Taustajuttudes on meil arktilistest aladest olnud juttu varemgi, valdavalt kliima soojenemise kontekstis, kuid kliima soojenemine polaaraladel on \u00fcles soojendanud ka suurriikide, eelk\u00f5ige Venemaa huvid selle piirkonna vastu.<\/p>\n
Jutu ajendiks on Kenneth Roseni raamat “Polaars\u00f5da. Allveelaevad, spioonid ja v\u00f5itlus v\u00f5imu eest sulavas Arktikas” (Kenneth R. Rosen, “Polar War. Submarines, Spies and the Struggle For Power in a Melting Arctic”, 2026). Pealkiri viitab justkui p\u00f5nevale teemak\u00e4sitlusele. Tegelikkuses oli \u00fcllitis pisut pettumus, selline segu reisikirjast, ajaloost ja oludest arktilistel aladel, aga teema on k\u00e4sitlemist v\u00e4\u00e4rt, kuna pinge n\u00e4ikse seal kasvavat.<\/p>\n
Arktikat on peetud sedav\u00f5rd k\u00fclmaks kandiks, et ega seal mingit s\u00f5japidamist ei tasu planeerida, kuigi k\u00fclma s\u00f5ja ajal seda siiski tehti. Ja tegelikult on seal \u00fcks s\u00f5da omal ajal toimunud, v\u00e4hemalt retoorikas. Aastal 1867 avastati Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00e4\u00e4neranniku ja Kanada vahel saareke, \u00f5igemini kaljurahn pikkusega alla kilomeetri. Kui 1973. aastal Kanada ja Taani, kui Gr\u00f6\u00f6nimaa haldaja, vahel piirid paika pandi, t\u00f5usis saareke t\u00e4helepanu orbiiti.<\/p>\n
Leppe kohaselt ulatus Gr\u00f6\u00f6nimaa ehk Taani ala saarekese \u00fche otsani ja Kanada teise otsani. Kaljurahn j\u00e4i nende vahele. Siis sattus sinna \u00fcks Kanada teadlane ja Taanis kahtlustati, et \u00e4kki on siht laiendada Kanada ala selle v\u00e4hem kui kilomeetri v\u00f5rra. \u00dcks Taani minister l\u00e4ks seepeale kohale, pani p\u00fcsti Taani lipu ja j\u00e4ttis suver\u00e4\u00e4nsuse m\u00e4rgiks maha ka pudeli akvaviiti. Siis tulid kanadalased, asendasid lipu enda omaga ja j\u00e4tsid maha pudeli viskit. Nii k\u00e4is lippude ja pudelite vahetus ligi 40 aastat, kuni 2022. aastal kokku lepiti ja viimased pudelid vahetati. Toimunu sai nimeks viskis\u00f5da.<\/p>\n
Halb eeskuju on nakkav. 2007. aastal saatis Venemaa allveelaeval p\u00f5hjapoolusele merep\u00f5hja oma lipu, m\u00e4rgiks, et see ala kuulub neile. Varem, k\u00fclma s\u00f5ja ajal panustasid arktilistel aladel kohaloleku n\u00e4itamisele nii n\u00f5ukaliit kui ka USA.<\/p>\n
1987. aastal kuulutas Mihhail Gorbat\u0161ov Murmanskis peetud k\u00f5nes piirkonna alaliseks rahu ja koost\u00f6\u00f6 alaks. Kuid nagu mitmes muus k\u00fcsimuses, nii ka polaarvallas p\u00e4des tema kuulutus vaid ajutiselt. N\u00f5ukariigi kokkukukkumise j\u00e4rel pinged siiski langesid ja polaaralad kujunesid koost\u00f6\u00f6piirkonnaks.<\/p>\n
Uue k\u00fclma s\u00f5ja esimesed m\u00e4rgid ilmnesid 2000. aastate paiku, kuigi kuni aastani 2010 neile eriti t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ratud. 2014. aastal sooritasid Vene dessantv\u00e4elased aga esmakordselt ajaloos h\u00fcpped p\u00f5hjapoolusele ja sinna kanti korraldati \u00f5ppedessante ka hiljem.<\/p>\n
Kui ajas t\u00e4nap\u00e4evale l\u00e4heneda, siis 2024. aastal korraldas Venemaa ekspeditsiooni p\u00f5hjanabale ja viis sinna uue Vene lipu, sedakorda t\u00e4hega Z. Seda v\u00f5ib v\u00f5tta kui meenutust, et Ukrainas k\u00e4ib s\u00f5da, v\u00f5i ka hoiatust, et kui vaja, oleme ka p\u00f5hjanabal s\u00f5jaliselt kohal.<\/p>\n
Tasub mainimist, et vahebaasina kasutasid Vene s\u00f5jav\u00e4elased tol korral Teravm\u00e4gedel paiknevat Vene asulat. Teravm\u00e4ed kuuluvad halduslikult Norrale, kuid rahvusvahelise lepingu kohaselt on see demilitariseeritud piirkond, mis on avatud lepinguosaliste riikide majandus- ja teadustegevuseks. Seega oli sealse territooriumi kasutamine s\u00f5jav\u00e4elaste vahebaasina lepingu rikkumine, kuid ega see Moskvale suurt midagi t\u00e4henda. Praegu on Venemaa siht saada kogu maailm tunnistama, et Arktikas on nemad peamine tegija.<\/p>\n
Kliima soojenedes on arktiliste alade kasutamise v\u00e4ljavaated paranenud ja paralleelselt sellega jahenevad eri asjaosaliste suhted. \u00dchelt poolt on tegemist Venemaa ja kasvavalt ka Hiina huvidega, kuna p\u00f5hja meretee avanemine annaks Hiinale l\u00fchema veetee Euroopasse, Venemaale aga v\u00f5imaluse selle kontrollimise kaudu oma rolli suurendada. Teisel poolel on l\u00e4\u00e4neliitlased, v\u00f5i \u00f5igem oleks \u00f6elda, senised liitlased, kui arvestada USA soolosid kasv\u00f5i n\u00e4iteks Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimuses.<\/p>\n
Poolte valmisolek v\u00f5imalikeks konfliktideks on aga erinev ja Venemaal n\u00e4ikse olevat suur edumaa. Viimaste aastatega on Venemaa uuesti kasutusele v\u00f5tnud vahepeal konserveerituna olnud rohkem 50 s\u00f5jalist objekti, sealhulgas 13 lennuv\u00e4lja, 10 raadiolokatsioonijaama ja 20 piirivalvekordonit. Kaotatakse erinevusi merev\u00e4e ja tsiviillaevade vahel, uued Vene j\u00e4\u00e4l\u00f5hkujad varustatakse tiibarakettide ja suurt\u00fckkidega.<\/p>\n
“Koola poolsaarel paikneb kaks kolmandikku Vene tuumaallveelaevadest, mis on varustatud mandritevaheliste rakettidega.”<\/p>\n
Seni p\u00f5hjas paiknenud \u00fcksuste Ukraina rindele saatmise t\u00f5ttu on Moskva keskendunud Arktikas strateegilisele heidutusele ja tuuma\u0161antaa\u017eile. Vahendeid selleks on. Koola poolsaarel paikneb kaks kolmandikku Vene tuumaallveelaevadest, mis on varustatud mandritevaheliste rakettidega. Venemaal on ka \u00fcle 40 j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja ja plaanis veel 11, USA-l on neid vaid kolm, kuigi n\u00fc\u00fcd telliti Soomelt uusi j\u00e4\u00e4l\u00f5hkujaid juurde. Polaaraladel v\u00f5itlemiseks on aga USA-l vaid \u00fcks selleks mingil m\u00e4\u00e4ral sobiv diviis.<\/p>\n
NATO mullu s\u00fcgisel ilmunud merev\u00e4estrateegias on juba juttu Vene s\u00f5jalise j\u00f5u kasvatamisest Kaug-P\u00f5hjas ja Arktikas. Veebruaris k\u00e4ivitas NATO s\u00f5jalise missiooni Arctic Sentry, et liitlaste strateegiat regioonis \u00fchtlustada. Kevadel toimusid NATO \u00f5ppused Cold Responce 2026, milles osalesid 14 liikmesmaa s\u00f5jav\u00e4elased. USA s\u00f5jav\u00e4elased on hakanud P\u00f5hja-Rootsis talvist s\u00f5jategevust harjutama. USA Arktika strateegias aastast 2024 on Hiina ja Venemaa tegevus m\u00e4rgitud kui \u00fcks peamine v\u00e4ljakutse polaaraladel.<\/p>\n
USA Arktika instituut hoiatas mullu, et Washingtonil tasuks Gr\u00f6\u00f6nimaa asemel muretseda Alaska p\u00e4rast, kuna Beringi v\u00e4inas on aktiviseerunud nii Venemaa kui Hiina. Atlantic Councili veebruarikuises anal\u00fc\u00fcsis m\u00e4rgitakse, et viiest Vene r\u00fcnnaku stsenaariumist, milleks Euroopa peaks valmistuma, on esikohal s\u00f5jaline r\u00fcnne Teravm\u00e4gedel. USA uurimiskeskus RAND hoiatab omalt poolt, et Ukraina s\u00f5ja j\u00e4rel v\u00f5ib Venemaa keskenduda s\u00f5jaliselt just Arktikale.<\/p>\n
Nende hoiatuste alusel leiab kinnitust m\u00f5ttek\u00e4ik, et Venemaa v\u00f5ib kasutada Teravm\u00e4gesid NATO proovile panekuks. Kahes vene asulas on seal m\u00f5ne aasta tagustel andmetel umbes 400 Vene kodanikku, keda saaks kaitsma minna. H\u00fcbriids\u00f5da seal juba k\u00e4ib. Saarestiku demilitariseeritus v\u00f5imaldaks kiire operatsiooniga need h\u00f5ivata. Ehk tegelikkuses v\u00f5ib just see olla koht, kus Venemaa NATO vastu midagi ette v\u00f5tab.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taustajuttudes on meil arktilistest aladest olnud juttu varemgi, valdavalt kliima soojenemise kontekstis, kuid kliima soojenemine polaaraladel on \u00fcles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[3794,5803,26,27,37,33,35,34,36,31,32,2409,4271,4273,21,326,1554,78939,28,29,95,54,19,78938,25,1049,264,39950,23,24,22,325,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-172105","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alaska","9":"tag-arktika","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-groonimaa","20":"tag-harri-tiido","21":"tag-harri-tiido-taustajutud","22":"tag-headlines","23":"tag-hiina","24":"tag-kanada","25":"tag-kenneth-rosen","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-maailm","29":"tag-nato","30":"tag-news","31":"tag-pohjapoolus","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-soda","34":"tag-taani","35":"tag-teravmaed","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-usa","40":"tag-uudised","41":"tag-venemaa","42":"tag-viimased-uudised","43":"tag-vikerraadio","44":"tag-world","45":"tag-world-news","46":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172105\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}