaanis oli, j\u00e4\u00e4b liiga v\u00e4ikseks selles ruumis. Nende vestluste k\u00e4igus otsustasime minna maksimumformaadi peale, just selleks, et tuua v\u00e4lja ka seda vastandumist ajalooliselt nii-\u00f6elda meesmaalikunstnike kasutuses olnud formaadile.\u00a0<\/p>\n

Sa maalid viis kuud pea iga p\u00e4ev kohapeal k\u00fclastajate ees. Kas sul on ka ootuseid v\u00f5i hirme, mis sellega kaasnevad?<\/p>\n

Ootan seda tegelikult v\u00e4ga, sest viimased pool aastat olen nii-\u00f6elda kavandeid teinud. Mitte k\u00fcll klassikaliselt, et kavandan maalid valmis, vaid teen mingeid joonistusi, paberit\u00f6id jm. Aga ma ei ole maalinud l\u00f5uendile peaaegu pool aastat. Maalisin glasuuridega neid plaate, mida siin n\u00fc\u00fcd p\u00f5randale paigaldatakse. Ma v\u00e4ga ootan seda maalimist, see on minu jaoks tavaline protsess. Eelmine talv, kui ootasin teist last, t\u00f6\u00f6tasin peaaegu terve \u00fcheksa kuud h\u00e4sti suureformaadilise seeria kallal, maalisin intensiivselt. Ja j\u00e4rgnenud on selline aeg, mil pigem valmistan ette. Oleme teinud nii palju eelt\u00f6\u00f6d v\u00e4rvide valimisega, v\u00e4rvide tellimisega, k\u00f5ige muuga, mis on selle n\u00e4itusega seotud. N\u00fc\u00fcd saan viimaks maalimisele keskenduda. Ma ei ole kindlasti tegelikult esineja t\u00fc\u00fcpi, see, et inimesed on samal ajal ruumis, on kindlasti paras v\u00e4ljakutse, eriti alguses. Samas on biennaali ajal tegemist \u00fcsna ideaalse stuudioga, mul on olemas suured valmis l\u00f5uendid, v\u00e4rvid, pintslid, k\u00f5ik, mida t\u00f6\u00f6 tegemiseks vaja on. Elus kipub ikka nii olema, et saad midagi ja pead midagi vastu andma \u2013 see, et inimesed on seal juures, on siis maks, mida pean maksma. Kontseptuaalselt ju tahangi seda n\u00e4idata \u2013 elusat maali \u2013, aga reaalsus on muidugi teistsugune, ma olen kunstnik, kes on harjunud ikkagi omaette stuudios maalima.\u00a0<\/p>\n

Merike Estna Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

Kui kirjeldada l\u00fchidalt, siis kuidas su maaliprotsess tehniliselt k\u00e4ib? Alguses valad l\u00f5uendi v\u00e4rviga \u00fcle ja siis hakkadki kihte ehitama?<\/p>\n

Esimesed kihid valan enamasti p\u00f5randal l\u00f5uendile. Siis mingi pool aega maalin akr\u00fc\u00fclidega, sest kui panen akr\u00fc\u00fcli peale \u00f5li, ei saa ma sinna enam akr\u00fc\u00fcliga maalida. \u00d5likihid on viimased. Eks mul on mingid oma s\u00fcsteemid, millega alustan, need on nagu mingi tala, millest kinni hoian ja mis annab mulle enesekindlust. Aga samas proovin alati neist edasi minna ja neid l\u00f5hkuda. Ma arvan, et see formaat on nii suur, et see annab mulle selleks v\u00f5imaluse.\u00a0<\/p>\n

Mulle n\u00e4ib, et maal on viimase k\u00fcmne aastaga\u00a0comeback’i teinud. Mida sa oled t\u00e4heldanud rahvusvahelises maaliregistris, mis suundadesse maal liikunud on?<\/p>\n

Maaliruum on ajas palju muutunud, mitte n\u00fc\u00fcd viimase k\u00fcmne aastaga, vaid isegi varem, aga v\u00f5ib-olla viimase k\u00fcmne aastaga on muutunud normaalsuseks, et maal ei t\u00e4henda lihtsalt pilti l\u00f5uendil. Maaliruum on laienenud, see v\u00f5ib olla mis iganes. V\u00e4ga suuri muutuseid sellel alal ja selles diskursuses t\u00f5i teiste hulgas kindlasti n\u00e4iteks\u00a0Katharina Grosse, kes spreitas \u00fcle oma magamistoa koos k\u00f5igi asjadega, mis seal olid. Maali valgumine ellu on olnud h\u00e4sti suur teema. Aga viimased k\u00fcmme aastat on v\u00f5ib-olla isegi j\u00e4rjest rohkem j\u00e4lle ka l\u00f5uendiformaati kasutatud ja just k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tehtud. Olen n\u00e4inud n\u00fc\u00fcd tudengite puhul ka trende, et mingite varem kaasaegses kunstis t\u00f5rjutud tehnikate vastu on suur huvi tekkinud. Sellised ajaloolised, k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised asjad, n\u00e4iteks raamatuk\u00f6itmine.<\/p>\n

“Lekkiva taeva maja” Autor\/allikas: Aleksander Tsapov<\/p>\n

Millal nende hiliskeskaegsete miniatuursete palveraamatuteni j\u00f5utakse? Tahtsin tegelikult veel k\u00fcsida sinult kui \u00f5ppej\u00f5ult, et mis sarnaneb noorte maalikunstitudengite puhul sellega, kui sa ise alustasid, ja mis on t\u00e4ielikult muutunud?<\/p>\n

Mulle tundub, et m\u00f5ned asjad on ikkagi \u00fcsna sarnased. Eks maalikunstnikuks \u2013 nagu igaks kunstnikuks \u2013 kasvamine on \u00fcks paras v\u00e4ljakutse. Maalikunstnikuna on ajalooline pagas, millega tuleb igap\u00e4evaselt v\u00f5idelda, kuidagi palju rohkem pildil ja seda teatakse rohkem. Teiseks \u2013 mida kunstiv\u00e4li v\u00f5ib-olla rohkem survestab \u2013, on see ka ikkagi formaat, mida on m\u00f5nes m\u00f5ttes lihtsam m\u00fc\u00fca. Kuigi pean oma kogemuse p\u00f5hjal \u00fctlema, et vahepeal oli minu arust trend just see, et maali, sellist noort maali v\u00f5ib-olla nii palju isegi ei ostetud, kuna oli arvamus, et seda ostetakse niikuinii, et ostame midagi muud, teeme oma investeeringu pigem mujale.<\/p>\n

Kas oled planeerinud endale ka mingisuguse mahatuleku, kui siin oktoobris l\u00f5petad, v\u00f5i pole see v\u00f5imalik?<\/p>\n

Mahatulek? Ma ei tea. Meil on tegelikult plaanis minna detsembris Mehhikosse. Lubasin meie Mehhiko perele, et j\u00e4rgmised j\u00f5ulud ja aastavahetuse veedame seal. Aga muidu olen hakanud m\u00f5tlema, et kui mul on siin selline suurep\u00e4rane paviljon-stuudio, siis mul on nii head tingimused maalimiseks. Kas mul tekivad p\u00e4rast kohanemisraskused, kui avan uuesti oma v\u00e4ikse ARSi ateljee uksed? Samas, arvestades, et ma ei ole k\u00f5ige traditsioonilisemalt t\u00f6\u00f6tav maalikunstnik, sest ma ei maali kogu aeg, on see \u00fcleminek v\u00f5ib-olla ka lihtsam. Teen maali siin valmis ja see on nii suur, et tavaliselt mul ongi vaja p\u00e4rast hinget\u00f5mbepausi. Teen selle 22 \u00d7 6 meetrit viie kuuga \u00e4ra ja siis mul on vaja umbes sama palju aega, et mitte maalida.\u00a0<\/p>\n

Oled viis kuud v\u00f5\u00f5rutusravil.<\/p>\n

Jah.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"61. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kunstnikuks valis rahvusvaheline \u017e\u00fcrii 2024. aasta s\u00fcgisel avalikul konkursil Merike Estna, kelle nimi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171059,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,190,28,29,10334,19,25,23,24,22,20,56464,30],"class_list":{"0":"post-171058","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kunst","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-merike-estna","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-veneetsia-biennaal","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116526538529675061","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171058","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171058"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171058\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171058"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171058"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171058"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}