\u00dcks p\u00f5hjus, miks p\u00f5hikooli l\u00f5pueksameid suuremas mahus elektrooniliselt veel korraldada ei saa, peitub koolide tehnilises ja ruumilises valmisolekus, \u00fctles “Terevisioonis” haridus- ja noorteameti (harno) hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.<\/p>\n
Varasema plaani j\u00e4rgi pidi p\u00f5hikooli emakeeleeksam toimuma j\u00e4rgmisel aastal elektrooniliselt, ent p\u00e4rast t\u00e4navu kevadel tehtud katseeksameid otsustati emakeele e-eksam edasi l\u00fckata.<\/p>\n
Ilosaare s\u00f5nul tehti otsus, et tuleval aastal toimub elektrooniliselt vaid inglise keele ja eesti keel teise keelena eksam koolide tagasiside ning harno vaatlusandmete ja anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal.<\/p>\n
Muu hulgas torkas harnole silma, et k\u00f5ik koolid sajaprotsendiliselt ei olnud tehniliselt v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiliselt valmis suuremas mahus e-eksamitele \u00fcle minema. Tehnilne baas puudutab koolide arvutiparki, f\u00fc\u00fcsilise ruumi puuduj\u00e4\u00e4gi all pidas ametnik silmas, et kitsastes tingimustes n\u00e4gid eksaminandid kaas\u00f5pilaste ekraane, mida eksamitingimustes ei tohiks olla. Inglise keele valikeksami ja eesti keel teise keelena eksami puhul leevendab probleemi asjaolu, et sooritajaid on v\u00e4hem.<\/p>\n
“Eksamite infos\u00fcsteem EIS pidas v\u00e4ga h\u00e4sti vastu, \u00fchtegi t\u00f5rget s\u00fcsteemis ei olnud. Selles m\u00f5ttes ollakse valmis igas koolis, aga t\u00f5epoolest, selline e-eksami versus pabereksami korraldus on v\u00e4ga erinev ja seda ei saanud k\u00fcll n\u00fc\u00fcd nende katsetuste p\u00f5hjal \u00f6elda, et k\u00f5ik koolid sajaprotsendiliselt oleks veel valmis,” r\u00e4\u00e4kis Ilosaar, lisades, et see on koht, kus koole tuleb veel toetada.<\/p>\n
Eesti keele eksami puhul m\u00f6\u00f6nis Ilosaar ka vajadust harnol endale tuhka p\u00e4he raputada, kuna ekraanivaade oli eksamisooritamiseks \u00f5pilastele ebamugav.<\/p>\n
“Eesti keele eksamil on ka lugemisosa, kus sa pead samaaegselt suutma teksti lugeda ja siis vastata ka k\u00fcsimustele. Et see ekraanikuva praegu pole tegelikult k\u00f5ige \u00f5pilass\u00f5bralikum. See on kindlasti \u00fcks v\u00e4ljakutse, mida me n\u00fc\u00fcd peame selle aasta jooksul veel arendama, et see kindlasti oleks \u00f5pilaste jaoks mugavam,” selgitas Ilosaar.<\/p>\n
\u00d5pilaste tagasiside p\u00f5hjal tuli v\u00e4lja, et inglise keele eksamit teeksid nad pigem arvutis kui paberil. Eesti keele eksami puhul oli Ilosaare s\u00f5nul huvitav, et kui muidu \u00f5pilased pigem ei l\u00e4heks \u00fcle e-eksamile, siis kirjandi osas eelistaks nad arvutit kasutada. Seda t\u00f5ika selgitas Ilosaar asjaoluga, et arvutis on kirjutatud teksti lihtsam muuta.<\/p>\n
Varasematel aastatel on p\u00f5hikoolil\u00f5petajatel suureks komistuskiviks osutunud matemaatikaeksam, milles on p\u00f5runud kuni veerand sooritajatest. Kuigi t\u00e4navustest tulemustest veel t\u00e4it \u00fclevaadet pole, siis Ilosaare s\u00f5nul \u00fctleb esmane pilk koolidest laekunud andmetele siiski, et v\u00f5rreldes teiste eksamitega on matemaatikas l\u00e4bikukkujate hulk ikkagi suurem.<\/p>\n
“P\u00f5him\u00f5tteliselt seesama trend, mis eelmistel aastatel, j\u00e4tkub,” nentis Ilosaar. Samas lisas ta, et ca 50 protsenti sooritajatest teeb matemaatikaeksami hindele neli v\u00f5i viis. “See on selline h\u00e4sti dualistlik eksam,” m\u00e4rkis harno hindamiskeskuse juht.<\/p>\n
P\u00f5hikooli l\u00f5petajate jaoks on eksamiperiood t\u00e4navu l\u00e4bi, kuid g\u00fcmnasistid peavad 20. mail tegema veel matemaatika riigieksami.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcks p\u00f5hjus, miks p\u00f5hikooli l\u00f5pueksameid suuremas mahus elektrooniliselt veel korraldada ei saa, peitub koolide tehnilises ja ruumilises valmisolekus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[58486,26,27,78877,37,33,35,34,36,31,32,6061,21,28,29,19,24142,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-171818","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alge-ilosaar","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-eksam","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harno","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohikooli-lopueksam","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116531642467390337","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171818\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}