aruandest<\/a> selgub, et viimase k\u00fcmnendi jooksul on akadeemiline vabadus v\u00e4henenud 50 riigis ja kasvanud vaid \u00fcheksas. Teisalt on suurenenud \u00fclikoolide autonoomia t\u00e4htsus. S\u00f5ltumatumad \u00fclikoolid suudavad oma teadlaste ja \u00f5ppej\u00f5udude tegutsemise vabadust paremini kaitsta, autonoomia v\u00e4henemisega k\u00e4ivad aga sageli kaasas ka piirangud akadeemilisele vabadusele.<\/p>\nAkadeemilise vabaduse indeks hindab k\u00f5rghariduse ja teaduse olukorda viies kategoorias: uurimis- ja \u00f5petamisvabadus, v\u00f5imalus vabaks liikumiseks, \u00fclikoolide institutsionaalne autonoomia, teaduseetika ja heade tavade j\u00e4rgimine ning akadeemiline ja kultuuriline v\u00e4ljendusvabadus. Eesti on p\u00fcsinud aastaid edetabeli tipuosas, ka sel aastal hinnati akadeemilise vabaduse olukorda paremaks vaid T\u0161ehhis.<\/p>\n
Eesti Teadusagentuuri juhi Kristiina T\u00f5nnissoni s\u00f5nul on Eesti suure akadeemilise vabaduse taga mitmeid p\u00f5hjuseid. “Eesti \u00fcldine poliitiline s\u00fcsteem ja riigi \u00fclesehitus toetavad akadeemilist vabadust. Need on klassikalised m\u00e4rks\u00f5nad nagu tugev \u00f5igusriik, s\u00f5ltumatu kohtus\u00fcsteem, l\u00e4bipaistev avalik haldus ja madal korruptsioon. Akadeemiline vabadus ei eksisteeri eraldi, vaid on osa laiemast demokraatlikust kultuurist,” selgitas T\u00f5nnisson.<\/p>\n
T\u00f5nnissoni s\u00f5nul on Eesti m\u00f5istes oluline ka ajalooline taust. “See on teatud m\u00f5ttes N\u00f5ukogude aja kogemuse vastum\u00f5ju. Kui Eesti 35 aastat tagasi iseseisvus, oli meil v\u00e4ga tugev \u00fchiskondlik ja normatiivne hoiak, et teaduse sisusse ei tohi sekkuda. Akadeemilist autonoomiat k\u00e4sitleti toona osana demokraatia taastamisest,” lisas ta.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5des T\u00f5nnisson, et Eestis ei ole toimunud \u00fclikoolide vastu nn kultuuris\u00f5da. “Meil puuduvad laiaulatuslikud poliitilised kampaaniad, kus r\u00fcnnataks \u00fclikoolide hoiakuid, seataks nende \u00f5igustatust kahtluse alla v\u00f5i n\u00f5utaks piiranguid teadusteemadele. Sellist \u00fchiskondlikku survet meil ei ole.”<\/p>\n
\u00dclikoolide s\u00f5ltumatus<\/p>\n
Raportist tuli v\u00e4lja, et k\u00f5rge institutsionaalse autonoomiaga riikides on rohkem individuaalset akadeemilist vabadust. See t\u00e4hendab, et teadlasel ja \u00f5ppej\u00f5ul on v\u00f5imalik uurida ning \u00f5petada olulisi teemasid ilma poliitilise v\u00f5i majandusliku surveta.\u00a0<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeprorektor Aune Valk t\u00f5des, et eestlastele elementaarsena tunduvad vabadused ei pruugi isegi L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kehtida. “N\u00e4iteks see, et \u00fclikoolid saavad ise t\u00f6\u00f6tajaid palgata ja m\u00e4\u00e4rata nende t\u00f6\u00f6tasu ei ole igal pool iseenesestm\u00f5istetav. Prantsusmaa on siinkohal radikaalne n\u00e4ide, kus akadeemilised t\u00f6\u00f6tajad on avaliku sektori teenistujad ning nende ametipalgad ja t\u00f6\u00f6kohtade arv on k\u00f5rgemalt poolt ette antud. Meie naudime k\u00f5rget autonoomiat ja see on kvaliteetse teaduse jaoks v\u00e4ga vajalik,” selgitas Valk.<\/p>\n
“N\u00e4iteks see, et \u00fclikoolid saavad ise t\u00f6\u00f6tajaid palgata ja m\u00e4\u00e4rata nende t\u00f6\u00f6tasu ei ole igal pool iseenesestm\u00f5istetav.” – Aune Valk<\/p>\n
Kristiina T\u00f5nnissoni s\u00f5nul ongi aruande tulemused kahetised: \u00fchelt poolt r\u00f5\u00f5mustab Eesti hea tulemus, kuid teisalt muudab murelikuks rahvusvaheline suundumus suurema kontrolli ja tsensuuri poole. “Kui vaadata \u00fchte maailma juhtriiki, USA-d, siis seal on riik hakanud oluliselt sekkuma \u00fclikoolide tegevusse ja teadusrahastusse. Selle n\u00e4ite p\u00f5hjal on tekkinud teatud \u00fclekandeefekt,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
T\u00f5nnissoni s\u00f5nul on probleemne, kui riigid hakkavad teadust suunama. “\u00dcldjuhul toimub see samm-sammult, n\u00e4iteks kontrollorganite muutmise v\u00f5i riigiesindajate kaasamise kaudu,” selgitas T\u00f5nnisson.<\/p>\n
“Ameerika puhul n\u00e4eme me k\u00f5ik k\u00f5rvalt, kuidas president sekkub \u00fclikoolide \u00f5petusse, rahastusse ning v\u00e4listudengite ja -t\u00f6\u00f6tajate saabumisse. Just arenenud riikides on toimunud kukkumine. Kuna need riigid olid algusest peale v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel, on ka nende k\u00f5verad allapoole j\u00e4rsemad,” lisas Valk.<\/p>\n
\u00dcllatuslikult on ka n\u00e4iteks Soomes akadeemiline vabadus juba mitmendat aastat v\u00e4henenud: varem parima k\u00fcmne hulka kuulunud riik p\u00fcsib n\u00fc\u00fcd vaevu 50 parema seas.<\/p>\n
T\u00f5nnissoni s\u00f5nul v\u00f5ib olla muutuse p\u00f5hjuseks p\u00f5hjanaabrite \u00fclikooliseadus. “Liigutakse Ameerika mudeli poole, kus rohkem v\u00f5imu on rektoritel ja n\u00f5ukogudel ning v\u00e4hem on kollegiaalset otsustamist. Teisalt m\u00f5jutavad seda eelarvekriisid, tulemusrahastus ja kasvanud konkurents. See tekitab teadlastele surve teha nii-\u00f6elda kasulikku teadust. Samuti on \u00fchiskond muutunud poliitiliselt oluliselt polariseerunumaks,” selgitas ta.<\/p>\n
Alati saab paremini<\/p>\n
Aune Valgu s\u00f5nul on Eesti akadeemilise vabaduse kitsaskoht v\u00e4lis\u00f5ppej\u00f5udude ja \u00fcli\u00f5pilaste kaasatus. “Kindlasti on siin m\u00e4ngus ka julgeolekuprobleemid, kuid \u00fclikooli vaates v\u00f5iks vabadust ja rahvusvahelist liikumist rohkem olla. Kui institutsionaalses autonoomias oleme absoluutses tipus, siis rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 vabaduse osas on veel arenguruumi,” selgitas ta.<\/p>\n
“Tahaksin n\u00e4ha, et \u00fclikoolidel ja teadusasutustel oleks suurem m\u00f5ju \u00fchiskonna elukorraldusele.” – Kristiina T\u00f5nnisson<\/p>\n
Kristiina T\u00f5nnissoni arvates on Eesti akadeemilise vabaduse olukord v\u00e4ga hea ning v\u00e4ljakutsed peituvad mujal: “Tahaksin n\u00e4ha, et \u00fclikoolidel ja teadusasutustel oleks suurem m\u00f5ju \u00fchiskonna elukorraldusele. Eesm\u00e4rk on, et teadus j\u00f5uaks rohkem majandusarengusse ja inimeste heaollu, et see seos oleks suurem.”<\/p>\n
“\u00d5petavate k\u00f5rgkoolidena panustavad \u00fclikoolid Eesti \u00fchiskonda praegu arvatavasti rohkem kui teadusasutustena. See on muidugi vaieldav koht, kuid neid suundi v\u00f5iks uuesti esile tuua ja tugevdada. See on aga juba teine dimensioon kui akadeemiline vabadus,” lisas T\u00f5nnisson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Akadeemiline vabadus t\u00e4hendab \u00fcli\u00f5pilaste, \u00f5ppej\u00f5udude ja teadlaste v\u00f5imalust v\u00e4ljendada vabalt enda m\u00f5tteid ning tagab \u00fclikoolide s\u00f5ltumatuse. V\u00e4rske aruande…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172773,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[79029,21236,26,27,37,33,35,21153,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,79030,20,79028,30],"class_list":["post-172772","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-academic-freedom-index","tag-akadeemiline-vabadus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-teadusagentuur","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolide-institutsionaalne-autonoomia","tag-uudised","tag-valjendusvabadus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116537965002022977","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172772"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172772\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}