{"id":171888,"date":"2026-05-07T07:03:11","date_gmt":"2026-05-07T07:03:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171888\/"},"modified":"2026-05-07T07:03:11","modified_gmt":"2026-05-07T07:03:11","slug":"arvustus-tuha-all-on-tunda-hoogumist-kas-kupseb-seal-kartul-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/171888\/","title":{"rendered":"Arvustus. Tuha all on tunda h\u00f5\u00f5gumist. Kas k\u00fcpseb seal kartul? | Film"},"content":{"rendered":"

“Numbrituba” intrigeeris mind juba varem, sest 2025. aasta P\u00d6FFi ajal eemaldas re\u017eiss\u00f6\u00f6r\u00a0Silvia Lorenzi\u00a0oma filmi v\u00f5istlusprogrammist. L\u00fchifilmide kasseti “Tuli tuha all” esimeses loos kiigatakse \u00fche \u00f5htu jooksul hotellitubadesse, kus avaneb inimeste galerii. Igal k\u00fclalisel on vaka all mingi saladus v\u00f5i mure, millest hargnevad vaataja jaoks mikronarratiivid, m\u00f5ni huvitavam kui teine. Itaaliast p\u00e4rit Lorenzi on \u00f6elnud, et idee tekkiski hotellis, p\u00fc\u00fcdes toonase silmar\u00f5\u00f5muga ette kujutada, kes v\u00f5iks elada nende k\u00f5rvaltubades.\u00a0<\/p>\n

Tegevuspaik on geograafiliselt ebam\u00e4\u00e4rane, kuigi hotelli multikultuurne seltskond v\u00f5iks esindada vabalt ka t\u00e4nap\u00e4eva Tallinna \u00fcha kihilisemat linnapilti, kus on segunenud eestlased ja v\u00e4lismaalased. T\u00f5lgendamisruumi on k\u00fcllaga: koridoride spetsiifiline oran\u017e tonaalsus tekitab \u00f5\u00f5nsa tunde ning hotellitubades, eriti t\u00fchjades, on tajutav elu m\u00f6\u00f6dumise ja unustusse vajumise paratamatus, v\u00f5ib-olla koputab uksele isegi maailmal\u00f5pp? Tegevuspaika v\u00f5iks t\u00f5lgendada vabalt teadvusele t\u00e4rganud entiteedina, kes k\u00fclastajaid neelab, seedib ja v\u00e4ljutab \u2013 \u00fchele liiga pikaks j\u00e4\u00e4nud kliendile antakse isegi konkreetne vihje, et on aeg koju minna.\u00a0<\/p>\n

“Numbrituba” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Suitsuh\u00e4gu romantiseeriv \u00f5hkkond meenutab stiililt\u00a0Wong-Kar Wai\u00a0filme, vist seet\u00f5ttu, et ta on meister poeesia ja laheduse sidumises. “Numbritoas” selle punutiseni (veel) ei k\u00fc\u00fcndita. On stseene, mille esitus m\u00f5jub tehisliku ja ebakindlana, t\u00f5mmates hoolikalt loodud atmosf\u00e4\u00e4rist v\u00e4lja. \u00dcks selline koht on kohe filmi alguses, mille oleks v\u00f5inud vabalt v\u00e4lja m\u00e4ngida s\u00f5nadeta, kuna filmikeele kaudu on k\u00f5ik niigi selge.\u00a0<\/p>\n

Paljunenud ootused<\/p>\n

Elisabeth Ku\u017eovniku\u00a0“Stiina” on hoogne lugu noorest emast. Film p\u00e4rjati P\u00d6FF Shortsil rahvusliku v\u00f5istlusprogrammi parima l\u00fchifilmi loorberitega, mist\u00f5ttu ootused sellele olid paljunenud nagu bakterid p\u00e4rast suhkruorgiat. \u017danrilt on tegu sotsiaalrealismiga, midagi “Emal\u00f5vi” ja Dardenne’i vendade stiilis. Stiina t\u00f6\u00f6tab mitme koha peal, nii lapsehoidja kui ka baaridaamina, rotib alaealistelt suitsu ning rokib oma siniseid juukseid \u2013 kiiresti saab selgeks, et Stiinal on iseloomu.\u00a0<\/p>\n

Kohe alguses kistakse vaataja osavalt Stiina kaootilisse maailma, laskmata kordagi pingel lahtuda. Kiiresti laotakse ekspositsiooni, mis t\u00f6\u00f6tab ka filmi vastu \u2013 on keeruline aru saada, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, sest filmi esimesse minutisse on surutud ohtralt tegelasi ja ideid. Ega ilmaasjata \u00f6elda, et karakterip\u00f5hist l\u00fchifilmi on keeruline teha, tegelase \u00fclesehitamiseks pole lihtsalt v\u00e4ga palju aega. Kiirustamise t\u00f5ttu paljastub ka filmi konstrueeritus.\u00a0<\/p>\n

“Stiina” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

On olukordi, mis m\u00f5juvad ebausutava ja istutatuna, kus tempo huvides on mindud k\u00f5ige otsemat teed, n\u00e4iteks paelte sidumise stseen \u00fclimalt kahtlase kamba k\u00f5rval. Eriti veel kui varem on sama j\u00f5uk kehtestatud ohtliku ja ebameeldivana, r\u00f5huasetuseks j\u00f5uguliikme mahlane tatil\u00e4rakas. See paneb kahtlema, kas tegelased on ikka lihast ja luust inimesed v\u00f5i pelgalt etturid, keda filmitegija jumalik k\u00e4si taevast juhib. Katartiline l\u00f5pplahendus pole \u00f5nneks \u00fclepakutud ega too suurejoonelist muutust, vaid pigem pisikese m\u00f5istmise, teekond selleni on aga liiga kiirustatud, pisarad ei j\u00f5ua \u00f5ieti maandudagi, kui jooksma hakkavad l\u00f5putiitrid. Aeg pressib peale.<\/p>\n

Sisemine liikumine\u00a0<\/p>\n

P\u00e4rast “Stiinat” ootavad saun ja hinget\u00f5mbepaus \u2013\u00a0Anna Hintsi\u00a0ja\u00a0Tushar Prakashi\u00a0“Sannap\u00e4iv”. Rohelus, loodus, t\u00f6\u00f6, kaks meest suitsusaunas \u2013 Eesti kvintessents, kuigi v\u00e4ikese lisamaasikaga. Suurt lugu siin pole, on j\u00e4llegi atmosf\u00e4\u00e4r ja vihast v\u00e4ljav\u00f5lutud intiimsus. Tekitatakse aegruum, kus on aega m\u00f5elda ja tunda, m\u00f5nel v\u00f5ib suisa igavgi hakata, sest mida on ikka \u00fcllatavat suitsusaunas k\u00e4imises?\u00a0<\/p>\n

Ometi k\u00e4ivitas film minus sisemise liikumise. Stimulatsiooni puudusest uitama asunud aju hakkas m\u00f5tlema piiridele ja konstruktsioonidele, mis on l\u00e4bi aegade meestevahelisi s\u00f5prussuhteid kammitsenud, \u00e4ratades l\u00f5puks \u00fche isikliku m\u00e4lestuse. Kunagi ammu, kui olin kuskil k\u00fcmneaastane, l\u00e4ks \u00fcks kalliks saanud s\u00f5ber v\u00e4lismaale elama, mis muidugi kurvastas mind. \u00dchel hetkel j\u00f5udis minuni tema foto, mis seisis m\u00f5nda aega m\u00e4lestusena s\u00fc\u00fctult mu kirjutuslaual. Kui minust m\u00f5ni aasta vanem sugulane seda n\u00e4gi, ei hoidnud ta ennast tagasi ja pani mulle k\u00fclge rasvase P-t\u00e4hega sildi. H\u00f5ikas seda isegi \u00fcle Viru t\u00e4nava.\u00a0<\/p>\n

“Sannap\u00e4iv” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

See tekitas segaseid tundeid, m\u00f5istagi peitsin pildi \u00e4ra. Aegamisi tegin ennast m\u00f5nev\u00f5rra kalgimaks, t\u00f5en\u00e4oliselt halvustasin ise samamoodi m\u00f5nd klassikaaslast ja m\u00f5tteliselt oli see foto saanud tuhaks. Sarnane \u00f5rnuse piiridega kompamine k\u00e4ib “Sannap\u00e4ivas”. Mida sellest v\u00e4lja lugeda, see j\u00e4\u00e4b vaataja otsustada. L\u00f5puks on loodusel, saunal ja tiigil \u00fcksk\u00f5ik hinnangutest ja siltidest. Oleme kuulnud, et \u00f5rnus ei muuda meest automaatselt n\u00f5rgaks, n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt ka aimame, miks.<\/p>\n

V\u00e4estav kaamera\u00a0<\/p>\n

Tuha all on veel India pr\u00fcgim\u00e4gi. “Pimeala” skaalad muutuvad, inimesest saab sipelgas ning sellega kahaneb justkui ka tema v\u00e4\u00e4rtus. Pr\u00fcgim\u00e4elt leiame Surya-nimelise noore t\u00fcdruku, p\u00f5him\u00f5tteliselt lapse, keda isa \u00fcritab mehele panna. Filmis on tugevalt ja teadlikult v\u00e4lja joonistunud mitu telge. Loos on selge filosoofiline\/eetiline k\u00fclg, mis keskendub vaatamisega seotud v\u00f5imusuhetele, ning narratiivne pool, isikutasandil hargnev emotsionaalne lugu Surya v\u00f5imetusest enda eluk\u00e4iku juhtida ja tema isa kahetsusv\u00e4\u00e4rsest otsusest, millega peret \u00fclal pidada. Need teljed on osavalt omavahel p\u00f5imunud.\u00a0<\/p>\n

Lugu paneb proovile nii publiku, filmitegijate kui ka filmis olevate inimeste vastutustunde seoses sellega, mida nad n\u00e4evad. Pr\u00fcgim\u00e4ed on ju visuaalselt muljetavaldavad, teisalt kerkib \u00fcles s\u00fc\u00fctunne enda privilegeerituse ja meie elukeskkonna puhtuse p\u00e4rast.\u00a0Werner Herzogi\u00a0kritiseeriti, kui ta tuli lagedale filmiga “Pimeduse \u00f5ppetunnid” \u2013 enda t\u00f5lgendusega Iraagi s\u00f5ja laastatud naftav\u00e4ljadest ja postapokal\u00fcptilisest p\u00f5levast maastikust. Tema kaitses seda kui oma ekstaatilist t\u00f5de, “h\u00e4vingu s\u00fcmfooniat”.\u00a0<\/p>\n

Muidugi polnud Herzogi filmis \u00fchtki \u00e4ratuntavat inimest, olid ainult inimtegevuse tagaj\u00e4rjed, mis teeb “Pimealast” palju ohtlikuma eetilise miiniv\u00e4lja. Eriti veel, kuna tegemist on h\u00fcbriidfilmiga, probleem on p\u00e4ris ning filmis osalevad n\u00e4itlejad on p\u00e4rit k\u00f5nealusest keskkonnast. Ilmselgelt on Hints ja Prakash sellest ohust ning oma vastutusest teadlikud, nad ei tee “vaesuse s\u00fcmfooniat”.\u00a0<\/p>\n

“Pimeala” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Surya leiab pr\u00fcgim\u00e4elt fotoaparaadi, mis teda v\u00e4estab. N\u00e4eme, et ekspluateerimise k\u00f5rval v\u00f5ib kaamerast ka kasu olla, sellega saab teha n\u00e4htavaks oma saatusekaaslaste kannatusi. Filmi l\u00f5puks saab aparaadist lausa Surya enesekaitsevahend, kaamera p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcmber, ekspluateerija vastu, selle s\u00e4hviv lamp pimestab \u2013 filmi narratiiv ja filosoofia jooksevad kokku sidusaks tervikuks. Kunstilises m\u00f5ttes tekitab l\u00f5pustseen tonaalset dissonantsi, eriti kuna kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud film on sedav\u00f5rd t\u00f5sine ja immersiivne. L\u00f5pun\u00e4od m\u00f5juvad karikatuursetena, muutes filmi justkui iseenese paroodiaks, kuigi on selge, mida filmitegijad taotlevad. Paratamatult tekib k\u00fcsimus, mis saab Suryast p\u00e4rast tema vastupanus\u00e4hvatust.<\/p>\n

Kaameral ja keskkonnal on \u00f5nneks ka p\u00e4riseluline seos. Kuuldavasti tehakse koost\u00f6\u00f6d kohalike vaba\u00fchendustega, et pakkuda Suryaga sarnases olukorras olevatele t\u00fcdrukutele v\u00f5imalust teostada end kunsti ja filmi kaudu. Just sellise koost\u00f6\u00f6ga leiti ka “Pimeala” n\u00e4itleja. Nii et kaamera ei piirdu ainult filmimaailmaga, tal on oma funktsioon ja v\u00e4gi ka sellest v\u00e4ljaspool.<\/p>\n

T\u00f5esem reaalsus\u00a0<\/p>\n

Kasseti viimane lugu,\u00a0Katariina Aule\u00a0“Leivalaul” ei v\u00f5ta ennast liiga t\u00f5siselt ning l\u00f5puks saab ka nalja, kuigi \u00fcpris tumedat. 19. sajandisse kanaldub raadiojaam, mida kitsikuses elav perekond kuuleb hallitanud leiba s\u00fc\u00fces. Stsenaarium on kontseptuaalselt ja r\u00fctmilt tugev, kohe hargneb intriig, tegelastes paljastuvad uudishimu ja ahnus ning see k\u00f5ik kulmineerub intellektuaalselt k\u00f5ditava l\u00f5punoodiga. \u017danriliselt segunevad ulme, ajaloofilm, absurdihuumor, \u00f5udus.\u00a0<\/p>\n

“Leivalaul” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kui nende l\u00fchifilmide p\u00f5hjal Eesti kinokunsti l\u00e4hituleviku suundi ennustada, v\u00f5ib oodata \u017eanrim\u00e4nge, sotsiaalselt tundlikke ja silmi avavaid linateoseid.
Kahe reaalsuse vahel paiknev ebakonventsionaalne lugu v\u00f5imaldab tegijatel teadlikult vormiga liialdada. Heliga on antud edasi leiva hallutsinogeenset m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, lainurgaga kaamera moonutab tegelaste n\u00e4gusid ja ruumi, pilt n\u00f5retab digitaalsusest. Videoefektid, tegevuspaigad, kost\u00fc\u00fcmid, valgus, k\u00f5ik elemendid osutavad maailma tehislikkusele, mis on kahe ajatasandi kokkup\u00f5rkes k\u00fcll \u00f5igustatud, aga n\u00f5rgestab filmi \u00fcleloomulikke elemente \u2013 kui k\u00f5ik on nihkes, pole seda \u00f5ieti miski.<\/p>\n

Kui nende l\u00fchifilmide p\u00f5hjal Eesti kinokunsti l\u00e4hituleviku suundi ennustada, v\u00f5ib oodata \u017eanrim\u00e4nge, sotsiaalselt tundlikke ja silmi avavaid linateoseid, samuti Eesti elu t\u00f5esemalt representeerivaid lugusid (“Stiina” autorilt\u00a0Elisabeth Ku\u017eovnikult on oodata t\u00e4ispikka filmi, mille keskmes on \u00fcks eestivene pere). \u00dcha enam tr\u00fcgib sisse v\u00e4lisilm, kuid kuhugi pole siiski kadunud ka poeesia. P\u00e4ris tuleleegiks seda kassetti nimetada ei saa, aga kolle on mitmekesine ja v\u00e4\u00e4rt v\u00e4etis meie filmi tulevikule.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Numbrituba” intrigeeris mind juba varem, sest 2025. aasta P\u00d6FFi ajal eemaldas re\u017eiss\u00f6\u00f6r\u00a0Silvia Lorenzi\u00a0oma filmi v\u00f5istlusprogrammist. L\u00fchifilmide kasseti “Tuli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171889,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[20185,37,33,35,21720,173,34,36,208,78912,36706,56022,140,20326,69097,20187,20473,59946,9756,20186],"class_list":{"0":"post-171888","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-anna-hints","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-elisabeth-kuzovnik","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-filmikassett","18":"tag-katariina-aule","19":"tag-leivalaul","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-numbrituba","22":"tag-pimeala","23":"tag-sannapaiv","24":"tag-silvia-lorenzi","25":"tag-stiina","26":"tag-tuli-tuha-all","27":"tag-tushar-prakash"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116532019720114341","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171888","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171888"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171888\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171888"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171888"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171888"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}