Lapsevanemad usaldavad j\u00e4reltulijate kasvatamise \u00fcha enam algoritmidele, otsides internetis levivate ohtude vastu abi poliitikutelt. Probleemi lahendamise sildi all sillutavad seadusandjad aga IT-hiidude toel teed j\u00e4lgimis\u00fchiskonna levikule ka demokraatlikes riikides, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Lapsevanema keskne v\u00e4ljakutse on kasvatada lapsi, et nad tuleksid toime t\u00e4iskasvanueluga ja kaitsta neid sel moel ohtude eest. Paari viimase p\u00f5lvkonna murede sekka lisandusid interneti pimedamates nurkades varitsevad ohud. \u00d5piperiood on olnud v\u00f5rdlemisi pikk, et kohaneda seal, kus nende m\u00f5ju on k\u00f5ige vahetum ja suurem, ehk pere keskel.<\/p>\n
Nende probleemidega aga ei tegeletud. N\u00fc\u00fcd l\u00f5puks reageeritakse, kuid lapsevanemaks olemise raske t\u00f6\u00f6 asemel haaratakse k\u00f5ige lihtsama ja poliitiliselt odavama t\u00f6\u00f6riista j\u00e4rele. Las lapsi kantseldab tehnoloogia.<\/p>\n
L\u00fchikese aja jooksul on mitmel pool maailmas asutud seadustama tehnilisi vanusekontrolli n\u00f5udeid, n\u00f5utakse digitaalseid isikutunnistusi ja p\u00fc\u00fctakse keelata isegi VPN-ide kasutamist. Poliitikud ja tehnoloogiaettev\u00f5tted pakuvad seda lahendusena, sealjuures on kummalgi varjatult erinevad huvid.<\/p>\n
K\u00f5ik eiravad ebamugavat t\u00f5de, et t\u00f5eline lastekaitse algab \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauast, mitte serveriruumist. Kaasaegse t\u00e4iskasvanup\u00f5lvkonna vaikivaks laiskuseks on tellida laste kasvatamine arvutiprogrammilt, sest enesekontrolli, hea ja halva eristamise ning tahtej\u00f5u vormimine tundub liiga konfliktne ja vanamoodsalt vanemlik.<\/p>\n
N\u00e4iteid leiab k\u00f5ikjalt maailmast. Vahet pole, kas valitseb demokraatia v\u00f5i diktatuur. Esimesed \u00f5pivad viimaste praktikatest. N\u00e4iteks j\u00f5ustus 6. mail USA-s Utah’ osariigis seadus, mis n\u00f5uab k\u00f5ikidelt veebikeskkondadelt, mida seadusandja loeb “alaealistele kahjulikku materjali” sisaldavaks, et nad n\u00f5uaksid k\u00f5igilt f\u00fc\u00fcsiliselt osariigis viibijatelt oma vanuse t\u00f5estamist. Seejuures peavad teenused tagama, et neid ei petetaks VPN-i kasutamisega. Osariigi seadus keelab VPN-i kasutamise nende arvates halbade infoallikate juurde p\u00e4\u00e4semiseks.<\/p>\n
Demokraatlik osariik lahendab oma probleemi autoritaarsete re\u017eiimide lihvitud taktikaga. Vahe on vaid s\u00f5nastuses. Venemaal keelatakse VPN-i kasutus mitte enam laste kaitsmiseks, vaid valitsuse kaitsmiseks, et rahvas ei puutuks kokku ebameeldiva teabega. Hiina ja Iraan teevad sama. Utah pole ainus vanusepiirangut seadustanud osariik. Ilmselt pole see ka viimane demokraatlik haldus\u00fcksus, mis harjutab kodanikke totaalsema infokontrolliga. Seda k\u00f5ike tehakse m\u00f5istagi peredes unarusse j\u00e4etud laste kaitsmise ettek\u00e4\u00e4ndel.<\/p>\n