Eesti valitsus kuulutas kolmap\u00e4eval v\u00e4lja rahvusvahelise v\u00f5lakirjade emissiooni, kusjuures esimest korda on kavas v\u00f5lakirjad v\u00e4lja anda Eesti \u00f5iguse alusel, registreerida Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberite keskdepositooriumis (Nasdaq CSD) ja noteerida Tallinna b\u00f6rsil.<\/p>\n
“Kui suuremahulised riigiv\u00f5lakirjad on tavaliselt \u00fcles ehitatud rahvusvahelistele investoritele tuttava Inglise \u00f5iguse alusel, siis seekord tuuakse investorid teadlikult kohalikule turule. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lisinvestorid ei osta \u00fcksnes Eesti riigi v\u00f5lakirja, vaid teevad seda kohaliku \u00f5iguse ja v\u00e4\u00e4rtpaberituru kaudu,” kommenteeris teadet Swedbank.<\/p>\n
“See on oluline samm Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberituru arendamisel. Riik ei kaasa lihtsalt raha, vaid n\u00e4itab rahvusvahelistele investoritele, et ka kohaliku \u00f5iguse ja turu kaudu on v\u00f5imalik teha suuremahuline ning professionaalselt korraldatud v\u00f5lakirjaemissioon. See suurendab meie turu usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja loob parema aluse selleks, et siia j\u00f5uaks tulevikus rohkem rahvusvahelist kapitali,” \u00fctles Swedbanki finantsinstitutsioonide ja kapitaliturgude osakonnajuht Allan Marnot.<\/p>\n
Peamine erinevus on selles, millises \u00f5igus- ja turukeskkonnas v\u00f5lakiri v\u00e4lja antakse ning kus sellega hiljem kaubeldakse.<\/p>\n
“Inglise \u00f5iguse alusel emiteeritud eurov\u00f5lakirjad on rahvusvahelisel turul tavap\u00e4rane lahendus, sest paljud suured institutsionaalsed investorid tunnevad seda raamistikku h\u00e4sti. Samas j\u00e4\u00e4vad sellised v\u00f5lakirjad kohaliku jaeinvestori jaoks sageli kaugemaks \u2013 nii ligip\u00e4\u00e4su kui ka praktiliste ostu- ja m\u00fc\u00fcgitingimuste t\u00f5ttu,” lisas Marnot.<\/p>\n
Eesti \u00f5iguse alusel emiteeritud ja Tallinna b\u00f6rsil noteeritud riigiv\u00f5lakiri loob teistsuguse olukorra. Kuigi pakkumine ise toimub kinnise pakkumisena rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele, muutub v\u00f5lakiri p\u00e4rast noteerimist j\u00e4relturul k\u00e4ttesaadavaks ka kohalikele investoritele. See t\u00e4hendab, et Eesti investoril on v\u00f5imalik riigiv\u00f5lakirja osta ja m\u00fc\u00fca tuttavas keskkonnas ehk Tallinna b\u00f6rsi kaudu.<\/p>\n
V\u00f5lakirjadest laekunud raha kasutab riik \u00fcldise riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks k\u00e4esoleval aastal ning likviidsusreservi t\u00e4iendamiseks, teatas rahandusministeerium.<\/p>\n
“Eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k nii sel kui ka j\u00e4rgmistel aastatel t\u00e4hendab laenukoormuse kasvu. Vaatamata geopoliitilistele pingetele ja turgude k\u00f5ikumisele loodame investorite j\u00e4tkuvale suurele huvile. Esmakordselt ostavad v\u00e4lisinvestorid seekord Eesti riigiv\u00f5lakirju kohaliku \u00f5iguse alusel ja siinse v\u00e4\u00e4rtpaberituru v\u00f5imalusi kasutades, mis aitab loodetavasti kaasa kohaliku kapitalituru arengule,” selgitas riigikassa osakonna juhataja\u202fJanno Luurmees.\u00a0<\/p>\n
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi v\u00f5lakirju rahvusvahelisel kapitaliturul 2025. aasta oktoobris.<\/p>\n
Alates 2020. aastast on Eesti riik emiteerinud kolm rahvusvahelist pikaajalist v\u00f5lakirja kogumahus 4,5 miljardit eurot.<\/p>\n
V\u00f5lakirjaemissiooni korraldavad DZ Bank, HSBC ja J.P. Morgan ning kaaskorraldaja on Swedbank.<\/p>\n
Emissioon toimub l\u00e4hip\u00e4evil, kui turuolukord seda v\u00f5imaldab, teatas rahandusministeerium.<\/p>\n
V\u00f5lakirjade maht ja intressim\u00e4\u00e4r selgub emissiooni l\u00e4biviimise hetkel ning s\u00f5ltub nii turuintressidest kui ka investorite n\u00f5udlusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti valitsus kuulutas kolmap\u00e4eval v\u00e4lja rahvusvahelise v\u00f5lakirjade emissiooni, kusjuures esimest korda on kavas v\u00f5lakirjad v\u00e4lja anda Eesti \u00f5iguse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":156347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,1198,33,35,34,36,2702,28302,1016,2701,1012,2703],"class_list":{"0":"post-171137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eelarve","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-rahandus","17":"tag-rahaturg","18":"tag-riigieelarve","19":"tag-riigivolg","20":"tag-valitsus","21":"tag-volakirjad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116526872305941645","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/156347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}