Riigisektori keskastmejuhtide t\u00f6\u00f6lepinguid tahetakse uue eeln\u00f5u kohaselt muuta t\u00e4htajaliseks \u2013 viis aastat teed t\u00f6\u00f6d ja siis ootab uus konkurss. Kas selline s\u00fcsteem on mujal Euroopas levinud?<\/p>\n
Meile teadaolevalt oleksime me sel juhul unikaalsed, kui muudaksime just avaliku teenistuse keskastmejuhtide ametiaja t\u00e4htajaliseks. Oluline on m\u00e4rkida, et keskastmejuhid on ametnikud \u2013 nad ei t\u00f6\u00f6ta t\u00f6\u00f6lepingu alusel, vaid on teenistusse nimetatud. Euroopa riikides ei ole teada \u00fchtegi teist analoogset s\u00fcsteemi, kus see juhtimistase oleks t\u00e4htajaline.<\/p>\n
Milliseid ohte ja positiivseid k\u00fclgi te sellises s\u00fcsteemis n\u00e4ete?<\/p>\n
Positiivset poolt tuleb otsida algatajate motivatsioonist: t\u00f5en\u00e4oliselt loodetakse, et see soodustab roteerumist ja uute inimeste juurdevoolu.<\/p>\n
Probleem on aga selles, et Eesti avalikus teenistuses ei ole t\u00e4na mureks inimeste liiga pikk ametisolek. Vastupidi, meil on keskastmejuhtide tasandil pigem suur voolavus.<\/p>\n
M\u00f5ne aasta eest tehtud uuring n\u00e4itas, et keskmiselt 46 protsenti keskastmejuhtidest on t\u00f6\u00f6tanud oma ametikohal alla kolme aasta. Seega ei lahenda see muudatus tegelikku praktilist probleemi.<\/p>\n
Riigikogus seaduse esimesel lugemisel v\u00e4itis osa rahvasaadikuid, et selline t\u00e4htajalisus muudab ametnikud poliitiliselt m\u00f5jutatavaks. Kas see on reaalne murekoht v\u00f5i tolmu \u00fcleskeerutamine?<\/p>\n
See on t\u00e4iesti reaalne oht. Avalik teenistus on enamasti t\u00e4htajatu kahel p\u00f5hjusel. Esiteks peavad ametnikud kandma riigi toimimise teadmist edasi \u00fcle valimis- ja valitsusts\u00fcklite. Teiseks peab ametnik saama teha t\u00f6\u00f6d s\u00f5ltumatult p\u00e4evapoliitilistest huvidest.<\/p>\n
Inimene peab teenistusse saama oma v\u00f5imete ja kompetentsi, mitte parajasti v\u00f5imul olevate poliitiliste j\u00f5udude eelistuste p\u00f5hjal. Kuigi ametniku roll on viia ellu poliitilist tahet, peab tal olema isiklik s\u00f5ltumatus, et l\u00e4htuda seadusest, mitte hirmust oma ametikoha p\u00e4rast viie aasta m\u00f6\u00f6dumisel.<\/p>\n
\u00dcks Euroopa Liidu direktiiv kaitseb inimesi liigsete ajutiste lepingute eest. Eeln\u00f5us on kirjas, et p\u00e4rast kahte ametiaega (10 aastat) muutub koht t\u00e4htajatuks. Ja see direktiiv on meil ju t\u00e4itmiseks? Eeln\u00f5u m\u00f5te ja direktiiv on tegelikult omavahel vastuolus?<\/p>\n
Euroopa t\u00f6\u00f6\u00f5iguse p\u00f5him\u00f5te on, et kui t\u00f6\u00f6 pole loomult ajutine, nagu n\u00e4iteks projektit\u00f6\u00f6, ei tohi kasutada korduvaid t\u00e4htajalisi lepinguid.<\/p>\n
Avaliku sektori ja ametnike t\u00f6\u00f6 ei ole oma olemuselt t\u00e4htajaline ega projektip\u00f5hine tegevus, mis \u00fchel hetkel otsa saab.<\/p>\n
Eeln\u00f5us on sees v\u00f5imalus, et kui inimene on p\u00e4rast t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumist juba kaks korda ametisse nimetatud, muutub ametikoht t\u00e4htajatuks. Aga k\u00fcsimus ongi selles, kas need eelnevad 10 aastat ehk kaks korda ametisse nimetamine sellisel viisil on p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Kui eesm\u00e4rk on soodustada roteerumist, siis praegune eeln\u00f5u t\u00f6\u00f6tab iseendale vastu: see \u00fctleb, et p\u00e4rast 10 aastat oled “p\u00e4\u00e4senud” ning\u00a0 v\u00f5id j\u00e4\u00e4da ametisse rahulikult\u00a0 25 aastaks ilma konkursita?<\/p>\n
Siin on t\u00f5esti vastuolu. Kui me tahame, et ametnikud mingi aja tagant roteeruksid ja uusi inimesi peale tuleks, siis pigem v\u00f5iks soosida seda, et ei t\u00f6\u00f6tataks \u00fchel kohal 20 v\u00f5i 25 aastat.<\/p>\n
Praegune eeln\u00f5u aga justkui soosib seda, et kui sa oled juba \u00fcle 10 aasta ametis olnud, j\u00f5uad sa t\u00e4htajatusse teenistusse ja rohkem konkursse ei tule.<\/p>\n
T\u00e4nane probleemkoht on pigem nende ametnike juures, kes ongi ametis kaks kuni viis aastat. Tegelikult t\u00e4hendab viis aastat avalikus teenistuses seda, et oled oma ametikohal v\u00e4ga hea spetsialist, sul on koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud ja sa tead, kuidas asjad toimivad.<\/p>\n
Need ametnikud on riigiteenistusele k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumad. Praegune eeln\u00f5u aga l\u00f6\u00f6ks just nemad ebakindlasse seisu, sest me hakkame soosima v\u00e4ga l\u00fchiajalisi teenistuslepinguid.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes olete sellele muudatusele vastu?<\/p>\n
Me ei n\u00e4e, mis probleemi see v\u00f5rreldes t\u00e4nase olukorraga lahendaks. Pigem muudatus s\u00fcvendab juba olemasolevat keskastmejuhtide liiga k\u00f5rget voolavust. See aga tekitab kindlasti ametnike s\u00f5ltumatuse probleemi ning ajaloolise m\u00e4lu ja kompetentsi kadumise.<\/p>\n
Eeln\u00f5usse lisati ka v\u00f5imalus maksta suurprojektide eest kuni 50 000 eurot lisatasu. Kas on selge, mis t\u00fc\u00fcpi projektid selle alla kvalifitseeruvad? Riigisekret\u00e4r Keit Kasemets t\u00f5i n\u00e4iteks e-residentsuse projekti.<\/p>\n
Regulatsioon on hetkel v\u00e4ga \u00fclds\u00f5naline. Rakendusaktis on ette n\u00e4htud, et seda hakkab hindama komisjon, kuhu on \u00fchiskondlikul alusel kokku toodud oma valdkonna eksperdid.<\/p>\n
Aga millised saavad olema kriteeriumid, kuidas neid valitakse ja kes teeb \u00e4ra kogu sisulise t\u00f6\u00f6? Selle kohta t\u00e4psemat regulatsiooni t\u00e4na ei ole, arvestades kui palju s\u00fcvenemist see vajab.<\/p>\n
Komisjon ei saa kindlasti olla kummitempel, kes otsustab ainult seda, mida riigikantselei on ette andnud. Ma ei kujuta ette, kuidas see \u00fchiskondlikul alusel s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6le hakkaks.<\/p>\n
Erinevalt erasektorist, kus m\u00f5\u00f5dikuks on kasum, on avalikus sektoris tulemused sageli vaieldavad \u2013 n\u00e4iteks riigikontroll on nentinud, et e-residentsuse tegelik majanduslik m\u00f5ju on suuresti spekulatiivne.<\/p>\n
Erasektoris on preemiad\u00a0 ja optsioonid juhtidele supert\u00f6\u00f6 eest tavalised. Miks riik ei v\u00f5iks sarnaselt toimida?<\/p>\n
Selle idee aluseks on v\u00f5etud erasektori optsioonis\u00fcsteem, kuid siin on kriitilised erinevused. Erasektori eesm\u00e4rk on ikkagi tulu teenida \u2013 kuigi v\u00f5ib olla ka muid eesm\u00e4rke, siis pikas vaates tulu puudumisel ettev\u00f5tte tegevus l\u00f5peb.<\/p>\n
Teiseks t\u00e4hendab erasektoris optsioonide jagamine seda, et omanik loobub osast oma t\u00e4nasest v\u00f5i tulevasest potentsiaalsest sissetulekust. Tal on selge isiklik huvi j\u00e4lgida, et tehtaks projekte, mis on ka tegelikult majanduslikult kasulikud.<\/p>\n
Suurprojektide premeerimiskomisjonil, mis hakkab otsustama tulemustasu maksmist, sellist isiklikku seotust ei ole \u2013 komisjoni liige ise ei loobu millestki.<\/p>\n
Teaduskirjanduses on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja toodud, et erinevad tulemustasus\u00fcsteemid avalikus sektoris on j\u00f5udnud selleni, et preemiat makstakse v\u00e4lja ka siis, kui erilisi tulemusi ei saavutata.<\/p>\n
See kogemus on Eestil ju varasemalt olemas: 2000. aastate alguses, kui \u00fcleriigilist tulemustasu katsetati, \u00fctles riigikontrolli audit hiljem, et seatud tulemusi ei saavutatud, aga tasud maksti 100 protsenti v\u00e4lja!<\/p>\n
Kui erasektoris on ettev\u00f5tte optsioonile v\u00f5imalik panna selge rahanduslik v\u00e4\u00e4rtus, siis avalikus sektoris on seda mis tahes projektile keeruline teha.<\/p>\n
E-residentsuse programm on kahtlemata toonud Eesti riigile mainetuntust, aga selle majandusliku m\u00f5ju hindamine on v\u00e4ga vastuoluline. Isegi riigikontroll nentis m\u00f5ne aasta eest, et tegelikult keegi ei tea projekti t\u00e4pset majanduslikku m\u00f5ju ning v\u00e4lja k\u00e4idud numbrid on spekulatsioon.<\/p>\n
Riigikontroll ei suutnud oma metoodikas arvestada, kas maksutulu tuli t\u00e4nu e-residentsusele v\u00f5i oleks need ettev\u00f5tted Eestisse tulnud niikuinii.<\/p>\n
Ma pakun \u00fche suurprojekti: Tallinna-P\u00e4rnu maantee kordategemine ja sinna 2+2 s\u00f5iduraja ehitamine. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast saaks kahe linna vahel liigelda turvalisemalt ja kiiremini. See v\u00f5iks ju kiire ja korraliku projekteerimise ning ehitamise eest eripreemiale kvalifitseeruda?<\/p>\n
Nagu ma \u00fctlesin, kriteeriumeid seaduse tasandil kirjas ei ole. P\u00f5him\u00f5tteliselt peaks see olema mitme asutuse koost\u00f6\u00f6projekt, ehk transpordiameti suurprojekt sinna alla t\u00f5en\u00e4oliselt ei mahuks.<\/p>\n
Aga \u00fcks pool on \u00e4ra unustatud: meil on ka t\u00e4na v\u00f5imalik avalikele teenistujatele tulemustasu maksta. Kui kehtivas seaduses on see piir kuni 20 protsenti aastapalgast, siis eeln\u00f5uga tahetakse seda t\u00f5sta 30 protsendini.<\/p>\n
See 50 000 eurot on kogu projekti kohta, mis v\u00f5ib jaguneda paljude inimeste vahel. See v\u00f5ib tunduda suur summa, aga kui m\u00f5elda, et suurema projekti juures v\u00f5ivad k\u00fcmned inimesed saada tulevikus kuni 30 protsenti aastapalgast tulemustasu, siis need summad v\u00f5ivad juba praegu olla\u00a0 sellest veelgi suuremad. K\u00f5ik v\u00f5imalused on tegelikult juba loodud.<\/p>\n
On veel \u00fcks murettekitav aspekt: eeln\u00f5us eeldatakse, et tulemustasu on v\u00f5imalik maksta ka juhul, kui inimene on teenistusest lahkunud. See on uus asi, mida kehtiv seadus ei luba.<\/p>\n
Me peaksime hakkama pidama arvestust, et maksta tulevikus tasusid ka teenistusest lahkunud inimestele. See on p\u00e4ris keeruline arvestuss\u00fcsteem, mille arendamine v\u00f5i sisseostmine on kahtlemata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kulu.<\/p>\n
Ehk peaks siis lihtsalt t\u00f5stma praegust 20\u201330-protsendilist tulemustasu piiri, selle asemel et luua uusi keerulisi s\u00fcsteeme? Lisaks peame arvestama, kas reaalselt seda raha ka palgafondi tekib.<\/p>\n
T\u00e4pselt. Meil on ka t\u00e4na v\u00f5imalik maksta tulemustasu kuni 20 protsenti aastapalgast. Suurte projektide puhul on need summad juba praegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
K\u00f5ik taandub eelarvele \u2013 me v\u00f5ime seadusesse kirjutada \u00fcksk\u00f5ik kui suuri protsente, aga kui raha pole, ei muutu midagi. Meie hinnangul ei ole probleem selles, et ametnikud ei panustaks rahalise motivatsiooni puudumise t\u00f5ttu.<\/p>\n
Probleemid on pigem investeeringute puuduses, juhtimiskvaliteedis v\u00f5i spetsiifilistes teadmistes. Enne seaduse muutmist tuleks diagnoosida \u00f5ige probleem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigisektori keskastmejuhtide t\u00f6\u00f6lepinguid tahetakse uue eeln\u00f5u kohaselt muuta t\u00e4htajaliseks \u2013 viis aastat teed t\u00f6\u00f6d ja siis ootab uus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163882,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2487,61539,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8750,28,29,7346,19,4603,1323,25,14689,14995,23,24,15605,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-171611","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametnikud","9":"tag-avalik-teenistus","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kulli-taro","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-ministeeriumid","24":"tag-news","25":"tag-palgad","26":"tag-palk","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-preemiad","29":"tag-toooigus","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-tulemustasu","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valitsus","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116529263050431431","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171611\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163882"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}