Viimase n\u00e4dala arenguid Ukrainas iseloomustab lahingukokkup\u00f5rgete arvu tuntav v\u00e4henemine rindel, j\u00e4rjest s\u00fcgavamale Venemaa F\u00f6deratsiooni territooriumile ulatuvad Ukraina l\u00f6\u00f6gid ning m\u00f5lemalt poolt kostnud ettepanekud vaherahu kehtestamiseks. <\/p>\n
Venemaa ettevalmistused 9. mai t\u00e4histamiseks kannavad selgeid m\u00e4rke sellest, et s\u00f5da Ukrainas ei kulge Venemaa juhtkonna soovitud suunas. Venemaa kaitseministeeriumi teadaande kohaselt kehtestab Venemaa 8.\u20139. mail vaherahu, et t\u00e4histada v\u00f5itu teises maailmas\u00f5jas. Samas teadaandes m\u00e4rgiti, et kui Ukraina peaks r\u00fcndama Moskvat, vastab Venemaa ulatusliku raketir\u00fcnnakuga Kiievi kesklinna pihta. Selle teadaande puhul on uudne vaid raketir\u00fcnnaku \u00e4hvarduse seostamine Ukraina v\u00f5imalike s\u00fcval\u00f6\u00f6kidega, mida v\u00f5ib lugeda tunnistuseks Ukraina kasvanud v\u00f5imest ohustada Venemaa strateegilisi objekte. Venemaa on kogu t\u00e4iemahulise s\u00f5ja jooksul sooritanud ulatuslikke drooni- ja raketir\u00fcnnakuid Kiievi pihta, p\u00fc\u00fcdes tabada Ukraina juhtkonda ning s\u00e4\u00e4stmata seejuures haiglaid, elektri- ja soojatootmise objekte jm.<\/p>\n
Ukraina vastas Venemaa teadaandele oma ettepanekuga kehtestada vaherahu alates 00.00 6. mai \u00f6\u00f6sel. Ukraina presidendi s\u00f5nul pidid sellele t\u00e4htajale j\u00e4rgnevad s\u00fcndmused n\u00e4itama, kas tegelik vaherahu on \u00fcldse v\u00f5imalik. Ootusp\u00e4raselt j\u00e4tkas Venemaa s\u00f5jategevust rindel ning Ukraina linnade r\u00fcndamist. Ukraina lubas sellele adekvaatselt vastata ning president Zelensk\u00f5i s\u00f5nul on Venemaa end praeguseks ajaks v\u00f5idelnud olukorda, kus \u201e\u2026[Venemaa] peamine s\u00f5jaline paraad s\u00f5ltub Ukrainast\u201c. Seda v\u00e4idet toetab asjaolu, et Ukraina on praegu v\u00f5imeline Venemaa territooriumil r\u00fcndama sihtm\u00e4rke kuni Uuralini v\u00e4lja. See on territoorium, millel elab 70\u201375% Venemaa elanikkonnast, kus toodetakse ligi 80% riigi p\u00f5llumajandus- ja t\u00f6\u00f6stustoodangust ning kus paikneb 12 linna, milles on miljon v\u00f5i rohkem elanikku.<\/p>\n
Rindel toimus keskmiselt 151 lahingukokkup\u00f5rget \u00f6\u00f6p\u00e4evas, mis on 25% v\u00e4hem kui eelmisel n\u00e4dalal.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala jooksul lasi Venemaa Ukraina pihta v\u00e4lja \u00fcle 2200 drooni (poole rohkem kui eelmisel n\u00e4dalal) ja 23 raketti (ligi kaks korda v\u00e4hem kui eelmisel n\u00e4dalal). Venemaa l\u00f6\u00f6kide sihtm\u00e4rkideks olid administratiiv-, p\u00f5llumajandus-, energia-, t\u00f6\u00f6stus- ja transporditaristu objektid v\u00e4hemalt 14 Ukraina oblastis. Seejuures andis Venemaa tsiviilohvreid kaasa toonud raketil\u00f6\u00f6ke linnade pihta, sooritas kordusr\u00fcnnakuid, et tabada p\u00e4\u00e4stet\u00f6id alustanud meeskondi jm.<\/p>\n
Ukraina andis eelmise n\u00e4dala jooksul kaugmaa-t\u00e4psusl\u00f6\u00f6ke naftat\u00f6\u00f6tlemistehaste ja taristu pihta Permi ja Krasnodari krais ning Leningradi, Orenburgi ja Rostovi oblastis. Ukraina r\u00fcnnaku t\u00f5ttu peatas t\u00f6\u00f6 Venemaa suuruselt teine naftat\u00f6\u00f6tlemistehas Kiri\u0161is. Samuti r\u00fcnnati l\u00f5hkeainetehast Ni\u017eni Novgorodi oblastis ja droonide navigatsioonis\u00fcsteeme valmistavat tehast T\u0161uva\u0161i Vabariigis. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal anti esimest korda kogu s\u00f5ja jooksul \u00f5huh\u00e4ire Venemaa Handi-Mansimaa autonoomses ringkonnas, mis paikneb 2000 km kaugusel Ukrainast.<\/p>\n
L\u00f5petuseks l\u00fchike vahekokkuv\u00f5te s\u00f5jategevusest aprillis 2026.<\/p>\n
Selline arengusuundumus n\u00e4itab, kui oluline on Ukraina arendatav p\u00fc\u00fcdurdroonidel p\u00f5hinev \u00f5hut\u00f5rje. Nii suurte \u00f5hur\u00fcndevahendite arvude puhul on t\u00f5rjevahendite kuluefektiivsus ja sobivus masstootmiseks \u00f5hukaitse j\u00e4tkusuutlikkuse seisukohast v\u00e4ga t\u00e4htis. Aprillis h\u00e4vitas Ukraina \u00f5hut\u00f5rje p\u00fc\u00fcdurdroonidega ligi 40% Vene kaugmaadroonidest.<\/p>\n