{"id":171226,"date":"2026-05-06T11:06:22","date_gmt":"2026-05-06T11:06:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171226\/"},"modified":"2026-05-06T11:06:22","modified_gmt":"2026-05-06T11:06:22","slug":"raport-norra-kalakasvandused-saastavad-fjorde-reoveega-vorreldavate-jaatmetega-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171226\/","title":{"rendered":"Raport: Norra kalakasvandused saastavad fjorde reoveega v\u00f5rreldavate j\u00e4\u00e4tmetega | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Norra kalakasvandused saastavad igal aastal fjorde ja teisi rannikuvete alasid toitainereostusega, mis on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne k\u00fcmnete miljonite inimeste puhastamata reoveega, selgub The Guardiani vahendatud raportist.<\/p>\n<p>Norra on maailma suurim kasvandusl\u00f5he tootja ning kalas\u00f6\u00f6das sisalduvad toitained j\u00f5uavad otse rannikuvette. <a href=\"https:\/\/sunstone.institute\/datapackages\/aquaculture-data\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sunstone&#8217;i instituudi anal\u00fc\u00fcsist<\/a> selgub, et Norra vesiviljelusest sattus 2025. aastal keskkonda 75 000 tonni l\u00e4mmastikku, 13 000 tonni fosforit ja 360 000 tonni orgaanilist s\u00fcsinikku.<\/p>\n<p>Uuringu andmetel vastab see saastekogus puhastamata reoveele, mille tekitaksid l\u00e4mmastiku puhul 17,2 miljonit, fosfori puhul 20 miljonit ja orgaanilise s\u00fcsiniku puhul 30 miljonit inimest. Selline tase s\u00fcvendab kartust h\u00e4vitavate vetika\u00f5itsengute ees.<\/p>\n<p>&#8220;Norra on v\u00e4ike, vaid 5,5 miljoni elanikuga riik, kuid vesiviljelusest p\u00e4rinev reostus \u00fcletab kolme- kuni viiekordselt kogu elanikkonna tekitatavat kogust,&#8221; selgitas Sunstone&#8217;i andmeteadlane ja raporti autor Alexandra Pires Duro. &#8220;V\u00e4ljaheited, s\u00f6\u00f6mata j\u00e4\u00e4nud toit, uriin \u2013 k\u00f5ik l\u00e4heb vette.&#8221;<\/p>\n<p>Inimtoiduks kasvatatavaid kalu toidetakse avatud v\u00f5rkkastides toitainerikaste graanulitega. Vette j\u00e4\u00e4vate toitainete massi arvutamisel tugines anal\u00fc\u00fcs riikliku kalandusdirektoraadi ja veterinaariainstituudi andmetele.<\/p>\n<p>Uuringust selgus, et kuue aasta jooksul on s\u00f6\u00f6datarbimine t\u00f6\u00f6stuse laienemise t\u00f5ttu kasvanud 14,6 protsenti. Seet\u00f5ttu ulatus 2025. aastal tekkinud toitainereostus tasemeni, mis vastab ligikaudu Austraalia suuruse riigi elanikkonna puhastamata reoveele.\u00a0<\/p>\n<p>Eraldi anal\u00fc\u00fcsist ilmnes, et probleemi s\u00fcvendavad hooajalised k\u00f5ikumised: toitainete koormus on suurim suvekuudel, mil \u00f6kos\u00fcsteemid suudavad neid k\u00f5ige v\u00e4hem omastada.<\/p>\n<p>Kalakasvandusest tekkiv sete v\u00f5ib soodustada f\u00fctoplanktoni kasvu ja p\u00f5hjustada h\u00e4vitavaid vetika\u00f5itsenguid, mis ammendavad vees leiduva hapniku. Fjordid on selliste m\u00f5jude suhtes eriti haavatavad, kuna tegu on pooleldi suletud veekogudega, kus toitained saavad kergemini kuhjuda. Kliima soojenemise t\u00f5ttu on sealne hapnikutase juba niigi languses.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal l\u00e4bi viidud uuringust selgus, et riigi pikimas, Sognefjordis on suurenenud toitainete sissevool \u2013 ja mitte ainult kalakasvandustest \u2013 p\u00f5hjustanud ligikaudu kaks kolmandikku hapnikutaseme langusest, samas kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmandiku taga on merevee soojenemine.<\/p>\n<p>Vestlandi maakonna kuberneri s\u00f5nul on s\u00fcvavee hapnikutase langenud ka Norra pikkuselt teises, Hardangerfjordis.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsis l\u00fckkasid ametiv\u00f5imud tagasi \u00fcheksa kalakasvanduse rajamise taotlust Hardangerfjordis, p\u00f5hjendades seda oodatava heitkoguste kasvuga. Piirkonna keskkonnan\u00f5unik ja Sunstone&#8217;i raportit eksperdina hinnanud Tom Pedersen m\u00e4rkis, et anal\u00fc\u00fcsi arvud ei olnud \u00fcllatavad ja on isegi &#8220;pigem konservatiivsed&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Viimaste aastate peamine murekoht on see, et k\u00f5ik need vetikad, plankton ja muu taoline l\u00f5puks surevad, vajuvad merep\u00f5hja ja hakkavad lagunema \u2013 see protsess aga tarbib hapnikku,&#8221; selgitas ta. &#8220;L\u00f5pptulemusena langeb fjordis hapnikutase.&#8221;<\/p>\n<p>Norra kalandusministeerium suunas kommentaaripalve edasi kalandusdirektoraadile, kus aga keelduti teemat kommenteerimast.<\/p>\n<p>Peamise valdkondliku \u00fchenduse, Norra Mereandide Liidu avalike suhete juhi Krister Hoaasi s\u00f5nul peegeldab heitkoguste maht Norras toodetava toidu hulka ja riigi toidujulgeolekut kriisiolukorras. Ta lisas, et t\u00f6\u00f6stus teeb pidevalt t\u00f6\u00f6d keskkonnajalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;Tuleb eristada praegust tegevust ja tulevast kasvu,&#8221; m\u00e4rkis ta. &#8220;Mereuuringute instituut on selgelt v\u00e4lja toonud, et tootmise m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne suurendamine teatud fjordides v\u00f5ib lokaalselt t\u00f5sta eutrofeerumise riski, kuid praegune tootmismaht j\u00e4\u00e4b looduse taluvusv\u00f5ime piiridesse. See annab aluse rangeks ja asukohap\u00f5hiseks majandamiseks, kuid ei t\u00f5esta, nagu h\u00e4vitaks praegune tegevus fjorde.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Norra kalakasvandused saastavad igal aastal fjorde ja teisi rannikuvete alasid toitainereostusega, mis on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne k\u00fcmnete miljonite inimeste puhastamata&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171227,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,78791,21,78790,28,29,5671,285,95,19,1437,25,27282,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-171226","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-fjord","18":"tag-headlines","19":"tag-kalakasvatus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lohe","23":"tag-loodus","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-norra","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-reostus","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116527312670214996","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171226","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171226"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171226\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171226"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171226"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171226"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}