“\u00dctlen ausalt, et kuulusin nende hulka, kes arvasid, et Kersti Kaljulaiu vabastamine EOK juhi kohalt saab olema mingit sorti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste etapp, kuidas organisatsioonis asju tehakse. Hoiatuslask ja torpeedo teele – \u00fctleks \u00fched teise, karmima eluala mehed,” kirjutas peaminister Michal kolmap\u00e4eva \u00f5htul Facebookis. “Aga seda, et v\u00f5etakse maha naispresident organisatsioonist, mis vajas ammu v\u00e4rskust ning pealegi p\u00f5hjendusega, et ta oli Sildarude juhtumis valinud poole, ei tahtnud meel uskuda.”<\/p>\n
“Kes teab, ehk j\u00e4tnuks ma midagi ka praegu \u00fctlemata, l\u00f5puks harrastusportlasena kujutan ette, et v\u00f5idud ei tule kergelt. Ja tipp-poliitikuna tean, et p\u00e4eva l\u00f5puks on lihtsalt elluj\u00e4\u00e4miselgi vere maitse suus,” j\u00e4tkas Michal. “[Teisip\u00e4eval], \u00f6iste lendudega kodumaale naastes, oli veidi aega lugeda EOK \u00fcmber toimunust. Selgitada on saanud “tagatuba” ja ilmunud on Sildarude lindid. Ja pilt paistab kole. Siin ei kaotanud mitte pool Eesti spordiliikumisest, mitte vaid naised, vaid me k\u00f5ik.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3403153h6be5t28.jpg\"\/)
<\/p>\n
“Taustaks \u2013 justiitsministrina seadsin perev\u00e4givallaga tegelemise prioriteediks. Mul lihtsalt \u00fchel hetkel k\u00e4is kl\u00f5ps, kui kuulasin suuri \u00f5iguskaitse juhte n\u00f5upidamisel arutamas, et peaks tegelema muuga, selleks pole viitsimist ning oskusi. Politsei sai oskused, peaprokur\u00f6r ja prokuratuur suutis v\u00f5tta hoiaku, et perev\u00e4givald pole enam pere siseasi. See oli p\u00f5him\u00f5tteline hoiaku muutus.”<\/p>\n
“T\u00e4psemalt, see vahe m\u00e4\u00e4ratleb, kas riik on vaimselt n\u00f5ukogude okupatsiooni k\u00fc\u00fcsis, alludes hoiakule, et naise- ja lastepeks on pere enda asi v\u00f5i asutakse \u00fchiskonnas n\u00f5rgema kaitsele. Asi muutus. Isegi nii palju, et ohvrid julgesid r\u00e4\u00e4kida ja asutused asusid t\u00f6\u00f6le,” selgitas Michal.<\/p>\n
“Kersti Kaljulaid presidendina, Vabariigi omana, seisis \u00f5ige asja eest. Isegi, kui meie vaated alati ei kattu ja tahtnuksin Siim Kallast presidendina n\u00e4ha Estoniast v\u00e4ljumas, on tal s\u00fcda \u00f5ige koha peal. Ma pean tema kirest ja aususest lugu. Sildarude juhtum, niipalju kui seda on, paneb \u00fchiskonna taas proovile. Kas annaksin naeratades toe neile, kes v\u00e4givallatsenud n\u00f5rgematega? Kas teie annaks? Kui vastus on ei, siis oleme meiegi Kersti Kaljulaiud. Ja j\u00e4relikult kaotasime k\u00f5ik. Koos ja iga\u00fcks eraldi.”<\/p>\n
“Eestis on alati k\u00f5rgenenud \u00f5iglustaju omal kohal. Seekord tehti suure meediakattega kambakas sellele, kes keeldus naeratamast neile, kes n\u00f5rgemaid kiusavad,” kirjutas peaminister. “Olgu. Siis olen mina ka Kersti Kaljulaid. Mina ka ei anna poolehoidu sellele, kes v\u00e4iksemaid kiusab.”<\/p>\n
“Mida rohkem meid on, seda v\u00e4hem on ruumi vaimselt veidi tigedatele vanameestele. Neile pahuratele vanameestele, kes \u00f5petavad meid elama, k\u00e4skides ja keelates, teades, et vanasti oli parem ja nii peabki olema. Eriti on neil tugev arvamus \u00fchiskonna ja naiste rollist. Palun neid mitte ajada sassi vanaisaga, kelleks enamik mehi saab, kes on heatahtlikud, r\u00e4\u00e4givad pikki ja t\u00fc\u00fctuid lugusid puidut\u00f6\u00f6st, muust, kuid ei praga ning ei v\u00f5ta halvustada tulevikku. Lihtsalt neid tigedikke on meil saanud kuidagi palju ja seekord sai EOKs koondisepink neid t\u00e4is,” lisas ta.<\/p>\n