{"id":172790,"date":"2026-05-08T08:47:09","date_gmt":"2026-05-08T08:47:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172790\/"},"modified":"2026-05-08T08:47:09","modified_gmt":"2026-05-08T08:47:09","slug":"analuus-kogenud-teadlased-raputavad-teadusmaailma-vahem-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172790\/","title":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcs: kogenud teadlased raputavad teadusmaailma v\u00e4hem | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Nooremad teadlased teevad oma staa\u017eikamatest kolleegidest rohkem murrangulisi avastusi, osutab USA teadlaste mahukas anal\u00fc\u00fcs<\/a>. Kogenud teadlased kipuvad seevastu takerduma oma karj\u00e4\u00e4ri algusaastate ideedesse, mist\u00f5ttu raputavad nad oma valdkonda harvemini.<\/p>\n

Kogenud teadlaste alalhoidlikkusest saab h\u00e4sti aimdust, kui vaadata nende viitamisharjumusi. Uuest uuringust n\u00e4htub, et kogu oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul viitavad teadlased k\u00f5ige sagedamini just nendele teadusartiklitele, mis ilmusid umbes kaks aastat enne nende endi esimest publikatsiooni, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

L\u00f5una-Florida \u00fclikooli arvutuslik sotsiaalteadlane Raiyan Abdul Baten, kes ise uue uuringuga seotud polnud, nentis, et inimesed hoiavad vananedes kinni oma kujunemisaastatest. Tema hinnangul p\u00e4rsib klammerdumine vanade teadmiste k\u00fclge nende edasiliikumist: uued murrangulised avastused j\u00e4\u00e4vad tegemata.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi tulemused klapivad varasemate teadusmaailma suundumuste kohta tehtud t\u00e4helepanekutega. Teadlaskond on juba aastak\u00fcmneid kogu maailmas pidevalt vananenud.<\/p>\n

Uljas noorus<\/p>\n

Uue uuringu autorid soovisid m\u00f5\u00f5ta uuenduslikkuse raugemist. Selleks tuli neil esmalt hinnata teadust\u00f6\u00f6de murrangulisust. Tulemusteni j\u00f5udmiseks vaatasid nad, kuidas hilisemates uuringutes konkreetsele artiklile viidatakse.<\/p>\n

Teadus on murranguline pigem siis, kui uued t\u00f6\u00f6d viitavad k\u00fcll teatud artiklile, ent eiravad selle aluseks olnud vanemaid allikaid. Selline viitamismuster osutab, et uus avastus muutis varasemad teadust\u00f6\u00f6d iganenuks.\u00a0<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm vaatas anal\u00fc\u00fcsiks l\u00e4bi mahuka andmestiku: nad koondasid kokku 12,5 miljoni teadlase elut\u00f6\u00f6. Valimisse kaasatud uurijad avaldasid aastatel 1960\u20132020 v\u00e4hemalt kolm teadust\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00e4rkas, et uuenduslikkus rauges ajavahemiku jooksul k\u00f5igis teadusvaldkondades.\u00a0<\/p>\n

Vananedes kahanes j\u00e4rsult teadlaste v\u00f5imekus luua midagi t\u00e4iesti uut. T\u00f5en\u00e4osus avaldada teadust\u00f6\u00f6, mis kuulub k\u00fcmne protsendi k\u00f5ige murrangulisemate hulka, v\u00e4henes j\u00e4rjepidevalt koos akadeemilise vanusega. Akadeemilist iga m\u00f5\u00f5tsid uurijad aastates alates teadlase esimesest publikatsioonist.<\/p>\n

Seega raputavad valdkonna dogmasid eelk\u00f5ige alles karj\u00e4\u00e4ri alustavad noored.\u00a0 Klassikaline n\u00e4ide sellisest raputusest on DNA struktuuri avastamine.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul peitub pikaajalise m\u00f5ju peap\u00f5hjus nostalgiaefektis. Uuringu \u00fche autori ja Pittsburghi \u00fclikooli infoteadlase Lingfei Wu s\u00f5nul pole noorusp\u00f5lves kohatud ideede m\u00f5ju uurijatele iseenesest ebatavaline. K\u00fcll aga \u00fcllatab teda, kuiv\u00f5rd pikalt s\u00e4\u00e4rased vaated teadlasi nende t\u00f6\u00f6elus saadavad. Mineviku teooriatesse takerdumine v\u00e4hendab Wu s\u00f5nul kogenud ekspertide vastuv\u00f5tlikkust.<\/p>\n

Aeg toob s\u00fcnteesioskuse<\/p>\n

Alalhoidlikkus ei t\u00e4henda siiski, et vanemate uurijate t\u00f6\u00f6 oleks v\u00e4\u00e4rtusetu. Uuringuga samuti mitte seotud Chicago \u00fclikooli arvutusliku sotsiaalteadlase James Evansi s\u00f5nul oskavad vanemad teadlased vanu ideid meisterlikult uuel viisil kombineerida. Kuigi teadlaskond hindab sellist oskust k\u00f5rgelt, ei suuda see Evansi s\u00f5nul aga tervet valdkonda uuendada ega \u00fcmber kujundada.\u00a0<\/p>\n

Samal ajal m\u00f5jutavad kogenud uurijate valikud ulatuslikult kogu teadlaskonda. Kuna t\u00f6\u00f6r\u00fchmi juhivad ja teiste teadlaste kirjutisi hindavad just kogenumad uurijad, on terved valdkonnad paljuski nende n\u00e4gu. Otsustades, mis v\u00e4\u00e4rib nende hinnangul avaldamist, kisuvad nad valdkonna kreeni oma kujunemisaegse kirjanduse poole.<\/p>\n

Vanemate teadlaste tugevat m\u00f5ju kinnitavad ka uurimisr\u00fchmade viitamismustrid. Uue uuringu autorid vaatasid enam kui 190 000 uurimisr\u00fchma avaldatud artikleid. Nad keskendusid puhkudele, kus artiklite avaldamise vahelisel ajal vahetus r\u00fchma vastutav autor. Tulemustest n\u00e4htus, et noorema vastutava autori k\u00e4e all toetus t\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00e4rksa v\u00e4rskematele allikatele.<\/p>\n

Rohkem tuge noorteadlastele<\/p>\n

Uuringu autorite s\u00f5nul tuleb nende leiu valguses teaduspoliitikat \u00fcmber kujundada. Teaduse uuenduslikkuse s\u00e4ilitamiseks soovitavad nad muuta nii teaduse rahastamise p\u00f5him\u00f5tetteid kui ka uurimisr\u00fchmade \u00fclesehitust. James Evansi s\u00f5nul on tarvis luua uusi mehhanisme, mis suunaksid grante otse karj\u00e4\u00e4ri alustavatele noortele. Tema hinnangul annaks see noorteadlastele v\u00f5imaluse juhtida ise t\u00f6\u00f6r\u00fchmi ja panna proovile uusi ideid.<\/p>\n

Statistiliselt on aga just noorteadlaste majanduslik seis k\u00f5ige nutusem. USA n\u00e4itel on alates 2025. aasta algusest kannatanud viibivate toetuste ja rahastusk\u00e4rbete all just noorem osa teadlaskonnast. Evans hoiatab, et noorteadlasi rahastuseta j\u00e4ttes suretatakse v\u00e4lja terved uued uurimisvaldkonnad.\u00a0<\/p>\n

Selle k\u00f5rval tuleb t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul \u00fcle vaadata ka akadeemilise maailma senised pensioneerumistavad. Uurijad seostasid probleemi 1994. aasta seadusemuudatusega Ameerika \u00dchendriikides. Seadusemuudatus keelas \u00fclikoolidel sundida teadlasi kindla vanuseni j\u00f5udes pensionile minema. Otsuse j\u00e4rel hakkasid uued teadusartiklid oluliselt enam toetuma vanematele viidetele.\u00a0<\/p>\n

Uuring ei pisenda kogenud teadlaste reaalset panust \u00fchiskonda, m\u00e4rgib Minnesota \u00fclikooli sotsioloogi Russell Funki. Uute ideede pealekasvuks on vaja aga tema hinnanul m\u00f5nikord vana s\u00fcsteem maha l\u00f5hkuda.\u00a0<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nooremad teadlased teevad oma staa\u017eikamatest kolleegidest rohkem murrangulisi avastusi, osutab USA teadlaste mahukas anal\u00fc\u00fcs. Kogenud teadlased kipuvad seevastu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172791,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6667,79032,28,29,95,19,6670,6669,25,4923,13228,6673,23,24,22,20,6675,30,24948,92,93,94],"class_list":{"0":"post-172790","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-innovatsioon","19":"tag-labimurded","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-noorteadlane","25":"tag-noorteadlased","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-teadlased","28":"tag-teadlaskarjaar","29":"tag-teadusartiklid","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-uuendused","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-viitamine","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116538090879862532","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172790\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}