{"id":172689,"date":"2026-05-08T06:25:12","date_gmt":"2026-05-08T06:25:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172689\/"},"modified":"2026-05-08T06:25:12","modified_gmt":"2026-05-08T06:25:12","slug":"neandertallastele-sai-saatuslikuks-nork-sidusus-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172689\/","title":{"rendered":"Neandertallastele sai saatuslikuks n\u00f5rk sidusus | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

V\u00f5ib-olla on n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks t\u00e4pselt teada, miks neandertallased maamunalt kadusid, n\u00fc\u00fcdisinimesed aga p\u00fcsima j\u00e4id.<\/p>\n

Uue uuringu valgel paistab, et neandertallaste seas ei olnud piisavalt sotsiaalset sidusust.<\/p>\n

Eks v\u00f5is oma osa m\u00e4ngida ka muutuv kliima ja liikidevaheline konkurents, aga Kanada ja Briti teadlaste v\u00e4itel ei suutnud neandertallased moodustada sama tugevaid ja paindlikke suhtlus- ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikke nagu n\u00fc\u00fcdisinimene, mis aidanuks neil keskkonnamuutustega paremini toime tulla.<\/p>\n

Ka neandertallaste vahel oli sidemeid, aga need olid hapramad ja geograafiliselt piiratumad.<\/p>\n

<\/p>\n

Ariane Burke Montr\u00e9ali \u00dclikoolist ja ta kolleegid keskendusid olukorrale Euroopas viimase j\u00e4\u00e4aja tipul, 60 tuhat kuni 35 tuhat aastat tagasi.<\/p>\n

See oli just see aeg, mil Eesti ja naabermaad olid paksu j\u00e4\u00e4kihi all, aga l\u00f5una pool leidus ka j\u00e4\u00e4tumata alasid. Tegelikult oli kliima sel ajal Euroopas v\u00e4ga muutlik, soojemad ja k\u00fclmemad ajad vaheldusid \u00fcksteisev\u00f5idu. See oli ka aeg, mil n\u00fc\u00fcdisinimene Euroopasse ilmus ja neandertallane kadus.<\/p>\n

Burke ja ta kaaslased rakendasid \u00f6koloogiast tuntud mudeleid, mida seni on kasutatud taimede ja loomade leviku uurimiseks. Need mudelid n\u00e4itavad, kus v\u00f5iksid liigid teadaolevaid tingimusi arvestades levinud olla.<\/p>\n

Kui \u00f6koloogid sisestavad mudelisse andmed selle kohta, kus taimed kasvavad v\u00f5i kus loomi on kohatud, siis Burke’i t\u00f6\u00f6s olid l\u00e4hteandmeteks arheoloogilised leiud.<\/p>\n

V\u00f5ttes arvesse ka teadaolevaid kliimaolusid ja nende muutusi, tuvastasid Burke ja kolleegid piirkonnad, mis olid piisavalt suured ja ressursirohked, et neandertallase v\u00f5i n\u00fc\u00fcdisinimese asurkonda alal hoida, ja mis olid ka teiste seesuguste piirkondadega h\u00e4sti \u00fchendatud.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd kirjutavad nad ajakirjas Quarternary Science Reviews<\/a>, et n\u00fc\u00fcdisinimesele sobivad alad paistavad olnuvat omavahel tihedamalt seotud kui neandertallaste alad. Ehk teisis\u00f5nu, neandertallaste alad olid rohkem killustunud kui n\u00fc\u00fcdisinimeste alad.<\/p>\n

Asurkondade tihe sidusus on aga \u00f6koloogiateaduseski teada olevalt t\u00e4htis, sest keerukate olude korral saavad isendid v\u00f5i \u00fcksikisikud siis h\u00f5lpsamini r\u00fchmade vahel liikuda ja paremaid elutingimusi leida.<\/p>\n

Burke ja kaasautorid kirjutavad, et neandertallaste kadumist p\u00f5hjustas keerukas m\u00f5jurite kompleks, milles v\u00f5is suur osa olla ka suhteliselt n\u00f5rgapoolsetel omavahelistel sidemetel.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5ib-olla on n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks t\u00e4pselt teada, miks neandertallased maamunalt kadusid, n\u00fc\u00fcdisinimesed aga p\u00fcsima j\u00e4id. Uue uuringu valgel paistab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30],"class_list":["post-172689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teaduselu","tag-tehnika","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-universum","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116537532732877654","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}