Veebruari l\u00f5pust on Brenti toornafta hind kerkinud 45% ning Euroopa maagaasi TTF-hind 39%. Kuigi tegemist on globaalsete arengutega, j\u00f5uab nende m\u00f5ju \u00fcsna kiiresti ka Eesti inimeste igap\u00e4evakuludesse. \u201eKui k\u00fctusehindade kasvu oli n\u00e4ha praktiliselt kohe, siis m\u00f5jud teistele elualadele j\u00f5uavad mitu kuud hiljem. Peagi on oodata kommunaalkulude kasvu. Kuna aga tulemas on suvi, mis v\u00e4hendab hoonete k\u00fctmise vajadust, siis alles s\u00fcgisel on tunda t\u00f5elist pitsitust, sest selleks ajaks j\u00f5uavad Eestisse ka j\u00e4rgmised hinnakasvu m\u00f5jud,\u201c selgitas Izgorodinas.<\/p>\n
Citadele<\/a> anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi liigub energiahindade t\u00f5us majandusse sektorite kaupa. K\u00f5ige kiiremini reageerivad transpordikulud, sest tanklate hinnad muutuvad tavaliselt m\u00f5ne p\u00e4evaga. Elektri-, k\u00fctte- ja gaasiarvetes hakkab m\u00f5ju avalduma ligikaudu kolme kuu jooksul ehk eeldatavalt mai l\u00f5puks. Laiem m\u00f5ju alusinflatsioonile j\u00f5uab majandusse umbes viie kuu p\u00e4rast ehk suve keskpaigaks. <\/p>\n \u201eEnergiahindade t\u00f5us ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik hinnad muutuvad \u00fcle\u00f6\u00f6. Osa hindu muutub v\u00e4ga kiiresti, n\u00e4iteks k\u00fctus tanklates, kuid paljud hinnad on seotud lepingute, tarneahelate ja uute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega. Seet\u00f5ttu j\u00f5uab m\u00f5ju majapidamisteni lainetena,\u201c lausus Izgorodinas.<\/p>\n Inimeste tarbimisharjumused muutuvad<\/p>\n Tema hinnangul hakkavad Eesti majapidamised k\u00f5rgemate energiakulude t\u00f5ttu j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma kulutusi \u00fcmber hindama. Eestis v\u00f5ib esimese sektorina l\u00f6\u00f6gi saada autode hooldus ja remont, kuna kulutused selles valdkonnas hakkavad tavaliselt v\u00e4henema umbes neli kuud p\u00e4rast energiahindade t\u00f5usu. P\u00f5hjus on lihtne: inimesed l\u00fckkavad edasi need hooldus- ja remondit\u00f6\u00f6d, mis ei ole v\u00e4ltimatud ning suunavad raha esmavajadustele. <\/p>\n Umbes k\u00fcmne kuu p\u00e4rast ehk aasta l\u00f5puks muutub m\u00f5ju laiemaks. Siis hakkavad v\u00e4henema kulutused k\u00fctuse jaem\u00fc\u00fcgis, elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmetele ning apteegi- ja kosmeetikakaupadele. Izgorodinase s\u00f5nul ei ole need j\u00e4rsud \u0161okid, vaid \u00fcsna etteaimatavad muutused tarbijak\u00e4itumises.<\/p>\n \u201eKui perekonna eelarve l\u00e4heb pingelisemaks, ei t\u00e4henda see enamasti, et inimesed hakkavad v\u00e4hem tarbima. Sageli hakatakse tarbima lihtsalt teistmoodi. Meie andmed n\u00e4itavad, et kasutatud kaupade m\u00fc\u00fck kasvab energiahindade \u0161oki j\u00e4rel peaaegu kohe ning internetikaubandus hakkab suurenema umbes kuu aja jooksul. See t\u00e4hendab, et inimesed otsivad aktiivselt soodsamaid ostukanaleid,\u201c selgitas Izgorodinas.<\/p>\n Citadele panga \u00f6konomisti s\u00f5nul n\u00e4itab see, et energiahindade t\u00f5usu m\u00f5ju ei tasu vaadata ainult hinnasiltide kaudu. \u201eOluline on j\u00e4lgida ka seda, kuidas muutuvad inimeste ostuotsused. Kui energia v\u00f5tab eelarvest suurema osa, hakkavad inimesed valima, mida edasi l\u00fckata, kust odavamalt osta ja millised kulud on v\u00e4ltimatud. Ettev\u00f5tete jaoks t\u00e4hendab see vajadust m\u00f5ista, millal j\u00f5uab surve nende sektorisse.\u201c<\/p>\n \u201ePraegune hinnasurve on reaalne, kuid see ei tule korraga. Just see teeb olukorra juhitavamaks. Kui inimesed ja ettev\u00f5tted teavad, millal m\u00f5ju eri kuluridadesse j\u00f5uab, on v\u00f5imalik teha paremaid otsuseid enne, kui surve k\u00f5ige tugevamalt tunda annab,\u201c lisas Izgorodinas.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (21)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veebruari l\u00f5pust on Brenti toornafta hind kerkinud 45% ning Euroopa maagaasi TTF-hind 39%. Kuigi tegemist on globaalsete arengutega,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171287,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,22389,37,33,35,34,36,56742],"class_list":{"0":"post-171286","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-citadele","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-iraani-konflikt"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116527568463683528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171286","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171286"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171286\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171286"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171286"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171286"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}