Kui suureks \u00f5nnestumiseks teie Gaza rahulepet peate? <\/p>\n
K\u00f5ik s\u00f5ltub selle t\u00e4itmisest. Loomulikult on v\u00e4ga teretulnud, et see esimene faas on nii-\u00f6elda kokku lepitud. Eile oli meil Pariisis kohtumine, et arutada seda plaani edasi, et oleks ka p\u00fcsiv rahu L\u00e4his-Idas. See on k\u00f5igi huvides.<\/p>\n
Miks ei olnud ameeriklased sama edukad Ukraina rahuleppega?<\/p>\n
Raske \u00f6elda. Eks situatsioon on m\u00f5neti ka teistsugune. Aga meie teeme oma t\u00f6\u00f6d edasi. Meie n\u00e4eme, et ainuke viis Venemaad m\u00f5jutada on surve ja j\u00f5uline k\u00e4itumine. Sellep\u00e4rast me oleme 19. sanktsioonipaketi ette valmistanud, et neil kaoksid \u00e4ra v\u00f5imalused s\u00f5da rahastada ja siis see s\u00f5da ka l\u00f5ppeb.<\/p>\n
Kui palju te ise n\u00e4ete, et L\u00e4his-Ida on t\u00f5mmanud \u00e4ra t\u00e4helepanu Ukrainalt?<\/p>\n
Need on \u00fcsna v\u00f5rdse suurusega konfliktid t\u00e4helepanu m\u00f5ttes. Maailmas on tegelikult ka teisi konflikte, mis endiselt k\u00e4ivad, siis need sootuks t\u00e4helepanu ei saa. Kasv\u00f5i see, mis toimub Sudaanis.<\/p>\n
Aga selge on see, et kui toimuvad s\u00fcndmused L\u00e4his-Idas, siis teiste teemade jaoks on v\u00e4hem ruumi. N\u00fc\u00fcd, kui on esimene faas kokku lepitud, siis kindlasti l\u00e4heb t\u00e4helepanu Ukrainale rohkem.<\/p>\n
Samal ajal tundub, et Euroopa Liit on natukene k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud olulistest aruteludest, on see siis L\u00e4his-Ida v\u00f5i Ukraina. Miks me oleme k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud? <\/p>\n
Me ei ole sugugi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud. Me ilmselt ei ole nii head turunduses, kui seda on ameeriklased. Just sellel p\u00f5hjusel, et me tegelikult teeme seda t\u00f6\u00f6d iga p\u00e4ev. Me oleme suhtluses m\u00f5lema poolega, meil on v\u00e4ga konkreetsed punktid, mida me t\u00e4idame ja eks see ongi tegelikult kollektiivne pingutus. Ka eile koos Araabia riikidega arutasime, kes mida teeb ja kes kuidas saab panustada.<\/p>\n
Viimastel n\u00e4dalatel on ilmunud m\u00f5ned artiklid, kus on \u00f6eldud, et teie j\u00f5uline diplomaatia h\u00e4irib ameeriklasi v\u00f5i see lihtsalt ei meeldi neile. Kas see on p\u00f5hjus, miks te pole saanud suuri diplomaatilisi kohtumisi ameeriklastega?<\/p>\n
Viimastel n\u00e4dalatel on ilmunud ka v\u00e4ga palju positiivseid artikleid minu t\u00f6\u00f6 kohta. See k\u00f5ik oleneb perspektiivist. Loomulikult on meil ameeriklastega suhted v\u00e4ga head \u00a0ja ameeriklastega me igap\u00e4evaselt ka t\u00f6\u00f6tame, mis puudutab sedasama L\u00e4his-Ida v\u00f5i mis puudutab Ukrainat.<\/p>\n
Aga kas te ise tunnete, et teie j\u00f5uline suhtumine on midagi, mis h\u00e4irib ameeriklasi?<\/p>\n
See kindlasti h\u00e4irib kedagi, aga ajad on sellised, et me ei saa teistmoodi. Me ei saa lihtsalt istuda k\u00e4te peal ja vaadata, kuidas asjad meist m\u00f6\u00f6duvad. Need on eksistentsiaalsed k\u00fcsimused, mis siin praegu toimuvad. See on rahvusvaheline \u00f5igus, mida r\u00fcnnatakse ja mida tuleb kaitsta. Sest kui me ei kaitse, siis v\u00e4ikesed riigid nagu Eesti on v\u00e4ga suures ohus. Ja maailmas, nagu \u00fctles kunagine Belgia peaminister Paul-Henri Spaak, on ainult kahte t\u00fc\u00fcpi riike: on v\u00e4ikesed riigid ja need riigid, kes ei ole veel aru saanud, et nad on v\u00e4ikesed. Nii et rahvusvaheline \u00f5igus ja selle toimimine on tegelikult k\u00f5igi huvides.<\/p>\n