{"id":171319,"date":"2026-05-06T12:53:14","date_gmt":"2026-05-06T12:53:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171319\/"},"modified":"2026-05-06T12:53:14","modified_gmt":"2026-05-06T12:53:14","slug":"ulevaade-kuni-ukrainlased-noukogude-zombidest-jagu-saavad-on-koik-voimalik-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171319\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade. Kuni ukrainlased n\u00f5ukogude zombidest jagu saavad, on k\u00f5ik v\u00f5imalik | Film"},"content":{"rendered":"

Festivali avap\u00e4eval, kui taevas oli viimnegi pilv minema purjetanud ning p\u00e4ike lubas s\u00e4rada kuni \u00f5uduspeo l\u00f5puni, k\u00fcsisin H\u00d5FF-i pealikult Helmut J\u00e4neselt, et kas nii ilusa ilmaga inimesed ikka t\u00f5esti viitsivad kinno ronida. Tema oli minu provotseeriva k\u00fcsimuse peale k\u00f5igutamatu ja lootusrikas, \u00f6eldes, et nende festivali puhul ilm kedagi eemale ei peleta, pigem vastupidi.<\/p>\n

J\u00e4rgneva kolme p\u00e4eva jooksul sai see fakt t\u00f5esti kinnitust, sest Haapsalu kultuurikeskuse fuajee sumises vahetpidamata nii soojade kevadp\u00e4evade p\u00e4rastl\u00f5unatel kui ka hilistel \u00f6\u00f6tundidel. Ka maja \u00fcmbrusest leidis kahe seansi vahel p\u00e4ikesevanne v\u00f5tvaid \u00f5\u00f5vaf\u00e4nne, kes end \u00f5lle v\u00f5i paariga turgutasid, p\u00e4rast mida taas saali pugeda. M\u00f5nes m\u00f5ttes ongi H\u00d5FF kui esimene v\u00e4ikelinna kevadekuulutaja: talvine roidumus suristatakse kiirkorras kontides v\u00e4lja ning kuidas muudmoodi olekski seda parem teha kui mitte terve pinut\u00e4ie \u0161okeerivate-\u00fcllatavate \u017eanrifilmidega?<\/p>\n

Neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal, kui suurem osa k\u00fclastajaid ilmselt alles autodes-bussides Haapsalu poole teel oli, l\u00fckati festivalimootor k\u00e4ima t\u0161ehhi kinolegendi Karel Zemani 70 aastat tagasi valminud filmiga “Reis eelajaloolisse aega”, mis ladus algavaks \u00f5udusmaratoniks sobiva vundamendi. Osalt pere noorematele m\u00f5eldud, osalt oma populaarteadusliku vaimuga isegi kooliprogrammi sobiv naiivne ning siiras linalugu on kantud julgusest katsetada ning piire nihutada, aga samal ajal ka soovist vaatajal t\u00e4ie raha eest meelt lahutada. Tervikuna veidi logisev ja kindlasti mitte ideaalne teos, aga neid isegi “Jurassic Parki” inspireerinud paber-dinosauruseid vaadates puges ligi tore arusaamine: tuleb m\u00f5nus n\u00e4dalal\u00f5pp.<\/p>\n

“Reis eelajaloolisesse aega” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Samas tuules j\u00e4tkas ka t\u00e4navu 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva t\u00e4histava USA \u017eanrikino pioneeri Roger Cormani kultusteos “V\u00e4ike \u00f5uduste pood” 1960. aastast, mille t\u00e4pne tasakaal huumori ja siiani veenvalt m\u00f5juva body horror’i vahel on vaat et \u00fcletamatu. M\u00f5nes m\u00f5ttes pakubki H\u00d5FF alati mitu v\u00f5imalikku teekonda, kuidas l\u00e4bi programmi liikuda: mina isiklikult kasutan alati v\u00f5imalust tutvuda kaasaegsema \u00f5uduse ja fantaasiaga, aga samav\u00f5rd v\u00e4\u00e4rtuslik on ekskurss minevikku koos unustatud v\u00f5i taask\u00fclastamist v\u00e4\u00e4rivate p\u00e4rlitega. \u00d5nneks l\u00f5petati festivali avap\u00e4ev suures saalis legendaarse ulmem\u00f6lluga “Purustaja”, mis tekitas tunde, et ehk v\u00e4\u00e4rikski 80ndate B-kategooria kassahitid meeldetuletamist just kinolina vahendusel. Noor Sandra Bullock koos Sylvester Stallone’iga futuristlikus Los Angeleses p\u00e4ttidele s\u00e4ru tegemas kujunes ootamatult minu \u00fcheks t\u00e4navuse festivali positiivsemaks \u00fcllatuseks.<\/p>\n

Kui j\u00e4tkata \u00fcllatuste lainel, siis sama ootamatult tabas mind Kasahstani k\u00e4ttemaksu-triller “Karistus”, millest kartsin p\u00f5lveotsas nokitsetud amat\u00f6\u00f6r-action’it, kuid l\u00f5pptulemus oli hoopis niiv\u00f5rd peenelt v\u00e4lja m\u00e4ngitud, et istusin ekraani ees suu lahti. Ma tean, et iga teist liikuvat ja d\u00fcnaamilise kaamerat\u00f6\u00f6ga m\u00e4rulit v\u00f5rreldakse praegu “The Raidi” ja “John Wickiga”, antud juhul ei pakuta meile aga mingit s\u00e4\u00e4stuversiooni, vaid nii m\u00f5nelgi hetkel tehakse mainitud filmidele pigem silmad ette. Halastamatu ja \u0161okeeriv andmine, loodetavasti \u00f5nnestub seda meie kinoekraanidel veel n\u00e4ha.<\/p>\n

“Karistus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Sel korral k\u00fcll festivalilt t\u00e4ispikkade kodumaiste filmide valikut ei leidnud, sest viimasel ajal pole lihtsalt \u00fchtki H\u00d5FF-ile sobivat linalugu valminud, kuid see andiski v\u00f5imaluse l\u00fchilugudel t\u00f5estada, kui heas vormis on Eesti \u00f5\u00f5va- ja ulmekino. Alustame kasv\u00f5i festivali eripreemia p\u00e4lvinud Katariina Aule “Leivalaulust”, mille igast kaadrist kiirgab armastust \u017eanrifilmi vastu, see on teostatud nii peene k\u00e4ega, et sobib vabalt konkureerima rahvusvaheliste tippudega. Stsenaarium on t\u00e4pne ja \u00fcllatav, praktilised efektid madalale eelarvele vaatamata v\u00e4ga professionaalsed, andes kinnitust sellest, et Aule peagi v\u00f5ttesse minev “Koerte kasvandik” v\u00e4\u00e4rib igati ootamist.<\/p>\n

Aga ka mitmed uued, siinsel maastikul oma esimesi samme tegevad re\u017eiss\u00f6\u00f6rid esitlesid oma huvitavaid visioone. Matiias Viiking Ojaveski “Terroriseerivad tiivulised” on mokumentaalide meistriklass, Monty Pythoni, Taika Waititi ja David Lynchi k\u00e4ekirju segades tuleb kokku \u00fcks viimase aja parimaid kodumaiseid kom\u00f6\u00f6diaid. Martin Kolditsa “Ikaros” topib DIY-kosmoselaeva Eesti tippn\u00e4itlejate ansambli ja n\u00e4itab, kui v\u00e4ga me vajame 21. sajandi vastet “Navigaator Pirxile”, loodetavasti j\u00f5udsime t\u00e4nu Kolditsa veenvale l\u00fchiloole sellele pisut l\u00e4hemale. Anna Veisman ei suuda H\u00d5FF-il parima Eesti filmi auhinnaga p\u00e4rjatud “Metsasilmades” oma k\u00f6itvat etno-horror’i kontseptsiooni l\u00f5puni realiseerida, kuid ta paistab oma k\u00e4ekirjaga Eesti filmimaastikul siiski selgelt silma. Ei tasu unustada ka festivali maskotti, praegu AI-radadel ekslevat Mart Sandrit, kelle tehisaru-katsetused v\u00f5ivad meeldida v\u00f5i mitte, kuid “Tallinn leekides” on m\u00e4rk sellest, et ta oskab need masinad enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n

“Ikaros” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

\u00dcks katsumus, millega t\u00e4navu 21. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud festival pidevalt silmitsi seisab, on korraga nii kogenud ja k\u00fclma k\u00f5huga kui ka esmakordselt kinolinal veristamise ja hirmutamisega kokku puutuvate vaatajate k\u00f5netamine. Mind n\u00e4iteks, kes ma olen n\u00e4inud k\u00f5ikv\u00f5imalikke “Texase mootorsaem\u00f5rvade” versioone, tervet hunnikut “Vale p\u00f6\u00f6rde” jagusid ning muudsorti Ameerika s\u00fcvam\u00fclkas toimuvad k\u00f5hedikke, ei suutnud v\u00e4rske grindhouse-\u0161okifilm “Dolly” Seann William “Stifler” Scottiga peaosas kuigiv\u00f5rd liigutada, m\u00f5nel Haapsalu koolinoorel v\u00f5is see aga korralikult vaiba jalge alt t\u00f5mmata. Kui sa pole varem n\u00e4inud, kuidas labidaga l\u00f5uluu paigast l\u00fc\u00fcakse, siis ilmselt v\u00f5ttis korra k\u00f5hu alt \u00f5\u00f5nsaks k\u00fcll. Laiemalt aga on sedalaadi copy of a copy of a copy mentaliteediga tehtud filmikesed vajalik osa \u017eanrikino vereringest, sest just t\u00e4nu sellele tekib pidevalt ka uutel vaatajal huvi kinokunsti tumedamate-veidramate nurgataguste vastu.<\/p>\n

Kui nukumaskiga tapja ajas pigem haigutama, siis \u00f5nneks oli ka palju tuumakat r\u00e4medust, mis oma toorusega pani ikkagi kohati \u00f5hku ahmima. Hilistel \u00f6\u00f6tundidel oli v\u00f5imalik taask\u00fclastada juba mullu P\u00d6FF-il vaatajate ette j\u00f5udnud t\u00e4iesti ebamoraalset hullust “Pane mu poega!”, mis m\u00f5jubki omal moel kui \u017eanrikino l\u00f5puboss v\u00f5i k\u00f5ige kangem narkootikum neile s\u00f5ltlastele, kes muu lahjema kraami peale lihtsalt \u00f5lgu kehitavad.<\/p>\n

“Dolly” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Sama rada k\u00e4is ka mikroeelarvega, kohati isegi amat\u00f6\u00f6rfilmi meenutav Jaapani re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Kenichi Ugana “T\u00e4iuslik tool”, mis m\u00f5jub kui m\u00f5ni \u00f5udusmangade klassiku Junji Ito l\u00fchijutt: mees m\u00f5rvab inimesi, et nende j\u00e4semetest-luudest endale tool ehitada. Lihtne ja totrana m\u00f5juv stsenaarium on aga filmi suurim voorus: kordused ja r\u00fctmistatud struktuur annavad tegijatele v\u00f5imaluse vaataja m\u00e4rkamatult viia “Ameerika ps\u00fchho” stiilis emotsioonitu sadisti p\u00e4he, kus me siis poolteist tundi ilma v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suta viibima peame. K\u00f5ige paremas m\u00f5ttes ebamugav vaatamine.<\/p>\n

\u00c4rge hakake n\u00fc\u00fcd arvama, et H\u00d5FF-il n\u00e4idataksegi kolm p\u00e4eva j\u00e4rjest ainult filme, kus inimesi eri moel juppideks l\u00f5igatakse. T\u00f5si, lisaks juba mainitud filmidele sai Hollandi vegan-p\u00f5nevikus “Liha tapab” n\u00e4ha, mis juhtub, kui aktivistid \u00fcritavad \u00fche seadustele vilistava lihat\u00f6\u00f6stuse korrale kutsuga. V\u00f5in natuke kardinat paotada: m\u00f5ni neist j\u00e4\u00e4b j\u00e4semetest ilma ning keegi kukub ka happet\u00fcnni. P\u00e4ris Eli Rothi “Hosteli” tasemel rookimiseks ei l\u00e4he, aga palju puudu ka ei j\u00e4\u00e4. Aga ei, ma tahtsin \u00f6elda, et tegelikult on v\u00f5imalik istuda k\u00f5ik need p\u00e4evad saalis ka nii, et kordagi ei pea n\u00e4gema, kuidas verd ja p\u00e4id ja k\u00e4si ja jalgu lendab. Nagu juba mainisin, teekondi on mitmeid, r\u00fcmbarebu on iga\u00fche vaba valik.<\/p>\n

“Ema, ma olen tulnukast rase” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Seda arvesse v\u00f5ttes v\u00f5is Uus-Meremaa jabur-jantlik “Ema, ma olen tulnukast rase”, mis kirjelduse p\u00f5hjal tundus lihtsalt muretu ulmekom\u00f6\u00f6diana, paljudele \u00fcllatusena tulla, sest sama kandi tuntuima lavastaja Peter Jacksoni karj\u00e4\u00e4ri algusaegade t\u00f6\u00f6de nagu “Braindead” ja “Bad Taste” vaimus purskas siin k\u00f5ikv\u00f5imalikke kehavedelikke ning kombitsatega maav\u00e4line peenis v\u00e4lkus ekraanil rohkem kui korra. Saalist k\u00f5lanud naerupahvakaid arvestades keegi vist selle peale ikkagi \u00e4ra ei minestanud ja iga\u00fcks oli \u00f5igel lainel.<\/p>\n

Huumoriga seekordselt H\u00d5FF-il tagasi ei hoitud, ei m\u00e4letagi viimastest aastatest, et oleks kavast leidnud nii palju linateoseid, mis julgesid otsida v\u00f5imalusi ehmatamise k\u00f5rval ka vaatajat naerutada. Kohati \u00f5nnestus see v\u00e4ga h\u00e4sti, nagu n\u00e4iteks Austraalia lavastaja Natalie Erika Jamesi “Sahhariinis”, millele v\u00f5ib ette heita “The Substance’ilt” liiga vaba k\u00e4ega laenamist, kuid sellest oli kokku sulatatud hoogne ja ajuti siiski \u00fcllatav sissevaade kaasaegse kehakultuse tragikoomilisse problemaatikasse. Rootslaste “Munapeade vabariik” seevastu \u00fcritas kogu s\u00fcdamest midagi \u00f6elda, pilgates korraga nii sotsiaalmeedia-m\u00f5juisikuid kui ka demokraatlike suurriikide wannabe-diktaatoreid, l\u00f5pptulemus oli t\u00fc\u00fctu, pastakast imetud ega ajanud naerma ning m\u00f5jus pigem kui A24 mullu radari alt l\u00e4bi lennanud filmi “Opus” koopia.<\/p>\n

“Hokum” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Aga oli ka n\u00e4iteid, kus aeti ilma naljata l\u00e4bi. Raske \u00f6elda, kas H\u00d5FF on \u017eanrikino p\u00f5ldu piisavalt k\u00fcndnud, et selline asi sai v\u00f5imalikuks, v\u00f5i oligi Iiri lavastaja Damien McCarthy v\u00e4rske linalugu “Hokum” “Severance’ist” tuttava Adam Scottiga peaosas piisavalt kommerts-s\u00f5bralik, et v\u00e4\u00e4ris kohta meie kinolevis, kuid l\u00f5puks polegi suur vahet, sest film on v\u00f5imsalt hirmutav ja hirmutavalt v\u00f5imas sellele vaatamata. Oma paari aasta taguse judinaid tekitava “Oddity’ga” laiemale \u00f5uduskaardile tr\u00fcginud McCarthy t\u00f5estas, et tema nime tasub meeles pidada ning ilma veel ilmumata filmidele liiga tegemata v\u00f5ib \u00f6elda, et tegu on \u00fche olulisema ja parema \u00f5udukaga, mida t\u00e4navu n\u00e4ha saab. Pole juba paar aastat kinosaalis seansi ajal nii palju karjatusi kuulnud…<\/p>\n

K\u00f5ige \u00fcllatavam on seejuures, et “Hokum” ei tee tegelikult midagi eriti originaalset, pigem kasutab ta juba sisset\u00f6\u00f6tatud ja korduvalt l\u00e4biproovitud trikke lihtsalt nii h\u00e4sti, et ei oskagi midagi muud tahta. Sama kehtib ka t\u00e4navuse festivali l\u00f5pufilmi “Mitte kunagi pimedas” kohta, mis paneb kokku kokku jaapani kummitusmaja mustri \u2013 umbes midagi “The Grudge” sarnast \u2013 ning v\u00fcrtsitab seda siis hollywoodiliku kassa\u00f5uduse praktikatega. K\u00fcmnel teisel juhul peaks selline h\u00fcbriid kiirelt r\u00f6\u00f6bastel maha s\u00f5itma, aga antud juhul on tuttavlikkus ja reeglip\u00e4rasus enda kasuks p\u00f6\u00f6ratud ning osatakse sellest maksimum v\u00f5tta.<\/p>\n

“V\u00f5\u00f5ras l\u00e4hedus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

H\u00d5FF-i avatseremoonial antud halvima levi\u00f5uduka auhinna N\u00fcri Kirves vastum\u00fcrgina v\u00e4\u00e4riks tegelikult kohta meie kobarkinode ekraanidel ka “Mitte kunagi pimedas” ning miks mitte isegi indie-ulmekas “V\u00f5\u00f5ras l\u00e4hedus”, mis ei suuda k\u00fcll oma ambitsioonikat ideed kloonide kontrollitud maailmast l\u00f5puni v\u00e4lja m\u00e4ngida, ent on siiski piisavalt nutikas ja vaatajas\u00f5bralikult veider, et midagi leiab sealt iga juhuslikult saali sattuv vaataja, eriti arvestades, et peaosas on “Palju \u00f5nne surmap\u00e4evaks” sarjaga tuntuks saanud Jessica Rothe. Usun, et tee meie kinodesse leiab ka festivali avafilm “\u00d6\u00f6laps”, kus soome lavastaja Hanna Bergholm on v\u00f5tnud kampa Rubert “Ron” Grinti, et uurida emadusega seotud hirme ja tabusid. Sest noh, kes ei tahaks n\u00e4ha \u00fcht head trollifilmi?<\/p>\n

Oma vaatajat otsis ka Taani filmikassett “Toredad inimesed”, mis p\u00f5imis kokku neli adaptsiooni Hans Christian Anderseni lugudest, kuid paraku ei suutnud tegijad \u00e4ra otsustada, kas tehakse filmi \u017eanripublikule v\u00f5i arthouse’i-f\u00e4nnidele. Prooviti justkui m\u00f5lemat ja kui avalugu suutis madalatele p\u00f6\u00f6retele vaatamata deemonid v\u00e4lja meelitada, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolme l\u00fchifilmi puhul \u00fcritati pigem kinnisilmi tulistades m\u00e4rki tabada. Ehk l\u00e4ksin ma lihtsalt valede ootustega peale? Matteo Garrone k\u00fcmmekond aastat tagasi valminud tumemuinasjuttude p\u00f5imik “Lugude lugu” meeldis mulle v\u00e4ga, ehk olnuks ma ka antud juhul positiivselt \u00fcllatunud, kui oleksin sattunud selle kummalis-m\u00fc\u00fctilise kokteili peale m\u00f5nes P\u00d6FF-i k\u00f5rvalprogrammis? H\u00d5FF-i jaoks j\u00e4i \u00f5udusglasuur praegu siiski liiga \u00f5hukeseks.<\/p>\n

“Kahhovka objekt” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kolm p\u00e4eva kr\u00f5llis silmadega suure ekraani vaatamist oli aga lihtsalt sissejuhatus sellele, et tuletada meile viimase filmiga meelde: igasugu fantaasiaid on tore turvaliselt kinosaalis j\u00e4lgida, aga meist mitte eriti kaugel seisavad inimesed \u00f5udustega igap\u00e4evaselt silmitsi. Pean silmas Ukraina zombifilmi “Kahhovka objekt”, mis v\u00f5ttis “Resident Evili” stiilis loo aastateks unustatud salavabriku keldris siblivatest ebasurnutest, kuid asetas selle reaalsusest t\u00f5ukuvasse kaasaega: mis oleks, kui need ei ole mingit suvalised elukad, vaid verejanulised n\u00f5ukogude zombid?<\/p>\n

Selline m\u00e4ng registritega, kus piiri kriipivalt valusa t\u00f5sielu ning lopsaka meelelahutuse vahel vaat et polegi, on siin imeliselt \u00f5nnestunud. Ehk on olukorras, kus \u00f5htused s\u00f5jauudised “Aktuaalses kaameras” meid juba k\u00fclmaks j\u00e4tavad, vaja just selliseid filme, et olukorra t\u00f5sidus uuest meelde tuletada? Julius Kitse v\u00e4ikevormis “Dead of the Dead”, mis samuti festivalil linastus, madistati Tallinna vanalinnas k\u00fcll natsizombidega, kuid loodaks, et meie regiooni filmides julgetakse l\u00e4hitulevikus veel igasugu Vene mostrumite ajusid seinale lasta. Sest senikaua, kui me koos ukrainlastega zombidest jagu saame, on k\u00f5ik v\u00f5imalik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Festivali avap\u00e4eval, kui taevas oli viimnegi pilv minema purjetanud ning p\u00e4ike lubas s\u00e4rada kuni \u00f5uduspeo l\u00f5puni, k\u00fcsisin H\u00d5FF-i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171320,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[78826,43702,37,33,35,9783,173,34,36,208,56020,36686,51179,78821,69186,78831,78823,9343,36706,56022,51181,78820,2847,78825,78817,140,69184,78830,78829,58637,21071,23896,78824,78819,78816,78818,78828,78827,69187,51180,78815,78822],"class_list":{"0":"post-171319","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-anna-veisman","9":"tag-dolly","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ema","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-film","18":"tag-haapsalu-oudus-ja-fantaasiafilmide-festival","19":"tag-helmut-janes","20":"tag-hoff","21":"tag-hokum","22":"tag-ikaros","23":"tag-kahhovka-objekt","24":"tag-karel-zeman","25":"tag-karistus","26":"tag-katariina-aule","27":"tag-leivalaul","28":"tag-liha-tapab","29":"tag-ma-olen-tulnukast-rase","30":"tag-mart-sander","31":"tag-martin-koldits","32":"tag-matiias-viiking-ojaveski","33":"tag-meelelahutus","34":"tag-metsasilmad","35":"tag-mitte-kunagi-pimedas","36":"tag-munapeade-vabariik","37":"tag-oolaps","38":"tag-oudusfilm","39":"tag-pane-mu-poega","40":"tag-purustaja","41":"tag-reis-eelajaloolisesse-aega","42":"tag-roger-corman","43":"tag-sahhariin","44":"tag-taiuslik-tool","45":"tag-tallinn-leekides","46":"tag-terroriseerivad-tiivulised","47":"tag-toredad-inimesed","48":"tag-vaike-ouduste-pood","49":"tag-vooras-lahedus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171319"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171319\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171320"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}