{"id":172841,"date":"2026-05-08T09:52:25","date_gmt":"2026-05-08T09:52:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172841\/"},"modified":"2026-05-08T09:52:25","modified_gmt":"2026-05-08T09:52:25","slug":"et-vaikesest-saaks-suur-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172841\/","title":{"rendered":"Et v\u00e4ikesest saaks suur – Sirp"},"content":{"rendered":"

Minikontserdid \u201eOnly 21st Century\u201c ja \u201eOnly 20th Century\u201c 14.\u00a0IV Tallinna raekojas. T\u00e4he-Lee Liiv (klaver). Kavas Liisa H\u00f5bepapli uudisteose \u201eLOG\u201c esiettekanne, Alireza Farajianhamedani uudisteose \u201eIndolent Boredom of the Heaviest Lightness\u201c ehk \u201eLohakas t\u00fcdimus k\u00f5ige raskemast kergusest\u201c esiettekanne ning Magnus Lindbergi, Einojuhani Rautavaara, Claude Debussy ja Jean Sibeliuse muusika.<\/p>\n

Kammermuusikute Agentuuri uus kontserdisari \u201eOnly\u00a0..\u201c minikontserdi formaat sai alguse talendika noore pianisti T\u00e4he-Lee Liivi \u00fclesastumisega Tallinna rae\u00adkojas vahetult enne tema olulist salvestusprojekti plaadifirmale Da Vinci Classics. Tema teisele CD-le j\u00f5uavad Magnus Lind\u00adbergi, Einojuhani Rautavaara ja Jean Sibeliuse teosed ning k\u00f5igi nende autorite muusikat sai kuulata ka seekord.<\/p>\n

Iseenesest pole l\u00fchikontserdi formaat uus n\u00e4htus ei Eestis ega mujal ning on sageli suunatud turistile, kes suisa januneb v\u00e4ikeste elamuslike kultuuriampsude j\u00e4rele, mis sobituksid tema tiheda p\u00e4evakavaga. Tallinn pole k\u00fcll London ega raekoda Wigmore Hall, kuid v\u00e4\u00e4rib igati samalaadset l\u00fchikontserdisarja, mis avaks regulaarselt m\u00f5ne Tallinna ajaloolise saali nii v\u00e4lisk\u00fclalistele kui\u00a0ka siinsetele esinejatele, seda eriti suveperioodil, kui linn on turistidest pungil. Loodetavasti on selle ettev\u00f5tmisega veel \u00fcks m\u00e4rk maha pandud. Algus on igatahes paljut\u00f5otav, sest tuttavale vormile oli antud t\u00e4nap\u00e4evane sisu ja ka edaspidi on sarja kontseptsioon avada iga kontserdiga \u00fcks kindel teema.<\/p>\n

Seekord leidsid j\u00e4rjestikku aset kaks pooletunnist minikontserti \u201eOnly 21st Century\u201c ja \u201eOnly 20th Century\u201c, esimene sisult teravam, tihedam ja introspektiivsem, teine kristalliseerunum ja selginenum. Kuna ajakava oli tihe, ei raisanud esineja aega sissejuhatusele, vaid istus klaveri taha, hakkas m\u00e4ngima ning kuulajad olidki kohe koos temaga muusikas sees. Liivi sisseelamisv\u00f5ime on ikka h\u00e4mmastav ja varemgi kogetud. Ning sissejuhatust polnudki vaja, sest kavalehe info on igati \u00fclevaatlik ja sain t\u00f5deda rahuloluga, et valikus leiduvad nii eesti- kui\u00a0ka ingliskeelsed kavalehed, mis on igati asjakohane ja v\u00f5iks v\u00e4hemalt vanalinna kontserdipaikades olla enesestm\u00f5istetav.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

P\u00f5hjamaisus on T\u00e4he-Lee Liivile s\u00fcdamel\u00e4hedane ja omane. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Diana Liiv \/ Kammermuusika<\/p>\n

\u201eOnly 21st Century\u201c algas Magnus Lindbergi kahe klaveriet\u00fc\u00fcdiga aastatest 2001 ja 2004. Need kuuluvad helilooja hilisemasse loomej\u00e4rku ja on \u00fchtlasi tormiliseks sissejuhatuseks meie t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5hustikku. Lindbergile omaselt on neis miniatuurides rohkelt pulseerivat energiat, kuid pelga tehnilisuse asemel k\u00f6idab eelk\u00f5ige k\u00f5lav\u00e4rvide rikkus: m\u00f5nel hetkel m\u00f5juvad need metalselt helkivana, teisel taas \u00f5huliselt ja voolavalt. T\u00e4he-Lee Liiv kujundas need kompaktsed l\u00fchivormid veenvalt \u00fchtaegu virtuoosseteks ja laulvateks minitervikuteks, eriti teises et\u00fc\u00fcdis. Kokkuv\u00f5ttes olid need rikkaliku v\u00e4rvipaletiga ja m\u00f5jusid tervikuna.<\/p>\n

Esiettekandele tuli ka kaks uudisteost, neist esimesena Liisa H\u00f5bepapli lugu \u201eLOG\u201c sooloklaverile. Helilooja s\u00f5nul on see loodud T\u00e4he-Lee Liivile m\u00f5eldes ja valminud Caroline Criado Pereze menukit \u201eN\u00e4htamatud naised\u201c lugedes. Teos on kujundatud sedav\u00f5rd isiklikuks, et partituuris puuduvad tempom\u00e4rgistused, neid asendavad emotsionaalsed m\u00e4rkmed, mis justkui k\u00f5netavad esitajat ausa naiseliku seesmise dialoogi kaudu. Lugu on ringja ja voolava vormiga, mille muutused ilmnevad peamiselt korduva muusikalise kujundi sisemistes detailides, meenutades mulle T\u014dru Takemitsu miniatuuri \u201eRain Tree Sketch II. In Memory of Olivier Messiaen\u201c ehk \u201eVihmapuu, II visand. Olivier Messiaeni m\u00e4lestuseks\u201c: samasugune aeglane avanemine, tihenev areng, siis murdepunkt ja hajumine. T\u00f5usev peamotiiv tuleb \u00fcha uuesti tagasi, kuid selle sees toimuvad m\u00e4rgatavad muutused, mis pakuvad rohkelt emotsioone. Klaveri eri registreid on kasutatud v\u00e4ga teadlikult, et sama motiiv oleks \u00fchtaegu paigal ja pidevalt nihkes, kordudes eri tempo-, registri- ja k\u00f5lavariatsioonides, ning aeg-ajalt j\u00e4i k\u00f5lama pedaaliresonants. Selles korduvuses j\u00e4i v\u00e4he hinge\u00adt\u00f5mberuumi, sest vaikusehetked ja j\u00e4relk\u00f5la ei m\u00f5junud pausidena muusika vahel, vaid vormi osana, ometi j\u00e4i faktuur enamasti hingavaks ja h\u00f5redaks ning ilmselt m\u00f5istab iga kuulaja omamoodi, kas s\u00e4\u00e4rane nihestatud luup m\u00f5jub paigaltammumise, edasiliikumise v\u00f5i m\u00f5lemana korraga. Helilooja saates\u00f5nade t\u00f5ttu leidsin selles pidevalt ketravas sisemonoloogis midagi sylviaplathilikku: seda loojat on raske \u00fcletada, kui r\u00e4\u00e4kida naise ausast minatajust ja sisek\u00f5nest maailmaga suhtestumisel. Kahtlemata huvitav teos ning T\u00e4he-Lee Liivilt ka h\u00e4sti l\u00e4bi tunnetatud esitus.<\/p>\n

Teine uudisteos \u201eIndolent Boredom of the Heaviest Lightness\u201c ehk \u201eLohakas t\u00fcdimus k\u00f5ige raskemast kergusest\u201c, mille autor on Eestis elav ja tegutsev Iraani p\u00e4ritolu helilooja Alireza Farajianhamedani, t\u00f5lgib autori s\u00f5nul muusikasse seisundi, kus m\u00f5istmine muutub koormaks ja asjade k\u00e4ik r\u00e4\u00e4gib iseendale vastu. Selge vormilise kaarega l\u00fchiteos j\u00f5uab tumedas koloriidis j\u00f5udu kogudes keerukat teed pidi hapra selginemiseni k\u00f5rgemates sf\u00e4\u00e4rides. Klaveripala on nagu eelminegi introspektiivne, kuid on monoloogi asemel kujundatud pigem vaoshoitud dialoogina. Kahjuks j\u00e4i see samasuguse meeleolu t\u00f5ttu eelmise esiettekande varju ja v\u00e4\u00e4riks taasesitamist m\u00f5nes teises kavas kontrasti tuues. Ent v\u00f5ib-olla oligi kahe meeleolult samalaadse teose k\u00f5rvutamine teadlik, et luua praegusest sajandist l\u00fchivisioon: valitsevad tujukas s\u00e4ra ja kammitsetud \u00e4rev sisek\u00f5ne, kuid napib soojust, lootust ja r\u00f5\u00f5msameelsust.<\/p>\n

P\u00e4rast v\u00e4ikest pausi alanud uus kava \u201eOnly 20th Century\u201c t\u00f5i osaliselt vahetunud publiku ette taas v\u00e4ga kujundlikku klaverimuusikat, nimelt Claude Debussy ja Einojuhani Rautavaara l\u00fchivormid. Kava algus hoidis romantilist ja poeetilist joont, Debussy kolmeosaline ts\u00fckkel \u201eImages I\u201c ehk \u201eKujutised l\u201c k\u00f5las ootusp\u00e4raselt n\u00fcansirikkalt ja v\u00e4rvikalt. Esitus v\u00f5lus selgelt v\u00e4lja joonistatud k\u00f5lamassiivide vaheldumise ja kaunite k\u00f5lav\u00e4rvidega ning kui n\u00e4is, et k\u00f5ik on juba \u00f6eldud, \u00fcllatas ts\u00fckli l\u00f5puosa (\u201eMouvement\u201c) veel eriliselt m\u00f5jusa kulminatsiooniga. J\u00e4rgnenud Einojuhani Rautavaara modernistlik ts\u00fckkel \u201eKuus et\u00fc\u00fcdi\u201c op.\u00a042 on keskendatud intervallidele, olles otsekui miniatuuride galerii, milles iga et\u00fc\u00fcd on efektne ja omaette karakteriga. Seegi ts\u00fckkel ei k\u00f5lanud T\u00e4he-Lee Liivi esituses esimest korda. Ta esitas selle nagu eelmisegi peast ja valdas n\u00f5udlikku tehnilist materjali veenvalt. Tempokates l\u00f5ikudes oli m\u00e4ng t\u00e4pne ja tormiline, rahulikumates osades aga hingas t\u00f5lgendus vabamalt. Koloriiti v\u00f5inuks julgemaltki kujundada, ent kogu ts\u00fckli k\u00e4sitlus oli m\u00f5jus, v\u00e4rske ja vajadusel piisavalt j\u00f5uline. Lisapalana k\u00f5lanud Sibeliuse \u201eCapriccio\u201c andis veelgi kinnitust, et p\u00f5hjamaisus on T\u00e4he-Lee Liivile s\u00fcdamel\u00e4hedane ja omane.<\/p>\n

L\u00f5petuseks v\u00e4ike ja pisut asjassepuutumatu remark v\u00e4rske kontserdisarja teemast ajendatult. Nimelt on veel \u00fcks katmata ala, millega suviti Tallinna k\u00fclalistega tegeledes kokku puutun. Alatasa kostab k\u00fcsimus, kus ja kuidas saaks osa ehtsast eesti folkloori\u00f5htust, sest p\u00e4evaks-paariks Eestisse saabunud turisti ei huvita \u00fcksnes vaatamisv\u00e4\u00e4rsused, ta otsib elamust, mis tooks talle l\u00e4hemale kohaliku vaimu ja kombed. Kui meie l\u00f5unanaabritel L\u00e4tis ja Leedus on see h\u00e4sti esindatud ja sisse t\u00f6\u00f6tatud formaat, siis Eestis sellist j\u00e4rjepidevalt pakutavat v\u00f5imalust praegu ei leia. Jah, vaba\u00f5humuuseumis esinevad suvel n\u00e4dalavahetustel Leigarid, mis on hea, aga mitte piisav. Rahvakollektiividele, p\u00e4rimusmuusikutele ja kohalikele korraldajatele avaneb siin ni\u0161\u0161, sest publik ja huvi on olemas, puudu on vaid keegi, kes v\u00f5taks v\u00f5imalusest kinni. Seegi t\u00fchimik ootab t\u00e4itmist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minikontserdid \u201eOnly 21st Century\u201c ja \u201eOnly 20th Century\u201c 14.\u00a0IV Tallinna raekojas. T\u00e4he-Lee Liiv (klaver). Kavas Liisa H\u00f5bepapli uudisteose…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172842,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-172841","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116538346554744725","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172841"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172841\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172842"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}