{"id":172060,"date":"2026-05-07T10:01:07","date_gmt":"2026-05-07T10:01:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172060\/"},"modified":"2026-05-07T10:01:07","modified_gmt":"2026-05-07T10:01:07","slug":"valitsus-kinnitas-eesti-uued-julgeolekupoliitika-alused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172060\/","title":{"rendered":"Valitsus kinnitas Eesti uued julgeolekupoliitika alused"},"content":{"rendered":"<p>Peaminister Kristen Michali s\u00f5nul paneb \u201eEesti julgeolekupoliitika alused 2026\u201c paika p\u00f5him\u00f5tted, kuidas riik, \u00fchiskond, ettev\u00f5tted ja iga inimene saavad \u00fchist turvatunnet ka ettearvamatumaks muutunud maailmas kasvatada. \u201eEesm\u00e4rk on tagada, et meie julgeolek tervikuna seisaks kindlatel alustel, s\u00f5ltumata oludest. Keskseks on kaitsetahe ja v\u00f5idutahe \u2013 p\u00f5him\u00f5te, et Eesti ei alistu kunagi. Kaitseme Eestit igal juhul k\u00f5igi ohtude eest ning kuitahes \u00fclekaaluka vastase vastu,\u201c \u00fctles Michal.<\/p>\n<p>\u201eJulgeolekupoliitika alused 2026\u201c on koostatud ajal, mil s\u00fcvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis suurendavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu. \u201eSuurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euroatlantilisele julgeolekule on j\u00e4tkuvalt Venemaa. Muutlik julgeolekukeskkond n\u00f5uab Euroopa riikidelt suurema vastutuse v\u00f5tmist \u00fchise julgeoleku tagamiseks,\u201c m\u00e4rkis peaminister Michal.<\/p>\n<p>Julgeolekupoliitika alused on Eesti julgeoleku kujundamise strateegiline raamdokument ning aluseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. Strateegiadokument seab Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies omavahel seotud valdkonnas: \u00fchiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elut\u00e4htsad teenused, sisejulgeolek, s\u00f5jaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut k\u00e4sitletakse l\u00e4bivalt laia riigikaitse p\u00f5him\u00f5ttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elut\u00e4htsaid teenuseid osutavatel ettev\u00f5tetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.<\/p>\n<p>V\u00e4rsked julgeolekupoliitika alused panevad suurema r\u00f5hu elanikkonnakaitsele, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi leevendada. \u00dchtlasi on vajalik inimeste valmisolek v\u00e4hemalt seitse p\u00e4eva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu \u00fchiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks \u00fchiskonnal tervikuna olema suutlikkus toime tulla v\u00e4hemalt 30 p\u00e4eva juhul, kui rahvusvahelised maismaa-, mere- ja lennu\u00fchendused ajutiselt h\u00e4iritud v\u00f5i katkestatud on. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku k\u00e4sitlust, sealhulgas elut\u00e4htsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.<\/p>\n<p>Senisest konkreetsemalt k\u00e4sitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad \u00fchendused. Digitaalses ruumis r\u00f5hutatakse k\u00fcber- ja infoturbe l\u00e4bivat t\u00e4htsust ning iga osapoole vastutust. T\u00e4psustatud on ka h\u00fcbriidohtude k\u00e4sitlust, keskendudes haavatavuste v\u00e4hendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut k\u00e4sitletakse tihedas seoses kogu Euroopa julgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.<\/p>\n<p>S\u00f5jalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsev\u00f5imele ja kollektiivkaitsele. Uue m\u00f5istena on kasutusele v\u00f5etud aktiivkaitse p\u00f5him\u00f5te ning r\u00f5hutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. \u00dcle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada s\u00f5jalisele kaitsele v\u00e4hemalt 5% SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses r\u00f5hutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on t\u00e4htsad nii atlandi\u00fclene kui ka Euroopa \u00fchtsus.<\/p>\n<p>Julgeolekupoliitika aluseid t\u00e4iendatakse v\u00f5i muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise v\u00f5imalused, kuid strateegiadokumenti uuendatakse v\u00e4hemalt kord iga nelja aasta jooksul.<\/p>\n<p>Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid k\u00f5ik ministeeriumid, Riigikogu v\u00e4liskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolled\u017ei teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peaminister Kristen Michali s\u00f5nul paneb \u201eEesti julgeolekupoliitika alused 2026\u201c paika p\u00f5him\u00f5tted, kuidas riik, \u00fchiskond, ettev\u00f5tted ja iga inimene&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172061,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-172060","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116532719595016794","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172060","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172060"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172060\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172060"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172060"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172060"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}