T\u00f5nis Tatar (TT): Milline oli teie vahekord N\u00f5ukogude v\u00f5imu n\u00f5udmistega kunstile?<\/p>\n
Olev Subbi (OS): Minul tekkis ilma igasuguse taotluseta p\u00e4ris eriline situatsioon. Nimelt Moskvas korraldati pidevalt N\u00f5ukogude Liidu kunstist n\u00e4itusi v\u00e4lismaale \u2013 valiti t\u00f6id k\u00f5igist liiduvabariikidest ja pandi n\u00e4itusele. Selliste v\u00e4lisn\u00e4ituste puhul oli tarvis demonstreerida professionaalset taset. Selle t\u00f5ttu oli Baltikumi kunstil oma kindel v\u00e4\u00e4rtus ka parteifunktsion\u00e4\u00e4ride jaoks. Ja mina olin \u00fcks neist autoritest, keda nad p\u00e4ris hoolega tellisid \u2013 Moskva tellis mul igal aastal pildi v\u00f5i kaks.<\/p>\n
Tingimuste kohta ei j\u00e4\u00e4nud mul midagi halba \u00f6elda. Nad \u00fctlesid lihtsalt, et n\u00e4itus tuleb sel ja sel ajal, saatke palun tulevase t\u00f6\u00f6 nimi ja m\u00f5\u00f5dud, me saadame teile avansi. Ma ei olnud kunagi seotud n\u00e4ituse pealkirjaga selles m\u00f5ttes, et oleksin pidanud t\u00f6\u00f6 tegema mingi kindla teema alla. Mitte \u00fckski minu t\u00f6\u00f6 ei riivanud n\u00e4ituste poliitilisi teemasid!<\/p>\n
Millegip\u00e4rast nad hindasid mu t\u00f6\u00f6de kas maalilist taset v\u00f5i mingit hoiakut \u2013 igatahes nad leidsid, et v\u00e4ga kena, kui ka sellised t\u00f6\u00f6d on teiste vahel. Tellimused tulid igal aastal ja mitte kunagi ei esitatud pretensioone.<\/p>\n
Mul on isegi alles kataloogid nendest suurtest \u00fcleliidulistest n\u00e4itustest v\u00f5i reportaa\u017eid ajakirjades. N\u00e4ituste pealkirjad olid k\u00fcll v\u00e4gevad, aga minu pilt oli ikka minu pilt \u2013 seda p\u00fc\u00fcdsid k\u00f5ik saavutada, aga minul tuli see kuidagi v\u00e4ga kergelt iseenesest.<\/p>\n
See oli parem olukord kui Eestis. Siinne kultuuriministeerium v\u00f5i keskkomitee1\u00a0kultuuriosakond pressis ikka peale \u2013 oleks kindlasti tahtnud midagi, mis annaks v\u00e4gevama s\u00f5numi. Moskvaga oli minul palju lahedam.<\/p>\n
TT: Kes Moskvas tellijad olid?<\/p>\n
OS: Tavaliselt kas nende kultuuriministeerium v\u00f5i siis \u00fcleliiduline n\u00e4ituste direktsioon \u2013 see oli nagu meie Kunstifond.2\u00a0Nad tellisid pilte, komplekteerisid n\u00e4itusi, n\u00e4itasid Moskvas ja viisid neid v\u00e4lismaale. Seal olid inimesed, keda ma ei tundnud, kellega polnud kunagi kokku puutunud, ja nemad polnud mind ka kunagi n\u00e4inud, aga tellisid igal aastal pildi v\u00f5i kaks. Selle t\u00f5ttu v\u00f5ingi n\u00fc\u00fcd rahulikult \u00f6elda, et ma ei ole elus teinud \u00fchtegi sellist pilti, mida ma poleks tahtnud teha. Iga tellimuse sisse mahutasin oma isikliku soovi ja selle pildi, mis mul parasjagu m\u00f5ttes oli.<\/p>\n
TT: Aga enesetsensuur? Oli teil n\u00e4iteks kiusatus mingisuguseid sotsiaalseid v\u00f5i poliitilisi teemasid arendada, aga keelasite seda endale?<\/p>\n
OS: Asi oli selles, et kuna ideoloogiliselt dikteeritud temaatika oli nii selgelt k\u00f5lbmatu ja me k\u00f5ik teadsime selle tulemust, siis minul ei olnud protestiaktsiooni v\u00f5i poliitilise sisuga pildi j\u00e4rgi mingit tahtmist. Ma tahtsin tegeleda puhtalt maalikunstiga ja hoida seda v\u00f5imalikult vaba.<\/p>\n
Samal seisukohal olen ka praegu \u2013 ma ei taha, et maalikunstile antaks \u00fclesandeid, mis ei ole talle j\u00f5ukohased. Temaga ei saa sokke parandada ega seinu pahteldada. Maalikunstil on oma eesm\u00e4rgid ja mida kaugemal ta ideoloogiast on, seda kergem on tal olla \u00f5igel kunstilisel teel.<\/p>\n
Jah, p\u00e4rast 1991. aastat on olnud ilusaid arenguid ja Eesti Vabariigi \u00fcle on iga p\u00e4ev hea meel, aga ma pole ka tema kiituseks \u00fchtegi pilti teinud. See lihtsalt ei ole kunsti \u00fclesanne.<\/p>\n
TT: Tundsite selles k\u00fcsimuses kunstnike hulgas vastuolusid?<\/p>\n
OS: Need kunstnikud, kes pidasid v\u00f5imalikuks ideoloogilist temaatikat j\u00e4rgida \u2013 n\u00e4iteks Evald Okas, kes tegi oma suure Lenini-seeria \u2013, olid head professionaalid. Okas on vitaalne ja vahva mees, v\u00e4ga hea kolleeg! M\u00f5nikord k\u00fcll terava keelega, aga kunagi ei tahtnud kedagi ebaausate v\u00f5tetega v\u00e4lja v\u00f5istelda. Ta \u00fctles ise: “Mina olen professionaal \u2013 teen, mida tellitakse. Oskan teha, teen ja m\u00fc\u00fcn \u00e4ra!”<\/p>\n
Meile v\u00f5ib tunduda, et renessansiaja kunstnikud olid v\u00e4ga religioossed, aga tegelikult olid nad sageli paavsti v\u00f5i teiste kirikumeeste tellimuste t\u00e4itjad. Nad tegid h\u00e4id altaripilte ja religioosseid kompositsioone \u2013 kas nad ise uskusid, seda me ei tea. Nad olid professionaalid ja mida paremini nad suutsid tellimust t\u00e4ita, seda parem oli nende eluj\u00e4rg. Nii et v\u00f5ib-olla oleks Okas paavstile sama h\u00e4id pilte maalinud\u2026<\/p>\n
Kui kunstnik v\u00f5tab endale eesm\u00e4rgiks t\u00e4ita tellimusi, siis professionaali kohta pole mul midagi \u00f6elda. Ainult kui ta ise hakkab m\u00f5tlema nagu tema tellijad \u2013 siis v\u00f5ib ta mulle isiklikult ebameeldiv olla. Aga kui ta on puhas jahe professionaal, kes t\u00e4idab tellimuse, paneb raha tasku ja elab sellest \u2013 kunstnik on elukutse ja sellest v\u00f5ib elada.<\/p>\n
TT: Kohtasite etteheiteid kolleegidelt, kes olid avalikumalt dissidentlikud? N\u00e4iteks Raul Meelelt v\u00f5i Leonhard Lapinilt?<\/p>\n
OS: Ei, sest nemad on ajanud oma rida. M\u00f5lemad on meie olulised kontseptuaalkunstnikud.<\/p>\n
Minule on kontseptuaalkunst v\u00e4ga kauge \u2013 olen umbes aimu saanud selle taotlustest ja vahenditest, aga ei loe neid endale v\u00e4ga l\u00e4hedasteks kolleegideks. Klassikaline maalikunst ja kontseptuaalkunst on t\u00e4iesti erinevad tegevusalad, mis tegelevad eri asjadega ja taotlevad eri eesm\u00e4rke.<\/p>\n
Kogu maailmas t\u00fcli tekitanud probleem seisneb selles, et kontseptuaalkunstnikud arvavad, et nende raha tuleb traditsiooniliste maalijatega samast rahakotist, aga tegelikult ei tule. Paljud riiklikud institutsioonid on hakanud rohkem toetama uut ja kontseptuaalset kunsti, sest v\u00f5imule on tulnud nooremad inimesed. Samal ajal publik on p\u00e4ris kindlalt hoidnud kinni s\u00fcmpaatiast n-\u00f6 vana kunsti vastu. Oksjonimajad nagu Christie’s ja Sotheby’s n\u00e4itavad, millised summad kummagi suuna puhul liiguvad.<\/p>\n
See v\u00f5ib ajada m\u00f5ne moodsama kunstniku kurjaks, aga neil on lihtsalt teine vaatajaskond ja teised rahavood. Need tegevusalad v\u00f5iksid h\u00e4sti l\u00e4bi saada, aga v\u00f5ib-olla ei peaks sama lipu alla pugema.<\/p>\n
TT: Oleks teie kunst samasugune, kui Eesti oleks olnud vaba?<\/p>\n
OS: Raske \u00f6elda. Siin oli riigipoolne ideoloogiline surve, mille rakendamiseks oli loodud lausa omaette aparatuur. Aga selle surve vastu t\u00f6\u00f6tamine andis ka mingisuguse vaba ruumi. Just nimelt, et seda ei v\u00f5ta omaks, t\u00e4hendas, et see on n\u00fc\u00fcd minu oma.<\/p>\n
Mujal maailmas, kus riiklikku survet ei olnud, v\u00f5idi hakata n\u00f5udma selle v\u00f5i teise kunstivoolu arendamist. Isegi esteetika ideoloogid on m\u00f5nel pool suutnud kunstielu m\u00f5jutada. Minu arvates peaks kunst arenema loomulikult, spontaanselt, kunstnike suvaliste soovide j\u00e4rgi. Kui t\u00f6\u00f6tada mitte riikliku, vaid vaimueliidi diktaadi all \u2013 kas see on parem? Ma ei tea, sest igal juhul hakkad sa vastu.<\/p>\n
Kui ma oleks sattunud t\u00f6\u00f6tama m\u00f5nesse Euroopa kunstikeskusse, v\u00f5ib-olla oleksin ma tugevalt oponeerinud sealsele hetkepeavoolule \u2013 arvatavasti k\u00fcll.<\/p>\n
TT: Kui palju teie kunst seostus oma aja ja \u00fchiskondliku taustaga?<\/p>\n
OS: Tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Mind peetakse \u00fcldiselt optimistiks \u2013 k\u00fcllap \u00f5igesti \u2013, ja mul on ka selline m\u00e4lu, et ma m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti head ja unustan kergesti ebameeldivused. Selle t\u00f5ttu on minevik minu jaoks v\u00f5ib-olla kuldsem kui m\u00f5ne teise jaoks. Minu kunst tegeleb peamiselt meeldivate emotsioonidega ja p\u00fc\u00fcab millegi suhtes jaatav olla.<\/p>\n
Ilma et see oleks mul kunagi teadlik programm olnud, on mu kunst tahtmatult oma aega ignoreerinud. V\u00f5iks isegi \u00f6elda, et see on mingis m\u00f5ttes eskapistlik.<\/p>\n
TT: Nostalgia?<\/p>\n
OS: Ei, mitte seda, aga lihtsalt\u2026 Ma pole viimased 30 aastat natuurist maastikku maalinud. Aga olen kogu aeg maastikke maalinud. Miks? Ma ei n\u00e4e m\u00f5tet korrata olemasolevat maastikku \u2013 ma n\u00e4en m\u00f5tet luua uus maastik, mida mina ega teised pole n\u00e4inud.<\/p>\n
Ma ei taha kirjeldada elu, milles me elame \u2013 see on niigi kogu aeg kohal, me oleme selles niikuinii sees. \u00dclearugi oleme ta sees. Enn P\u00f5ldroos kasutas kunagi m\u00f5istet “paralleelmaailm”. Kunstil on oma loogika \u2013 ta loob oma maailma. See ei ole p\u00e4ris seesama, vaid k\u00f5igi samade tunnustega teine.<\/p>\n
TT: Nii et \u00f6elda, et te maalisite hallil N\u00f5ukogude ajal ilusat Eesti aega\u2026?<\/p>\n
OS: See ei oleks t\u00e4pne. \u00dcht teist aega\u2026 Jah, muidugi, oma lapsep\u00f5lve k\u00fcll. Lapsep\u00f5lve esimesed kohtumised loodusega on v\u00e4ga tugeva m\u00f5juga \u2013 m\u00f5nikord n\u00e4en t\u00e4naseni midagi looduses, n\u00e4iteks valge ristikuga \u00f5uemuru v\u00f5i \u00f5isi poetavat p\u00e4rna, ja kohe meenub \u00fcks kindel hetk nelja-aastaselt talus.<\/p>\n
Kuna too esimene looduselamus on nii tugev, on hilisemate funktsioon seda meenutada. Enam ei saa kontakti selle puuga, mille all seisad, vaid tollega, mille all kunagi seisid.<\/p>\n
Need lapsep\u00f5lve esimesed elamused muutuvad justkui mustriteks \u2013 neid on raske \u00fcletada. Need ilmuvad ka piltidesse, sest ainus lootus teistele m\u00f5ju avaldada on tegelda asjadega, mis endale m\u00f5jusid.<\/p>\n
TT: Teil on palju just suviseid maakohtade vaateid, miks?<\/p>\n
OS: Ma olin ise linnapoiss, aga minu sugulasi elas palju maal. Igal suvel neljandast eluaastast peale viidi mind maale t\u00e4di juurde. See oli suur talu, kus olid k\u00f5ik loomad ja t\u00f6\u00f6d, mis \u00fche talu juurde k\u00e4ivad. Meil oli ka linnas aed, kus olime nii suvel kui talvel, aga maaelu oli veel vabam, veel uhkem. Kui nelja-aastane poiss v\u00f5ib v\u00f5tta k\u00e4ru ja l\u00fckata seda kilomeetri maad eemale, siis leitakse ta \u00fcles ja tuuakse koju tagasi. Aga kui tore p\u00e4ev see n\u00fc\u00fcd k\u00fcll on, mis niimoodi m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb!<\/p>\n
Nii et see Eesti talu \u00f5hkkond j\u00e4ttis mulle tugeva mulje. See tuleb mulle ikka meelde ja v\u00f5ib m\u00f5nes pildis kuskil v\u00e4lja tulla. Samal ajal ma tean v\u00e4ga h\u00e4sti, et sellist Eesti talu ei oleks ka siis, kui meil vahepeal poleks olnud okupatsiooni. Sellep\u00e4rast, et vahepeal on maaelu muutunud ja tootmine on muutunud.<\/p>\n
Pealegi tookordse taluelu pikad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad, kord n\u00e4dalas saun ja k\u00f5ik see ei oleks praegusele inimesele enam sobiv. Aga tookord oli ta linnast tulnud poisile ideaalmaailm.<\/p>\n
TT: Kas hooned nendel maalidel on reaalsed.\u00a0<\/p>\n
OS: Sellega on niimoodi, et k\u00f5ige rohkem on mind puudutanud inimese j\u00e4lg looduses. Sellist t\u00e4iesti metsikut loodust Eestis v\u00e4ga palju ei olegi. Inimese k\u00e4e j\u00e4lg on igal pool \u2013 kui ei ole lambad puid p\u00fcganud, siis on see olnud heinaline. Meie maastikud, puisniidud ja heinamaad on sajandite pikkuse inimestega kohtumise j\u00e4ljed. Isegi muld ei ole loomulik, ka see on P\u00f5hja-Eestis alep\u00f5letamisega saadud.<\/p>\n
M\u00f5nikord m\u00f5tlen, et inimese k\u00f5ige ilusam j\u00e4lg on just see, mille ta j\u00e4tab loodusesse. Ja selle hulka kuulub ka \u00f5nnestunud arhitektuur. Ehitused, mida oli t\u00f5esti tarvis, mida sai kasutada ja mis selle t\u00f5ttu muutusid looduses iseenesestm\u00f5istetavaks ja ilusaks. Nii et see arhitektuur on inimese j\u00e4lg looduses ja mina kujutangi loodust koos inimese j\u00e4ljega.<\/p>\n
Need majad, mis piltidel on \u2013 need ongi sellised, nagu keegi oleks sinna v\u00f5inud ehitada, kui oleks seal elanud. See annab lapselikult, naiivselt vaadates sellise m\u00e4nguv\u00f5imaluse.<\/p>\n
M\u00f5tled, et kui n\u00fc\u00fcd selle nurgataguse taha p\u00f6\u00f6raks, mis siis tuleb? Sellised m\u00f5tted ei mahu k\u00fcll pildi peale, aga nad on osa sellest maailmast.<\/p>\n
TT: Aga inimesed teie maalidel \u2013 kui palju on seal ideaalne inimene, kui palju konkreetne inimene, kui palju \u00fcldisemalt meie kaasaegne? Mida te inimest maalides otsite?<\/p>\n
OS: Inimese maalimise puhul on \u00f5nneks mitu v\u00f5imalust. N\u00e4iteks portree v\u00f5ib olla katse kontakti luua. V\u00e4hemalt pool portreest on ps\u00fchholoogiline et\u00fc\u00fcd, soov teist inimest m\u00f5ista. Teine osa on maalikunst ise. Ja tegelikult v\u00f5iks selle isegi kolmeks jagada: kolmandik ps\u00fchholoogiat, kolmandik maalikunsti, kolmandik autoportreed \u2013 sest maalitav inimene on n\u00e4htud minu silmade kaudu, kunstnik osaleb autoportrees.<\/p>\n
Figuur looduses v\u00f5ib olla selleks, et teha looduse konstruktsioon m\u00f5istetavaks. Kui inimene on seal, siis on selgem, kuidas asi v\u00e4lja n\u00e4eb. Ta on stabiilne element.<\/p>\n
Akti puhul on ta \u00fcks v\u00f5imalik iluideaal, pluss \u00e4\u00e4rmiselt keeruline maaliline \u00fclesanne. Ja kolmandaks \u2013 \u00fctleme, naisakt mehe pilgu l\u00e4bi \u2013 on maailma teravnurk, mis on vaataja poole p\u00f6\u00f6ratud. Seda vaadatakse t\u00e4helepanelikult, sellel on mingi m\u00f5ju.<\/p>\n
Maalikunst armastab asju, mida vaadatakse t\u00e4helepanelikult. N\u00e4iteks Hollandi nat\u00fc\u00fcrmort v\u00f5i lillemaal \u2013 miks neid tehti? Selleks, et n\u00e4idata, kui t\u00e4helepanelikult v\u00f5ib \u00fcks inimene vaadata esemeid. See t\u00e4helepanu \u00f5igustab ka akti olemasolu pildi pinnal. See on t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv asi, seda saab maalida.<\/p>\n
TT: Kas teil on akti maalimisel ka eetilised printsiibid, n\u00e4iteks s\u00e4ilitada teatav ideaal, mitte kalduda naturalismi?<\/p>\n
OS (otsib s\u00f5nu): Ma arvan, et\u2026<\/p>\n
TT: Olete r\u00e4\u00e4kinud austusest naisterahva vastu, et mida te tahaksite v\u00e4ljendada\u2026<\/p>\n
OS (kavalalt maigutades): Ma arvan, et ma olen ju kohati p\u00e4ris s\u00f5naosav, aga see on just selline asi, mida ma s\u00f5nadega ei pea kirjeldama. See on \u00fcks nendest asjadest, mis peaks n\u00e4ha olema.<\/p>\n
TT: Kas teil on enne maalima asumist mingi ettekujutus meeleolust v\u00f5i ideest, mida maal peaks v\u00e4ljendama?<\/p>\n
OS: Varasemates t\u00f6\u00f6des v\u00f5is mul olla k\u00fcll mingi ettekujutus, mida tahan saavutada, aga ma ei saanud seda k\u00e4tte kahel p\u00f5hjusel: ettekujutus ei olnud k\u00fcllalt selge ja oskused ei k\u00fc\u00fcndinud.<\/p>\n
Seitsmek\u00fcmnendatel hakkas see asi muutuma. Nimelt ei rahuldanud mind enam, et t\u00f6\u00f6tan kuu aega sihi nimel, mille t\u00f6\u00f6 alguses endale m\u00e4\u00e4rasin. See iseenda seatud sihi terror hakkas t\u00fc\u00fctama. Siis hakkasin arvestama juhuslikke m\u00f5jusid, mida pilt ise pakkus. H\u00e4lbisin esialgsest liinist v\u00e4ga kaugele ja see tundus palju huvitavam.<\/p>\n
Varsti oli nii, et alustasin pilti m\u00f5ttega: teeks \u00fche suure ja kirju \u2013 rohkemat mitte. V\u00f5i v\u00e4ikese ja punase \u2013 aga ka see p\u00f6\u00f6ras poole pealt roheliseks. Praegu on nii, et alustan suure huviga \u2013 huvitav, mis sellest saab?<\/p>\n
TT: Kas teie jaoks on oluline, et kunst m\u00f5juks elujaatavalt ja positiivselt?<\/p>\n
OS: Mulle meeldib maalimine \u2013 ja selle t\u00f5ttu v\u00f5ib ka pilt m\u00f5juda positiivselt. Kuna tegija l\u00f5butses, siis v\u00f5ib vaataja ka l\u00f5butseda, kui tal \u00f5nne on. Aga sellist programmi k\u00fcll ei ole. Nad tulevad nii, nagu nad tulevad \u2013 ega vaataja peale ei m\u00f5tle.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gitakse loomingulisest piinast, siis see on mulle segane m\u00f5iste. Maalimine meeldib mulle v\u00e4ga ja kui vahel pilt “jookseb kinni”, on see lihtsalt m\u00e4ngu osa. Ma talun seda h\u00e4sti ja p\u00fc\u00fcan l\u00e4bi n\u00e4rida. Et maalimine v\u00f5iks mulle t\u00f5sist vaimset piina valmistada \u2013 seda ei kujuta ette. See on asi, mida ma tahan teha.<\/p>\n
TT: Aga teil ei ole olnud soovi v\u00e4ljendada negatiivseid tundeid v\u00f5i meeleolusid?<\/p>\n
OS: Ei, ma arvan, et see ei ole hea materjal.<\/p>\n
Eitamine on \u00fcldiselt v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslik kui jaatamine. Eitamine j\u00e4tab midagi \u00e4ra, jaatamine lisab midagi juurde.<\/p>\n
Vanasti \u017e\u00fcriides, kus sai ka osaletud, kujunes arusaam: keegi ei hakka pilti laitma, vaid r\u00e4\u00e4gib see, kellele midagi meeldib. See, kellele ei meeldi, v\u00f5ib-olla lihtsalt ei m\u00f5istnud. Aga see, kes leiab midagi head, v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Eitaja teab v\u00e4hem kui jaataja, eitaja teeb v\u00e4hem kui jaataja. Eitus on v\u00f5imalik, aga mitte eriti v\u00f5imas materjal kunsti jaoks. Ma lihtsalt ei kasuta seda.<\/p>\n
TT: Tihti k\u00e4sitletakse teid kui pallasliku maalikooli j\u00e4tkajat. Kuidas te sellesse suhtute?<\/p>\n
OS: Pallases3\u00a0oli v\u00e4ga h\u00e4id maalijaid ja suurep\u00e4raseid kolleege. Kui mind loetakse nende hulka, on see kompliment, mille \u00fcle mul on hea meel\u2026<\/p>\n
Aga tegelikult \u2013 ega ma sinna nii lihtsalt ei kuulu. Maalilisuse m\u00f5iste on muutunud, t\u00f6\u00f6printsiibid on muutunud. Ja pealegi \u2013 Pallas ei ole olnud mingi terviklik kunstivool.<\/p>\n
Kui mina \u00fctlen millegi kohta “pallaslik”, siis see on pigem kergelt negatiivne: paksu v\u00e4rvipastaga, laia pintsliga maalitud pruun pilt. Kaunis igav.<\/p>\n
Kas Adamson-Eric oli pallaslik? Ei n\u00e4e p\u00f5hjust nii arvata. Sama kehtib Elmar Kitse kohta \u2013 eriti siis, kui Kits v\u00e4lja arenes. Konrad M\u00e4gi? Tal polnud \u00fchtegi j\u00e4rgijat. Ta oli liiga hea ja liiga isep\u00e4ine. Eesti maalikor\u00fcfeed on Pallasega seotud k\u00fcllalt n\u00f5rgalt v\u00f5i on sellest suisa eemale hoidnud.<\/p>\n
\u00d6elda, et Pallas valitses eesti kunsti kuni Teise maailmas\u00f5jani \u2013 no ega ikka ei valitsenud k\u00fcll. Pallas oli v\u00e4ga t\u00e4htis institutsioon, selle nimega on seotud palju toredaid n\u00e4itusi, aga selle alla kogu head kunsti mahutada ei saa.<\/p>\n
TT: Ilmselt peetakse teie puhul silmas seda, et v\u00e4rvid on puhtad ja s\u00e4ravad ning meeleolu id\u00fclliline \u2013 justkui haakuks see Pallase koolkonnaga?<\/p>\n
OS: Jumal hoidku, kas Nikolai Kummits on Pallase koolkond? Nii nutust maalijat on maailmast raske leida! Nii et see ei ole Pallase tunnus.<\/p>\n
V\u00e4rvide osas on mul \u00fcks s\u00fcvenenud veendumus, mis ei tekkinud kohe p\u00e4rast instituudi4\u00a0l\u00f5petamist, vaid kujunes hiljem. Maalikunsti peamine v\u00e4ljendusvahend on v\u00e4rv \u2013 see eristab seda selgelt skulptuurist ja graafikast. Ka teiste visuaalkunstide hulgas on v\u00e4rv just maalis k\u00f5ige olulisem. Tarbekunstis s\u00f5ltub v\u00e4rv moe-, tekstiili- v\u00f5i kompvekipaberit\u00f6\u00f6stusest ja paljust muust, aga maalikunstnikul on vabadus kasutada v\u00e4rvi nii, nagu talle meeldib.<\/p>\n
Maaliliseks maaliks ei loe mina mitte uduste kontuuride ja huvitava pintslil\u00f6\u00f6giga maali, vaid maali, mis baseerub v\u00e4rvil. R\u00e4\u00e4kida maalilise pinnaga skulptuurist v\u00f5i maalilisest joonistusest on nonsenss. See on valge marmor v\u00f5i must s\u00fcsi.<\/p>\n
Kui maalikunstnikul on kohustus muuta v\u00e4rvide maailm v\u00f5imalikult rikkaks, siis v\u00f5ib ta loobuda natuurist, sest see ei sisalda kogu v\u00e4rvispektrit. Ei saa \u00fcles seada nat\u00fc\u00fcrmorti, mis oleks sama rikas, kui lubab su palett. N\u00fc\u00fcd tekib kunstnikul soov opereerida v\u00e4rvidega kogu spektri ulatuses, vastandada, uurida v\u00e4rvide koondm\u00f5ju ja meeleolusid.<\/p>\n
V\u00e4rvil on oma m\u00f5jud ja meeleolu. Meeleolu kujunemine on keeruline ja seda on raske j\u00e4lgida isegi v\u00e4ga heas maalis. Millised v\u00e4rvikombinatsioonid on olulisemad ja annavad pildile iseloomu \u2013 see on v\u00e4ga, v\u00e4ga rafineeritud asi.<\/p>\n
Ja kui r\u00e4\u00e4kida maali sisust, meenub mulle \u00fctlus: kunsti sisu on tema vorm. Esmapilgul n\u00e4ib see m\u00f5ttetu fraas, aga kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis l\u00fchemalt ei saagi \u00f6elda. Maalikunsti \u00fcmberjutustamine peaks olema v\u00f5imatu \u2013 kui see on v\u00f5imalik, on maal n\u00f5rk.\u00a0<\/p>\n
TT: Kas teil on ka mingid kindlad printsiibid v\u00f5i rusikareeglid v\u00e4rvide valikul ja kokkupanekul?<\/p>\n
OS: Ei. Ja tahangi teile \u00f6elda, et kui r\u00e4\u00e4gitakse kunstniku koloriidist, siis peab olema ettevaatlik. Kui koloriit t\u00e4hendab vaid m\u00f5ne lemmikv\u00e4rvi korduvat kasutamist, siis hakkan ma kahtlema kunstniku fantaasias ja professionaalsuses.<\/p>\n
V\u00e4rvide valikul on oluline pildi \u00fclesehitamise printsiip \u2013 kas kasutatakse mitut v\u00e4rviakordi, kas \u00fcks neist on p\u00f5hiakord ja teine k\u00f5rvalakord. N\u00e4iteks roheline-punane v\u00f5ib olla \u00fcks akord ja tuhkhall-m\u00e4\u00e4rdunud roosa teine. Kui need \u00fchte pilti panna, pole enam kontrast rohelise ja punase vahel, vaid rohepunase t\u00e4isakordi ja hallroosa tuhmi akordi vahel. Selle v\u00e4rvi koosk\u00f5la t\u00fc\u00fcpide vastandamise j\u00e4rgi tunnen autori \u00e4ra. Mitte selle j\u00e4rgi, et tal on sidrunkollane lemmikv\u00e4rv. See on minu jaoks primitiivne maalija, kellel on lemmikv\u00e4rv.<\/p>\n
Mu koolivend Efraim Allsalu \u00fctles kord toreda asja: kui avastad maalides, et \u00fchte v\u00e4rvi kulub liiga palju, siis v\u00f5ta see v\u00e4rv laua pealt \u00e4ra.<\/p>\n
TT: Hilisemal perioodil hakkasite tegema ka abstraktset maali, miks?<\/p>\n
OS: Tegelikult olen kogu aeg teinud erinevaid asju: portreesid (v\u00e4he, ja ainult siis, kui ise tahan), v\u00e4ljam\u00f5eldud maastikke, linnu, klassikalisi nat\u00fc\u00fcrmorte, abstraktseid maale \u2013 k\u00f5ik on kogu aeg olnud paralleelselt.<\/p>\n
Ma ei tee suurt vahet abstraktse ja kujutava pildi vahel. Kujutava kunsti elementidel on sageli abstraktne funktsioon. Juba Hollandi renessansi kunstnikud komponeerisid oma pilte nii \u2013 kui neil oli vaja alla vasakusse nurka musta plekki, siis tehti sinna must koer.<\/p>\n
K\u00f5ik oli pandud kompositsiooni huvides. Tookord lihtsalt ei olnud kombeks panna sinna abstraktset kujundit, nii et kasutati kujutatavat motiivi.<\/p>\n
Formalism oli N\u00f5ukogude ajal v\u00e4ga levinud s\u00fc\u00fcdistus, aga mina ei ole kunagi aru saanud, mida see s\u00f5na t\u00e4hendab. Formaalsel ilul on kunstis alati koht. Kunst on kohustatud seda j\u00e4rgima, \u00fcksk\u00f5ik milline on riigikord v\u00f5i kunstivool. Seega, mis asi on formalism? See kuulub kogu professiooni juurde.<\/p>\n
1\u00a0Keskkomitee oli N\u00f5ukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuri\u00fcksuse Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) k\u00f5rgeim kollektiivne juhtorgan. EKP Keskkomitee, EKP Keskkomitee B\u00fcroo, EKP KK Sekretariaadi ja EKP Parteikontrollikomisjoni liikmed valiti EKP Kongressidel kongressile saadetud Eesti NSV \u00fchiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide delegaatide hulgast. \u2013\u00a0Toim.<\/p>\n
2\u00a0Kunstifond tegeles N\u00f5ukogude Liidu ajal kunstnike n\u00e4ituste toetamisega, ostis ja m\u00fc\u00fcs kunstiteoseid. P\u00e4rast 1996. aasta Kunstifondi likvideerimisest l\u00e4ksid selle varad \u00fcle Eesti Kunstnike Liidule. \u2013\u00a0Toim.<\/p>\n
3\u00a01918. aastal Tartus asutatud Pallas oli \u00fching, mille eesm\u00e4rk oli tutvustada ja levitada kunsti. 1919. aastal asutati Kunsti\u00fchingu Pallas kunstikool, millest 1924. aastal sai Eesti esimene k\u00f5rgem kunsti\u00f5ppeasutus \u2013 K\u00f5rgem Kunstikool Pallas. 1951. aastal kool likvideeriti ja kogu kunstialane k\u00f5rgharidus koondati Tallinna. \u2013\u00a0Toim.<\/p>\n
4\u00a0Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) \u00f5ppis Subbi aastatel 1957\u20131962. \u2013\u00a0Toim.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f5nis Tatar (TT): Milline oli teie vahekord N\u00f5ukogude v\u00f5imu n\u00f5udmistega kunstile? Olev Subbi (OS): Minul tekkis ilma igasuguse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17118,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,10526,33,35,173,8638,34,36,10527,140,10525,10528],"class_list":{"0":"post-17117","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eero-epner","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-erm","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kunst-ee","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-olev-subbi","19":"tag-tonis-tatar"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17117"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17117\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17118"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17117"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17117"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}