Austatud riigikogu esimees, head riigikogu liikmed.<\/p>\n
Olen t\u00e4na viimast korda Eesti Panga presidendina teie ees Eesti Panga aastaaruannet tutvustamas. Kasutaksin seda v\u00f5imalust, et vaadata seekord Eesti arengule ja Eesti Panga tegevusele veidi laiemalt kui \u00fcksnes 2025. aasta.<\/p>\n
Minu eelk\u00e4ija ametiaega j\u00e4id \u00fclemaailmne finantskriis ja euroala kriis ning ka minu seitsmesse aastasse Eesti Panga juhina on mahtunud rohkelt katsumusi: koroonapandeemia, Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algus Ukrainas ning USA uue administratsiooni j\u00f5uline p\u00f6\u00f6re julgeoleku- ja kaubanduspoliitikas. Euroopa ja Eesti majanduse stabiilsuse hoidmine on n\u00f5udnud valitsustelt ja keskpankadelt oskuslikku reageerimist.<\/p>\n
Oleme euroalal neil aastatel l\u00e4bi elanud \u00fclikiire hinnat\u00f5usu, aga ka n\u00e4inud selle taltumist ja hinnat\u00f5usutempo aeglustumist 2% eesm\u00e4rgi l\u00e4hedale. Ent juba on maailma s\u00fcndmused kujunenud selliseks, et taas on p\u00f5hjust t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kas L\u00e4his-Idas puhkenud kriisist tingitud k\u00fctuse hinna\u0161okk v\u00f5iks p\u00f5hjustada majanduses sellist hinnasurvet, mis n\u00f5uaks keskpankade sekkumist.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal langetasime Euroopa Keskpangas intressim\u00e4\u00e4rasid neljal korral ning alates l\u00e4inud aasta juulist on need p\u00fcsinud 2% juures. See on intressim\u00e4\u00e4rade jaoks ligikaudu neutraalne tase, mis majandust ei pidurda, aga ei anna sellele ka hoogu juurde.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal j\u00e4tsime Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu rahapoliitika istungil intressim\u00e4\u00e4rad muutmata, ehkki arutasime ka nende t\u00f5stmist. Leidsime siiski, et meil on veel v\u00f5imalik oodata lisaandmeid ja j\u00e4lgida, kuidas s\u00fcndmused arenevad. Oleme hinnat\u00f5usu survetele vastu seistes paremas olukorras kui eelmise k\u00fctuse hinna\u0161oki ajal, mille p\u00f5hjustasid Venemaa kallaletung Ukrainale ja sellele juba eelnenud energia tarneprobleemid. Esiteks oli inflatsioon enne Iraanis s\u00f5ja puhkemist alanenud juba 2% eesm\u00e4rgi l\u00e4hemale ehk madalamale kui Venemaa invasiooni alguses ning teiseks ei ole ka intressim\u00e4\u00e4rad t\u00e4na nii madalal kui need olid 2022. aasta alguses. Edasine s\u00f5ltub sellest, kui pikalt kriis kestab.<\/p>\n
Koos Euroopa Keskpanga intressim\u00e4\u00e4radega on alanenud Eesti laenuv\u00f5tja jaoks oluline euribor. Selle tipp \u00fcletas 4%, kuid on n\u00fc\u00fcd 2,5% l\u00e4hedal. Eestiski on hinnat\u00f5us m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt aeglustunud, ehkki p\u00fcsib riigile spetsiifilistel p\u00f5hjustel euroala keskmisest k\u00f5rgem.<\/p>\n
Eesti majandus oli eelmisel aastal taastumise kursil ning aasta kokkuv\u00f5ttes suurenes sisemajanduse kogutoodang praeguseks teada oleva info p\u00f5hjal p\u00fcsivhinnas 0,6% ning jooksevhinnas 4,5%. Ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fck nii kodu- kui ka v\u00e4listurul l\u00e4ks t\u00f5usujoones, isegi kui maailmakaubanduses valitses ebakindlus ja segadus ning tollimaksud kerkisid. Vastupidiselt kardetule ja m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult hindasid Eesti eksportivad ettev\u00f5tted, et nende konkurentsipositsioon nii Euroopa Liidu turul kui ka v\u00e4ljaspool seda hoopis paranes.<\/p>\n
Ka t\u00f6\u00f6turg n\u00e4itas eelmisel aastal paranemism\u00e4rke, ehkki muutus oli v\u00e4ike. \u00dchest k\u00fcljest tuleb arvestada, et nii h\u00f5ive kui ka t\u00f6\u00f6turul osalemise m\u00e4\u00e4r on hoolimata Eesti majanduse ts\u00fcklilisest madalseisust olnud rekordilised. See on seotud asjaoluga, et ettev\u00f5tted on p\u00fc\u00fcdnud, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, ka keerulistes oludes v\u00e4ltida t\u00f6\u00f6tajate koondamist. See on olnud hea t\u00f6\u00f6tajate vaatenurgast, sest t\u00f6\u00f6kohad ja sissetulekud on s\u00e4ilinud suuremas ulatuses, kui v\u00f5inuks eeldada varasema kogemuse j\u00e4rgi sarnases majandusseisus. Teisalt n\u00e4eme ilmselt veel m\u00f5nda aega, et majandusolude paranedes ei hakka h\u00f5ive hoogsalt kasvama ega t\u00f6\u00f6tus kiiresti alanema, kuna ettev\u00f5tted saavad esialgu suurendada palgal olevate t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6koormust. Iga ettev\u00f5tja ja t\u00f6\u00f6andja v\u00f5imalused on m\u00f5istagi isesugused; eelnev kehtib eelk\u00f5ige makrotasandil.<\/p>\n
Madal t\u00f6\u00f6tuse tase aitas omakorda kaasa sellele, et laenumaksetega on h\u00e4sti hakkama saadud.<\/p>\n
Viimaseid aastaid iseloomustanud pidev globaalne ebakindlus \u2013 alates pandeemiast ja geopoliitilistest pingetest kuni energiakriisi ja liigkiire inflatsiooni ning intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usuni \u2013 on loonud keskkonna, kus pikaajalisi plaane teha on keeruline. V\u00e4ikese ja avatud majandusena on Eesti sellistele m\u00f5judele eriti tundlik, kuna eksporditurud ja rahvusvahelised kapitalivood m\u00f5jutavad siinset majandust otseselt ja kiiresti. Me ei saa m\u00f5jutada v\u00e4liskeskkonnast p\u00e4rinevat ebakindlust, kuid seda enam tuleks p\u00fc\u00fcda v\u00e4hendada ebakindlust, mida tekitavad siseriiklikud valikud ja otsused. Nagu ettev\u00f5tjad muu hulgas Eesti Pangaga kohtudes on maininud, saab riik kindlustunnet parandada v\u00f5imalikult stabiilse ja etteaimatava \u00e4rikeskkonna kujundamisega. Kui riigirahanduse ja maksundusega seonduv on pikemalt ette teada, aitab see ettev\u00f5tetel paremini riske hinnata ning otsuseid teha, isegi kui v\u00e4liskeskkond j\u00e4\u00e4b heitlikuks. Kui aga ettev\u00f5tted ei tea, millised maksud v\u00f5i ka muud olulised regulatsioonid kehtima j\u00e4\u00e4vad v\u00f5i muutuda v\u00f5ivad, l\u00fckkavad nad investeeringuid edasi v\u00f5i teevad neid konservatiivsemalt.<\/p>\n
Ka m\u00f6\u00f6dunud aastal n\u00e4gime, et ettev\u00f5tete investeerimisaktiivsus p\u00fcsis tagasihoidlik. See t\u00e4hendab, et tootmisv\u00f5imekuse kasv ja tehnoloogiline areng ei liigu enam varasemas tempos, mis omakorda piirab majanduse kasvupotentsiaali. Samal ajal on sissetulekute parandamiseks ja inflatsioonisurve leevendamiseks vaja, et meie ettev\u00f5tete tootlikkus otsustavalt kasvaks. Tarbijahindade ja tootmiskulude kasv on viinud Eesti elukalliduse euroala keskmisele tasemele, ent meie sissetulekud j\u00e4\u00e4vad sellest veel tublisti maha: need on umbes 30% v\u00e4iksemad kui euroalal keskmiselt. See on murettekitavalt suur l\u00f5he, mille lahendus ei seisne lihtsalt palkade t\u00f5stmises, vaid eesk\u00e4tt tootlikkuse kasvus ehk v\u00f5imes luua iga t\u00f6\u00f6taja ja investeeritud kapitali\u00fchiku kohta rohkem v\u00e4\u00e4rtust. Selleks on vaja investeerida tehnoloogiasse, innovatsiooni ja inimeste oskustesse. Riigi roll on edendada keskkonda, mis toetab ettev\u00f5tlust, teadus- ja arendustegevust ning kvaliteetset haridust.<\/p>\n
Tarbijahinnad kerkisid l\u00e4inud aastal keskmiselt 4,8%. Suur osa inflatsioonist – ligi pool – tulenes maksut\u00f5usudest ning administratiivselt reguleeritud hindade kallinemisest. M\u00f5ju avaldasid mootors\u00f5idukite registreerimistasu, k\u00e4ibemaksut\u00f5us, aktsiisit\u00f5usud ning mitmesuguste meditsiiniteenuste kallinemine. Kui maksut\u00f5usude m\u00f5ju k\u00f5rvale j\u00e4tta, aeglustus Eesti inflatsioon aasta viimastel kuudel euroala keskmise ehk 2% l\u00e4hedale.<\/p>\n
Pikemalt tahaksin seekord peatuda riigirahanduse olukorral ja s\u00fcvenenud eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gil. Rahvusvahelise julgeolekuolukorra t\u00f5ttu on p\u00f5hjust arvestada, et kaitsekulud j\u00e4\u00e4vad pikemaks ajaks varasemast suuremaks. Kehtivad eelarvereeglid \u00fctlevad, et Eesti kaitsev\u00f5ime tugevdamiseks vajalike investeeringute tegemiseks v\u00f5ib eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki kasvatada, kuid selline olukord ei saa p\u00fcsivaks j\u00e4\u00e4da. Need suuremad kaitsekulud ei ole ajutised ja riigikaitse tugevdamine on paratamatult kallis. Siiski selgitab kaitsekulude suurenemine vaid osa puuduj\u00e4\u00e4gist. Riigirahanduse seisu halvendas ka tulumaksus\u00fcsteemi muutmine, mis l\u00fchiajaliselt majandust elavdab, kuid teeb seda suurema laenukoormuse hinnaga. Kasvanud on ka erinevad muud riigi kulutused. Samal ajal Eesti rahvastik vananeb, suurendades ka tulevikus survet riigieelarvele pensionide ja tervishoiukulude kaudu. Kui praegu on \u00fcle 65aastaste osakaal elanikkonnas veidi \u00fcle viiendiku (21%), siis 10 aasta p\u00e4rast pea veerand (24%) ja 30 aasta p\u00e4rast juba \u00fcle 30% (31%).<\/p>\n
T\u00f5si, Eesti riigiv\u00f5la tase – 24% SKPst – on rahvusvahelises v\u00f5rdluses veel seni m\u00f5\u00f5dukas, aga muret teeb selle eeldatav kasvutempo. Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklausel v\u00f5imaldab Eestil praegu hoida puuduj\u00e4\u00e4ki 4,5% juures SKPst ning seda v\u00f5imalust on otsustatud kasutada. See t\u00e4hendab, et l\u00e4hiaastatel kasvab riigiv\u00f5lg kiiremini kui kunagi varem. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatuks valitsussektori v\u00f5lakoormus 2030. aastal juba 39%ni SKPst ning kui riigi kulu- ja maksupoliitikas ei tehta olulisi muudatusi, siis j\u00e4tkub v\u00f5lakoorma kiire kasv ka j\u00e4rgnevatel aastatel. Puuduj\u00e4\u00e4gi rahastamiseks vajalik riigiv\u00f5lg kahekordistuks 2025. aasta 10 miljardilt eurolt 21 miljardi euroni. Selleks ajaks ei ole meil v\u00f5imalik ka enam kasutada harjumuseks saanud viidet Eesti v\u00e4ga v\u00e4ikesest v\u00f5lakoormusest. \u00dcsna kindlasti on j\u00e4rgmise viie aasta p\u00e4rast meist madalam v\u00f5lakoormus Euroopa Liidu riikidest n\u00e4iteks Luksemburgis, Taanis, Bulgaarias, Rootsis ja Iirimaal.<\/p>\n
Iga aastaga s\u00fcvendavad eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki intressimaksed, mis \u00fches v\u00f5lakoormaga paratamatult kasvavad. Rahandusministeeriumi prognoosi j\u00e4rgi ulatub riigi intressikulu 2030. aastal ligi 650 miljoni euroni, mis moodustab pea 3% riigi kuludest ning 1,2% SKPst. See suurusj\u00e4rk on v\u00f5rreldav n\u00e4iteks 2026. aasta eelarves peretoetusteks ja vanemah\u00fcvitisteks planeeritud 750 miljoni euroga v\u00f5i Eesti kolme suurema \u00fclikooli aastase \u00fclalpidamiskuluga.<\/p>\n
Arvestades Eesti julgeolekuolukorra pikka vaadet, rahvastiku vananemist ning \u00fcha kasvavaid intressikulusid, on selge, et suuremad p\u00fcsikulud vajavad p\u00fcsivaid katteallikaid ning riigirahandus tuleb viia tagasi j\u00e4tkusuutlikule kursile.<\/p>\n
Seni on Eesti riik saanud v\u00f5la katteks laenu v\u00f5tta k\u00fcllaltki soodsatel tingimustel. Mida enam aga v\u00f5latase kasvab, seda ettevaatlikumaks muutuvad laenuandjad ja nende n\u00f5ustajad. Eesti kiirele v\u00f5lakasvule on t\u00e4helepanu juhtinud Rahvusvaheline Valuutafond ning reitinguagentuur Fitch on Eesti riigireitingut juba langetanud. V\u00f5lakoormuse suurenedes v\u00f5ib eeldada, et investorid hakkavad n\u00f5udma k\u00f5rgemat intressi. See v\u00e4hendab eelarveruumi muude kulude katmiseks. Teisalt on riigi intressim\u00e4\u00e4r omakorda v\u00f5rdlusbaasiks eraettev\u00f5tete laenutingimustele, mis t\u00e4hendab, et valitsuse v\u00f5lakoorma kasv v\u00f5ib ka erasektori jaoks laenuraha kallimaks teha.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi on Eesti Panga \u00fcks rolle majandusteemadel poliitikakujundajatele n\u00f5u anda. Seet\u00f5ttu soovin kaalumiseks v\u00e4lja pakkuda \u00fche m\u00f5tte: p\u00fc\u00fcdkem j\u00f5uda Eestis \u00fchise erakondade\u00fclese arusaama ja kokkuleppeni, mis aitaks meil liikuda puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamise ja v\u00f5lakasvu pidurdamise, mitte nende suurendamise suunas. Sest riigirahanduse pikaajaline suund vajab selgust ja kindlust. Kui hoida eelarvet maksimaalses lubatud puuduj\u00e4\u00e4gis, kujunevad kasvavad intressimaksed meie \u00fchiskonnale j\u00e4rjest raskemaks koormaks. Keerulisem saab ka olema uutele v\u00f5imalikele kriisidele reageerimine, aga kriiside t\u00f5en\u00e4osus on praeguses heitlikus v\u00e4liskeskkonnas pigem kasvanud. Samuti on suuremasse puuduj\u00e4\u00e4ki langenud eelarvet tagantj\u00e4rele keerulisem j\u00e4tkusuutlikule rajale tagasi tuua.<\/p>\n
Loomulikult on igal erakonnal oma n\u00e4gemus, kuidas riigi tulud ja kulud paremini vastavusse saada. Need valikud saavad olla nii riigikogu j\u00e4rgmiste valimiste kui ka pideva majanduspoliitilise debati osa. Eesm\u00e4rk eelarveseisu parandada v\u00f5iks aga olla \u00fchine, et \u00fcksk\u00f5ik, kes ka j\u00e4rgmisena v\u00f5imule ei tuleks, hoiaks ta kinni \u00fcldisest joonest riigirahanduse olukorda parandada. Samuti looks selline kokkulepe raamistiku, millele viidates saaks k\u00f5iki riigi tulusid ja kulusid m\u00f5jutavaid ettepanekuid hinnata selle j\u00e4rgi, milline on nende pikemaajaline m\u00f5ju riigi v\u00f5lakoormusele, sest l\u00fchiajaline efekt \u00fche aasta riigieelarvele on sageli eksitav vaade.<\/p>\n
Meil on selleks laenata nii head kui ka hoiatavat eeskuju oma naabritelt Rootsilt ja Soomelt, mida tutvustas ka t\u00e4navu m\u00e4rtsis toimunud eelarven\u00f5ukogu avalik seminar. Rootsis on selline 1990. aastate kriisi j\u00e4rel s\u00fcndinud erakondade\u00fclene kokkulepe aastak\u00fcmneid v\u00e4ga h\u00e4sti toiminud ja aidanud riigi v\u00f5lakoormust v\u00e4hendada. Soomes s\u00f5lmisid erakonnad v\u00f5lakasvu kontrolli alla saamise kokkuleppe l\u00e4inud aasta l\u00f5pus, m\u00f5istes, et seda, mida \u00fcks valitsus on riigirahanduse korrastamiseks kokku hoidnud, ei v\u00f5i teine laiali jagada, ning et ainult \u00fche valitsuse pingutustest ei piisa, et kreenis laeva p\u00fcsti saada. Soome intressimaksed kasvavad kiiresti, sellest aastast k\u00e4ivitus ka ELi \u00fclem\u00e4\u00e4rase eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi menetlus ning Soome riigireitingut on juba langetatud. Minu arvates v\u00f5iksime Eestis p\u00fc\u00fcelda selle poole, et suudame korras riigirahanduse eesm\u00e4rgis kokku leppida ilma v\u00e4lise surveta.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga tagasi Eesti Panga tegevuse juurde.<\/p>\n
Lisaks majanduse v\u00e4ljavaadetele hindame Eesti Pangas ka finantsvahendust ohustavaid riske ning kui tarvis, kehtestame pankadele lisan\u00f5udeid. L\u00e4inud aastal kujunesid finantss\u00fcsteemi ohustavateks olulisemateks riskideks pangalaenude kiire kasv ja pankade v\u00e4lismaise rahastuse osakaalu suurenemine muutliku geopoliitilise olukorra taustal. Kuigi majanduse v\u00e4ljavaate suhtes oli ebakindlus tavap\u00e4rasest suurem, p\u00fcsis pangalaenude k\u00e4ttesaadavus hea ja Eesti ettev\u00f5tete ning majapidamiste laenuaktiivsus kasvas. Konkurentsi survel on eluasemelaenude keskmine intressimarginaal viimastel aastatel alanenud.<\/p>\n
Ettev\u00f5tete ja majapidamiste pangalaenude maht suurenes kiiremini kui majanduse pikaajaline keskmine nominaalne kasv. Seet\u00f5ttu pidas Eesti Pank vajalikuks s\u00e4ilitada n\u00f5ue, et pangad hoiaksid j\u00e4tkuvalt baastasemest k\u00f5rgemat vastuts\u00fcklilist kapitalipuhvrit, mis aitab tugevdada pankade vastupanuv\u00f5imet.<\/p>\n
Osalesime l\u00e4inud aastal aktiivselt ka Euroopa Keskpanga moodustatud k\u00f5rgetasemelises t\u00f6\u00f6r\u00fchmas, mille eesm\u00e4rk oli teha Euroopa Komisjonile ettepanekuid, kuidas muuta panganduses kehtivaid reegleid ja j\u00e4relevalvekorraldust selgemaks ja lihtsamaks, ilma et see n\u00f5rgestaks s\u00fcsteemi turvalisust. Lisaks peame oluliseks Euroopa Liidu pangandusliidu l\u00f5puleviimist, sealhulgas \u00fchtse hoiusekindlustuse loomist, sest just \u00fchised reeglid ja vastutus tugevdavad usaldust kogu euroala finantss\u00fcsteemi vastu.<\/p>\n
Eesti Pank on teinud hulga ettepanekuid, kuidas kodulaenuturul konkurentsi tihendada, ja mul on hea meel t\u00f5deda, et m\u00f5ned neist ettepankutest on t\u00e4nu riigikogu toetusele juba j\u00f5ustunud, n\u00e4iteks tagatisvara hindamise lihtsustamine, v\u00f5i j\u00f5ustuvad peagi, n\u00e4iteks v\u00f5imalus kodulaenu \u00fchest pangast teise \u00fcle viia ilma notarit kaasamata ja notaritasu maksmata. M\u00f5ned ettepanekud on veel t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Tahan riigikogu t\u00e4nada, et olete Eesti Panga \u00f5igusloomet puudutavatesse ettepanekutesse toetavalt suhtunud. Kindlasti nimetaksin \u00e4ra 1- ja 2-sendiste m\u00fcntide \u00fcmardamisreegli seadustamise, mis j\u00f5ustus eelmise aasta algusest ja on h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le hakanud, v\u00e4hendades tublisti vajadust uusi pisim\u00fcnte juurde vermida.<\/p>\n
Makse- ja arvelduskeskkonna arendamisel j\u00e4tkasime l\u00e4inud aastal ettevalmistusi euro v\u00f5imalikuks k\u00e4ibele toomiseks digitaalsel kujul. Arendus liigub kontseptuaalsest disainist praktilise elluviimise suunas. See h\u00f5lmab tehnilise taristu loomist, pilootlahenduste arendamist ja s\u00fcsteemi testimist koost\u00f6\u00f6s turuosalistega. Eesti Pangas n\u00e4eme digieuro \u00fche peamise lisav\u00e4\u00e4rtusena makseteenuste paranevat toimekindlust kriisioludes. \u00dchtlasi tugevdaks digieuro turul konkurentsi ja innovatsiooniv\u00f5imalusi ning v\u00e4hendaks Euroopa s\u00f5ltuvust v\u00e4listest teenusepakkujatest nii kriitilises teenuses nagu maksete toimimine. Koos teiste Balti riikide keskpankadega korraldasime l\u00e4inud aastal Tallinnas nende teemade laiemaks tutvustamiseks ja arutamiseks k\u00f5rgetasemelise digieuro konverentsi.<\/p>\n
Digieuro tulek ega maksete digitaliseerumine ei t\u00e4henda aga, et sularaha kaob. T\u00f6\u00f6tame selle nimel, et sularaha oleks inimestele k\u00e4ttesaadav, ning korraldame koos partneritega teste ja \u00f5ppusi, et kindlustada sularaharingluse ja laiemalt makseteenuste toimepidevus vajadusel ka kriisiolukordades. Kutsusime ellu Toimepidevuse ja Kriisivalmiduse Foorumi, et parandada koost\u00f6\u00f6d ja infovahetust elut\u00e4htsat teenust osutavate pankade ja toimepidevuse tagamisega seotud asutuste vahel ning panustasime riigi kaitsetegevuskava koostamisse. S\u00f5lmisime riigikassaga kokkuleppe riigi maksete teenindamiseks h\u00e4daolukorras, osalesime mitmel \u00f5ppusel ning uuendasime talitluspidevuse ja infoturbe korraldust. Osaleme aktiivselt ka maksepettuste vastases v\u00f5itluses. Koostasime esimese maksepettuste \u00fclevaate ja kutsusime kokku maksepettuste t\u00f5kestamise \u00fcmarlaua, et otsida avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6s probleemile lahendusi.<\/p>\n
Paar s\u00f5na ka statistikast. Viimastel aastatel on t\u00e4helepanu all olnud statistika kvaliteet ja p\u00f5hjendatult, sest usaldusv\u00e4\u00e4rne statistika on kriitiliselt oluline selleks, et teada, mis majanduses toimub. Samuti selleks, et osata planeerida ja langetada \u00f5igeid tulevikku puudutavaid otsuseid. Kui andmete kvaliteet halveneb, suureneb risk teha valesid j\u00e4reldusi ja rakendada ebaefektiivseid v\u00f5i suisa valesid meetmeid. Kokkuhoid statistika arvelt v\u00f5ib kokkuv\u00f5ttes kalliks maksma minna nii kaudses kui ka otseses t\u00e4henduses. Seda ei tohi me endale lubada. Eesti Pangas oli statistikavaldkonnas l\u00e4inud aastal p\u00f5hit\u00e4helepanu arendustegevustel, et statistika tegemine oleks t\u00f5husam. Uue valdkonnana hakkasime avaldama kr\u00fcptovaraturu statistikat.<\/p>\n
Majandustulemustega j\u00e4ime m\u00f6\u00f6dunud aastal kasumisse, mis v\u00f5imaldas Eesti Pangal kanda osa sellest riigieelarvesse ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud osaga suurendada keskpanga kapitalipuhvrit.<\/p>\n
Kokku olen t\u00e4naseks t\u00f6\u00f6tanud keskpanganduses ligi 15 aastat, Eesti Pangas esmalt asepresidendina ja seej\u00e4rel presidendina. Alustasin ajal, kui Eesti oli just saanud euroala liikmeks. See on olnud mitmeti p\u00f5nev aeg ja Eesti majandus on tublisti muutunud. Kuigi nii keskpankurid oma kommentaarides kui ka poliitikud oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s keskenduvad eelk\u00f5ige Eesti elu ja majanduse probleemidele, mis veel lahendamist vajavad, v\u00f5ime tagasi vaadates t\u00f5deda, et Eesti inimeste majanduslik eluj\u00e4rg on selle aja jooksul selgelt paranenud. Hinnad on k\u00fcll 15 aastaga tuntavalt kallinenud, keskmiselt enam kui 70%, kuid nii Eesti keskmine palk kui ka vanaduspensionid on samal ajal kasvanud \u00fcle 160%. Seega on keskmise Eesti perekonna ostuj\u00f5ud 15 aastaga kasvanud rohkem kui 50%.<\/p>\n
Riigikogule tahan \u00f6elda t\u00e4nus\u00f5nad hea koost\u00f6\u00f6 eest. Olete hinnanud Eesti Panga eksperditeadmisi, kutsunud meid aruteludele komisjonis ja suures saalis ning osalema eksperdikogude t\u00f6\u00f6s. Loodan, et hea koost\u00f6\u00f6 ja sisukad arutelud j\u00e4tkuvad ka Eesti Panga uuenenud juhtkonnaga.<\/p>\n
T\u00e4nan veel kord ja olen valmis vastama teie k\u00fcsimustele.<\/p>\n
Kirjalik tekst v\u00f5ib erineda suuliselt ette kantud k\u00f5nest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Austatud riigikogu esimees, head riigikogu liikmed. Olen t\u00e4na viimast korda Eesti Panga presidendina teie ees Eesti Panga aastaaruannet…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":171936,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[3357,16397,15033,34428,131,130,37,33,35,34,36,16399,15035,3360,34430,16398,15034,3358,34429],"class_list":{"0":"post-171935","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id272","9":"tag-id283","10":"tag-id310","11":"tag-id366","12":"tag-ari","13":"tag-business","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-nameeuroopa-keskpank","20":"tag-nameintressimaarad","21":"tag-namerahapoliitika","22":"tag-namevaraostukava","23":"tag-titleeuroopa-keskpank","24":"tag-titleintressimaarad","25":"tag-titlerahapoliitika","26":"tag-titlevaraostukava"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116532243783185662","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171935","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=171935"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/171935\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/171936"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=171935"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=171935"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=171935"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}