Mis eile tegelikult riigikogus juhtus, et tekkis arusaamatus siseminister Igor Taro (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaidi vahel?<\/p>\n
Tegelikult ei tekkinud mingit arusaamatust siseministri ja Raimond Kaljulaidi vahel, vaid siseminister tutvustas riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonile Eestis j\u00e4litustegevusega seotud statistikat. Seda vaadates tekkis minul ja ka teistel komisjoni liikmetel muidugi k\u00fcsimusi, millest osale minister ei osanud vastust anda. Ja selle asemel, et minna tagasi ministeeriumisse, selgitada need asjad v\u00e4lja, mille kohta k\u00fcsiti ja edastada vastus n\u00e4iteks kirjalikult \u2013 mida sellisel juhul v\u00e4ga sageli tehakse, sest minister ongi k\u00f5rgetasemeline strateegiline poliitiline juht ega peagi k\u00f5iki tehnilisi \u00fcksikasju teadma \u2013, p\u00fc\u00fcdis minister Taro hoopis komisjonile edastatud j\u00e4litustegevust puudutavat statistikat salastada, tunnistades selle asutusesiseseks kasutamiseks m\u00f5eldud teabeks tagantj\u00e4rele. Kuigi komisjoni istungil ei osanud ta ise ka \u00f6elda, kas see on salastatud v\u00f5i ei ole.<\/p>\n
T\u00e4naseks olen v\u00e4hemalt mina leidnud selle sama info, mida minister p\u00fc\u00fcdis salastada, justiitsministeeriumi kodulehelt, kus see on t\u00e4iesti avalikult aastaid k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav olnud. Lihtsalt juhtus see, et t\u00e4itevv\u00f5im, selle asemel et parlamentaarsele j\u00e4relevalvele alluda ja k\u00fcsimustele vastata, p\u00fc\u00fcdis ebamugavat ja k\u00fcsimusi tekitavat statistikat varjata v\u00f5i selle levikut piirata. See ei ole \u00f5ige. Nii need asjad ei peaks \u00f5igusriigis k\u00e4ima.<\/p>\n
Minister Taro puhul ei ole see esimene kord, kui siseministeeriumist \u00fcritatakse saata v\u00e4lja s\u00f5numeid, et teised ei taipa asju nii, nagu nad peaksid. Tegelikult pani ta ka ise selle statistika lingi oma sotsiaalmeediakontole \u00fcles \u00f5htul p\u00e4rast seda, kui avalik s\u00f5nas\u00f5da oli juba k\u00e4ima l\u00e4inud. Mida see meie ministri kohta \u00fctleb?<\/p>\n
See on v\u00e4ga kummaline, kui minister tuleb riigikokku, esitab andmeid, p\u00fc\u00fcab siis tagantj\u00e4rele v\u00e4ita, et need andmed on salajased v\u00f5i nendele peab olema ligip\u00e4\u00e4s piiratud, ja m\u00f5ne tunni p\u00e4rast teatab, et need on tegelikult internetist vabalt k\u00e4ttesaadavad. See link, mida ta jagas, puudutas tegelikult vaid viimase aasta statistikat. Kui minister oleks veetnud natukene kauem aega justiitsministeeriumi kodulehel, oleks ta leidnud \u00fcles ka viite varasemate aastate statistikale, mida ta komisjonile n\u00e4itas.<\/p>\n
K\u00f5ik see kokku on \u00fcsna arusaamatu lugu. Ei tea, mis seal ministeeriumi majas juhtus, millist n\u00f5u ministrile anti v\u00f5i tegi ta seda k\u00f5ike ise. T\u00e4htis on aga see, et k\u00fcsimusi tekitanud andmed on n\u00fc\u00fcdseks t\u00f5epoolest avalikult k\u00e4ttesaadavad ja me peaksime r\u00e4\u00e4kima asja sisust. Oleme ministrile esitanud ka kirjaliku k\u00fcsimuse, kus ta peab selgitama katset salastada midagi, mis on ministeeriumi kodulehel \u00fcleval. Tal on vastamiseks 10 p\u00e4eva aega, las ta siis toob v\u00e4lja, miks ta sellise otsuse tegi.<\/p>\n
Suure t\u00f5en\u00e4osusega oli tema otsus seadusevastane, kuna seadus keelab selliste \u00fcldiste statistiliste \u00fclevaadete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamist. Ta peab p\u00f5hjendama, kuidas t\u00f5lgendati antud juhul seadust selliselt, et see info v\u00f5iks \u00fcldse piiratud ligip\u00e4\u00e4suga olla.<\/p>\n
K\u00fcsin veel Igor Taro kohta \u00fche k\u00fcsimuse. Kui selline asi oleks juhtunud Saksamaal, Prantsusmaal v\u00f5i Rootsis, kus siseminister kuulutab salajaseks andmed, mis on tegelikult avalikult k\u00e4ttesaadavad, ja hiljem jagab ta ise neid samu andmeid avalikult \u2013 kas see minister oleks j\u00e4\u00e4nud ametisse?<\/p>\n
Arenenud parlamentaarse demokraatiaga riikides ei aktsepteeriks parlament mitte kuidagi seda, et tema eest p\u00fc\u00fctakse mingeid andmeid peita v\u00f5i parlamentaarset j\u00e4relevalvet takistada. Inglismaal kindlasti oleks sellisel juhul minister t\u00e4naseks peaministri palvel juba tagasi astunud, samamoodi ilmselt ka P\u00f5hjamaades v\u00f5i teistes L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides.<\/p>\n
Eestis on parlamentaarne j\u00e4relevalve ja parlament \u00fcldse kahjuks v\u00e4ga n\u00f5rk, mist\u00f5ttu j\u00e4etakse meil rutiinselt parlamendi k\u00fcsimustele vastamata. See on meie poliitilise kultuuri \u00fcks n\u00f5rkus ja viib paraku selleni, et k\u00fcllaltki olulised probleemid meie riigi juhtimises tulevad v\u00e4lja suure hilinemisega, kui nende parandamine on juba v\u00e4ga aegan\u00f5udev ja kulukas. Parlamentaarne j\u00e4relevalve ja kontroll on v\u00e4ga oluline selleks, et avastada t\u00e4itevv\u00f5imu vigu v\u00f5i puudusi v\u00f5imalikult varakult, mil nende lahendamine on veel lihtsam ning n\u00f5uab v\u00e4hem aega ja ressurssi.<\/p>\n
Tulles n\u00fc\u00fcd nende andmete aegrea juurde, joonistub selgelt v\u00e4lja \u00fcks muster. Kui me vaatame tagasi ligi 10 aastat, siis varasematel aastatel, 2017 kuni 2019, teavitati j\u00e4litatavaid inimesi kaks-kolm korda rohkem. Praegu langeb j\u00e4rjest enam kokku j\u00e4litatavate arv ja nende arv, keda see j\u00e4litamine on riivanud. Oletame, et mina olen uurimise all ja helistan teile, siis tegelikult peaks ka teid teavitama, et meievahelist vestlust on salvestatud. Kas siin on mingi suurem murekoht?<\/p>\n
Jah. Kui h\u00e4sti lihtsalt ja l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, siis see ministri poolt komisjonis n\u00e4idatud statistika, mida kinnitavad ka need andmed, mis on avalikult \u00fcleval justiitsministeeriumi kodulehel, n\u00e4itavad t\u00f5esti seda, et kui aastatel 2017 kuni 2019 tehti neid teavitusi oluliselt sagedamini, siis viimasel kuuel aastal ei ole neid enam nii palju tehtud. On olnud ka \u00fcks aasta, kus inimesi, kellele teavitus tehti, oli v\u00e4hem kui neid, keda loa alusel pealt kuulati, varjatult j\u00e4lgiti v\u00f5i kelle suhtes tehti j\u00e4litustoiminguid.<\/p>\n
Ma ei tea praegu, mis on selle p\u00f5hjus. Sellel v\u00f5ivad olla objektiivsed v\u00f5i tehnilised p\u00f5hjused, mis selgitavad seda d\u00fcnaamikat, ning sellisel juhul peab t\u00e4itevv\u00f5im need selgitused riigikogule ja avalikkusele esitama. See v\u00f5ib aga viidata ka sellele, et midagi on muutunud arvestuse pidamises ja teavituste tegemises.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem on see, et parlament peab veenduma selles, et seadust t\u00e4idetakse. Need inimesed, kes peavad vastava teate saama, et neid on riik pealt kuulanud, ja me r\u00e4\u00e4gime inimestest, kes pole rikkunud \u00fchtegi seadust ega teinud midagi riigivastast, ehk kelle p\u00f5hi\u00f5igusi on riivatud kriminaalmenetluse raames, mis neid otseselt ei puuduta… Nendele inimestele peab selle kohta minema vastav teatis. Neil peab olema \u00f5igus tutvuda andmetega, mida riik on nende kohta kogunud. See on \u00fclioluline p\u00f5hi\u00f5iguste ja p\u00f5hiseadusega seotud printsiip. Riigikogul, avalikkusel ja selle valdkonnaga rohkem tegelevatel inimestel peab olema veendumus, et riik t\u00e4idab seadust ega eksi teavitamiskohustuse vastu.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu peab neid andmeid, mida ma ka sotsiaalmeedias olen v\u00e4lja toonud, lihtsalt selgitama. Ma ei v\u00e4lista, et siin taga on mingid tehnoloogilised v\u00f5i protseduurilised p\u00f5hjused, ja kui see on objektiivselt selgitatav, on k\u00f5ik h\u00e4sti. Kui aga veenvaid p\u00f5hjendusi ei ole, tuleks sinna t\u00e4helepanelikumalt sisse vaadata ja esitada k\u00fcsimus, kas riik ikkagi t\u00e4idab oma kodanike ees v\u00f5etud kohustusi.<\/p>\n
Kui j\u00e4litatav r\u00e4\u00e4gib oma lapse \u00f5petajaga ja lepib kokku lapse arenguvestluse aja, kas siis seaduse j\u00e4rgi peaks ka seda \u00f5petajat teavitama, et tema k\u00f5net on pealt kuulatud?<\/p>\n
Niiv\u00f5rd detailselt saavad sellele ilmselt vastata kas prokuratuur v\u00f5i uurimisasutused ise. Nii nagu mina seadusest aru saan, siis sellisel juhul seda tegema ei pea, kuna selle teise vestluse osapoole eraelu see n\u00fc\u00fcd kindlasti oluliselt ei riiva, et riigil on salvestis, kus lepitakse kokku sellise kohtumise aega.<\/p>\n
Aga kujutame ette n\u00e4iteks olukorda, kus riigi poolt kahtlustatava inimese eluruumidesse on paigaldatud j\u00e4lgimisseadmed. Seal on tema abikaasa, elukaaslane v\u00f5i m\u00f5ni p\u00f5gusam tuttav. Sellisel juhul v\u00f5ib olla nii, et t\u00e4iesti tahtmatult ja soovimatult siiski riik on seda inimest j\u00e4lginud sellisel viisil, mis riivab v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral tema eraelu puutumatust. On t\u00e4htis, et see inimene saaks esiteks toimunust teada, ja teiseks, et tal oleks oma s\u00fcdamerahu taastamiseks v\u00f5imalik soovi korral tutvuda, mida t\u00e4pselt on tema kohta kogutud ja pealt kuulatud. Et tal oleks see teadmine, et ta ei peaks edasi elama m\u00f5ttega, et ei ole teada, mida keegi kolmas inimene v\u00f5i inimesed tema kohta teavad.<\/p>\n
Me oleme seda k\u00fcsimust selgitanud ka komisjonis. Riigikogu liikmetega seotud kriminaalasjades on tulnud v\u00e4lja, et neid teavitusi pole saanud teised riigikogu liikmed v\u00f5i koguni valitsuse liikmed, kes on suhelnud nende riigikogu liikmetega, kes on olnud uurimise all. Prokuratuur on meile selgitanud, et nende t\u00f5lgenduses praegu seaduses sellist teavitamiskohustust ei ole.<\/p>\n
Arvan, et see on k\u00fcsimus, mida riigikogu peaks vaagima, et kas n\u00e4iteks juhul, kui pealt on kuulatud peaministrit v\u00f5i presidenti \u2013 mitte seet\u00f5ttu, et nad on kahtlustatavad, vaid seet\u00f5ttu, et nad on suhelnud kellegagi, keda on alust kahtlustada \u2013, peaks neid teavitama? Kas julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni liikmeid ennast peaks teavitama, kui nad on sattunud pealtkuulamise subjektiks? V\u00f5i me aktsepteerime seda, et sellist teavitust ei peagi saatma ja seda v\u00f5ib vahetevahel juhtuda? See on ka k\u00fcsimus, mida v\u00f5iks k\u00e4sitleda.<\/p>\n
Me teame ju ka \u00fchte juhtumit, kus advokaat Carri Ginteri k\u00f5nesid kuulati pealt seet\u00f5ttu, et pealt kuulati \u00fcht teist inimest, ja politsei ei tahtnud neid salvestisi Ginterile kuidagi n\u00e4idata. L\u00f5puks \u00f6eldi talle, et jah, sa saad neid kuulata, kui tuled P\u00e4rnusse, kuigi inimene elab Tallinnas. Tegelikult me n\u00e4eme nende asjadega tegelevate organite soovimatust neid andmeid v\u00e4lja anda ja seal \u00fcldse korda luua, sest praegu tundub, et ujutakse v\u00e4ga sogases vees.<\/p>\n
See on t\u00f5si. Carri Ginteri juhtum on hea n\u00e4ide ja asjaomased asutused peaksid koos advokaatide ja juristidega arutama, kuidas neid asju korraldada selliselt, et ei tehtaks kellegi elu niisama keeruliseks. Ja teiseks, et oleksid tagatud olulised p\u00f5hiseaduslikud p\u00f5him\u00f5tted, mis peavad meil kohtupidamises kehtima.<\/p>\n
Kaitsjatel peab olema v\u00f5imalus oma t\u00f6\u00f6d teha ja neil peavad olema s\u00fc\u00fcdistava poolega v\u00f5rdsed v\u00f5imalused. Kui advokaatide elu tehakse v\u00e4ga keeruliseks ja aegan\u00f5udvaks, siis me n\u00e4eme ka seda, et advokaadiarved kasvavad v\u00e4ga suureks. Kui riik j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks kohtus kaotajaks, tekib sellest arvestatav kahju, mis tuleb h\u00fcvitada. Teisalt muudab see inimestele oma \u00f5iguste kaitsmise v\u00e4ga vaevaliseks. Eestis l\u00f5peb v\u00e4ga suur hulk s\u00fc\u00fcdistuse esitamisi kokkuleppega, sest paljudel juhtudel n\u00e4evad inimesed, et neil ei ole rahaliselt v\u00f5i ajaliselt v\u00f5imalik kohtuprotsessi ette v\u00f5tta ja oma \u00f5igusi kaitsta. Need on olulised k\u00fcsimused ja seda on ka riigikogu komisjonides arutatud.<\/p>\n
N\u00e4iteks on Carri Ginterile ette heidetud, et ta neid k\u00fcsimusi esitades kaitseb oma klientide huve. Olen selle peale vastu k\u00fcsinud, et tegemist on advokaadiga, kelle huve ta siis veel peaks kaitsma, kas prokuratuuri huve? Loomulikult seisavad advokaadid oma klientide eest ja peavadki seda tegema. See on \u00f5igusriigis v\u00e4ga oluline p\u00f5him\u00f5te, et inimesel on \u00f5igus \u00f5iguskaitsele. Need asjad tuleks korraldada sellisel viisil, et kellegi elu ei tehtaks ebamugavamaks, kui see peab olema. Elame siiski digitaalses riigis ja meil on olemas k\u00f5ik v\u00f5imalused korraldada neid protsesse oluliselt paremini, kui need praegu on korraldatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis eile tegelikult riigikogus juhtus, et tekkis arusaamatus siseminister Igor Taro (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaidi vahel? Tegelikult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171693,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,614,78878,28,29,19,39374,25,10094,4121,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-171692","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-igor-taro","19":"tag-jalitusandmed","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-pealtkuulamine","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-prokuratuur","26":"tag-raimond-kaljulaid","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116529911860232057","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171692\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171693"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}