Kliimaministeerium \u00fcletas oma v\u00f5imupiire, kui andis omavalitsusele sisuliselt suunise j\u00e4tta j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejate kanda riigi kehtestatud keskkonnatasude 200-protsendiline t\u00f5us. Seejuures oli tasude t\u00f5usu eesm\u00e4rk, et maksma peaks pr\u00fcgi tekitaja. Ometi “hoiatab” kliimaministeerium kohalikke omavalitsusi selle eest, et nad saastetasusid j\u00e4\u00e4tmetekitajate kanda ei j\u00e4taks, kirjutab Ulrika Paavle.<\/p>\n
Kliimaministeerium astus p\u00f5hiseadusest v\u00e4ljapoole, kui saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles andis suuniseid, kuidas toimetada seadusemuudatusest p\u00f5hjustatud kulude j\u00e4rsu kasvuga j\u00e4\u00e4tmeturul. Hirm on arusaadav.<\/p>\n
K\u00e4esoleva aasta 1. juuli j\u00e4\u00e4tmete saastetasu t\u00f5us ei ole mingi paariprotsendiline kribu-krabu. Segaolmej\u00e4\u00e4tmete ladestamistasu t\u00f5useb 200 protsenti (29,84 eurolt 90 eurole tonni kohta) ja segaolmej\u00e4\u00e4tmete energiakasutuses p\u00f5letamisel alles kehtestatakse uus tasu, 60 eurot tonni kohta (seega sisuliselt samav\u00e4\u00e4rne 200-protsendilise ladestamistasu t\u00f5usuga). Liigiti kogutud j\u00e4\u00e4tmete sortimisel tekkinud j\u00e4\u00e4gi p\u00f5letusele rakendub samuti uus tasu ja see on 40 eurot tonni kohta (see on see osa liigiti kogutust, mis on valesti sorteeritud; samav\u00e4\u00e4rne 133-protsendilise t\u00f5usuga).<\/p>\n
Eestis toimub j\u00e4\u00e4tmete kogumine kahel moel. Sageli on omavalitsus korraldanud hanke teatud perioodiks pr\u00fcgi kogumiseks ja teenust osutab n\u00f5uetele vastava soodsaima pakkumise teinu. See tagab j\u00e4\u00e4tmetekitajale parima (p\u00f5hjendatud) hinna. Erandlikel juhtudel v\u00f5ib kohalik omavalitsus lepingu kehtimise ajal hinda muuta, kui teenuse osutamise kulud etten\u00e4gematult t\u00f5usevad. N\u00e4iteks t\u00f5usevad ootamatult maksud ja l\u00f5ivud. Nii nagu praegu.<\/p>\n
Teiseks v\u00f5ib j\u00e4\u00e4tmevedu toimuda vabaturuteenusena, kus teenusepakkujaid saab olla palju. See t\u00e4hendab, et samal t\u00e4naval koguvad sama liiki pr\u00fcgi mitme teenusepakkuja autod, mis on seet\u00f5ttu ka kulukam. Hind kujuneb vabaturu tingimustes arvestades konkreetse teenuse osutamise kulusid, riske ja kasumit.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi kiri<\/p>\n
Eesti riigikord on ehitatud \u00fcles p\u00f5hiseadusliku demokraatiana. See t\u00e4hendab muuhulgas seda, et iga ministeerium tegutseb talle seadusega antud \u00fclesannete ja \u00f5iguste raames. Hinnat\u00f5us seadusesse kirjutatud, astus kliimaministeerium p\u00f5hiseadusest v\u00e4ljapoole. 24. aprillil saatis ta k\u00f5igile kohalikele omavalitsustele teavituskirja, milles n\u00e4idatakse n\u00e4puga j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejatele.<\/p>\n
“Ja kui lepingut ei pikendata ning uus hange \u00f5igeks ajaks valmis ei saa, hakkab toimima vabaturg.”<\/p>\n
Kliimaministeerium annab omavalitsustele esmalt suunise mitte pikendada kehtivaid lepinguid. Mis see t\u00e4hendab? Lepingu pikendamine tuleb k\u00f5ne alla eelk\u00f5ige siis, kui leping seda ette n\u00e4eb v\u00f5i kui uue hanke tulemusel ei saa \u00f5igel ajal uus leping s\u00f5lmitud. Ja kui lepingut ei pikendata ning uus hange \u00f5igeks ajaks valmis ei saa, hakkab toimima vabaturg.<\/p>\n
Samas hoiatab ministeerium vabaturu eest, mille pakendiveo “hinnatase on muutunud juba mitmendat aastat, ootamatult ning p\u00f5hjendamata mahus halvemuse poole”. Vabaturule ongi iseloomulik, et hind tekib turutingimustel.<\/p>\n
Ministeerium suunab, et omavalitsustel tuleb “korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveo teenustasude t\u00f5stmise taotlused t\u00e4helepanelikult \u00fcle vaadata”. Ning hoiatab: “Meieni j\u00f5udnud info plaanitud hinnat\u00f5usudest \u00fcletab oluliselt, vabaturu teenuse puhul kordades, v\u00f5imalikku saastetasudest tulenevat m\u00f5ju.”<\/p>\n
Ettev\u00f5tjatel t\u00f5usevad ilmselt kulmud kukla taha, lugedes, et \u00fche peamise kulukomponendi 200-protsendilise hinnat\u00f5usu m\u00f5ju on ministeeriumi hinnangul \u00fcksnes “v\u00f5imalik”. Teisis\u00f5nu l\u00f6\u00f6di seadusega kulud \u00fcles, kuid hinnat\u00f5us on ministeeriumi arvates pigem “teoreetiline”.<\/p>\n
Ja teiseks oli saastamise kulukuse t\u00f5stmine ju ometi ministeeriumi enda algatatud saastetasude t\u00f5usu eesm\u00e4rk. Seejuures on ministeerium pealkirjastanud oma e-kirja “KOV roll j\u00e4\u00e4tmekorralduse hinnat\u00f5usu riski maandamiseks”. Justkui p\u00f5hjustaks omavalitsuse tegemataj\u00e4tmine hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
Ministeeriumi alusetu sekkumine omavalitsuste tegevusse<\/p>\n
Viimasel ajal on ilmunud palju uudised sellest, kuidas ametid on \u00fcletanud oma p\u00e4devust ja unustanud \u00e4ra, et nende tegevuse eelduseks on seaduslik alus. Nii ka n\u00fc\u00fcd. Kas kirjal peab olema \u00f5iguslik alus? Jah, kui tegu on avaliku v\u00f5imu teostajaga. Kui eraisikud on p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi vabad tegema k\u00f5ike, mis pole keelatud, siis riigiv\u00f5imul lubab p\u00f5hiseadus tegutseda \u00fcksnes siis, kui selleks on seaduslik alus.<\/p>\n
Kiri peab niisiis olema m\u00f5ne avaliku \u00fclesande v\u00e4ljund. Asutus v\u00f5ib kirjaga n\u00e4iteks teavitada oma tegevusest ning seaduse alusel hoiatada ohtude eest. Praegu ei ole tegu kummagi juhuga. Millist avalikku \u00fclesannet ministeerium kirjaga t\u00e4idab, sellest ei selgu. Kiri algab teavitusega, et j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejaid on asunud kliente teavitama hindade t\u00f5stmise vajadusest.<\/p>\n
Kui kirjas oleks selgitatud, mis metoodikaid saab kasutada hindamaks j\u00e4\u00e4tmeveo hinnat\u00f5usu taotluse p\u00f5hjendatust v\u00f5i kuidas tuleks arvestada j\u00e4\u00e4tmete kuupmeetreid \u00fcmber tonnideks (j\u00e4\u00e4tmeid kogutakse tavaliselt mahu j\u00e4rgi, saastetasud on kehtestatud massi j\u00e4rgi), saaks seda pidada teavitavaks materjaliks.<\/p>\n
Praegu antakse aga hinnang turuosaliste tegevusele ilma konkreetse metoodika ja andmeteta ning sekkutakse omavalitsuste p\u00e4devusse. Kliimaministeerium ei ole omavalitsuste juht ega tohi sekkuda omavalitsuste p\u00e4devusse \u00fcle vaadata hinnat\u00f5usutaotlused. Kui ministeerium, k\u00f5rgem t\u00e4itevv\u00f5imu asutus, m\u00f6\u00f6daminnes ettev\u00f5tjate taotlusi sildistab, survestatakse omavalitsusi m\u00f5juv\u00f5imuga kallutatult, \u00f5igusliku aluseta ja seadusevastaselt. Ministeerium veeretab hinnat\u00f5usu vastutuse omavalitsustele, kuigi hinnat\u00f5usu p\u00f5hjused paiknevad seadusloomes.<\/p>\n
Saksa praktikas on liidu konstitutsioonikohtuni v\u00e4lja vaieldud selle \u00fcle, kas halduse “info andmine” oli \u00f5igustatud v\u00f5i p\u00f5hiseadusvastane sekkumine p\u00f5hi\u00f5igustesse. Kas Eestis j\u00f5uab ministeeriumi kirja m\u00f5ju ka ettev\u00f5tjateni ja kohtud peavad l\u00f5puks hakkama kahju h\u00fcvitise taotlusi lahendama, s\u00f5ltub n\u00fc\u00fcd omavalitsuste tarkusest.<\/p>\n
Sorainen esindab ettev\u00f5tjaid ja kohalikke omavalitsusi j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse k\u00fcsimustes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeerium \u00fcletas oma v\u00f5imupiire, kui andis omavalitsusele sisuliselt suunise j\u00e4tta j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejate kanda riigi kehtestatud keskkonnatasude 200-protsendiline t\u00f5us. Seejuures…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171202,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9896,12724,10996,3081,4080,28,29,19,25,10993,23,24,22,19221,20,30],"class_list":{"0":"post-171201","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaatmed","19":"tag-jaatmekaitlus","20":"tag-jaatmereform","21":"tag-kliimaministeerium","22":"tag-kohalikud-omavalitsused","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-prugimajandus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-ulrika-paavle","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116527186922931379","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171201\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171202"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}