Inglismaal elanud kaasprofessori s\u00f5nul on Suurbritannias v\u00f5rreldes Eestiga palju parem inforuum. Esiteks on seal r\u00e4mpstoidu reklaam keelatud. Kui laps satub vaatama televiisorit v\u00f5i sotsiaalmeedias saateid-reklaame, ei tohi ta Inglismaal \u2013 aga ka n\u00e4iteks T\u0161iilis, Rootsis, Norras ja Portugalis \u2013 n\u00e4ha reklaame, mis propageerivad r\u00e4mpstoitu. \u201eEestis on need asjad aga kahjuks lubatud. \u00dcks-kaks minutit sellist sisu iga p\u00e4ev on p\u00e4ris ohtlik kogus infot, mis viib aju m\u00f5ttele, et tahaks aina rohkem hamburgerit s\u00fc\u00fca.\u201c<\/p>\n
Lisaks on Inglismaal tehtud v\u00e4ga edukalt rahalisi, makse puudutavaid sekkumisi, nagu n\u00e4iteks suhkrujoogimaks. \u201eOn selgelt n\u00e4ha, et inimesed ostavad v\u00e4hem suhkrujooke ja tootjad panevad v\u00e4hem suhkrut oma toodetesse.\u201c<\/p>\n
Kolmas meede, mis aitab mujal maailmas tarbijal kiiresti tervislikumat toitu valida, osta ja tarbida, on Tillmanni s\u00f5nul lubada toitutootjal panna paki peale v\u00e4rviline Nutri-Score\u2019i t\u00e4his (A = tervislik, E = ebatervislik). Seda tohivad teha toidutootjad Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja \u0160veitsist. Eesti tootjad praegu seda t\u00e4hist kasutada ei tohi, kuni valitsus seadust muudab. \u201eOn palju h\u00e4id teadusuuringuid, mis n\u00e4itavad, kuidas see aitaks kaasa kaalukaotusele ja teiste tervisetunnuste paranemisele,\u201c \u00fctleb Tillmann.<\/p>\n
Inimesed vajavad esmajoones teavet, kuidas k\u00e4itumist muuta. Kuid on vaja ka keskkonda, mis muutusi soodustaks.<\/p>\n
<\/p>\n 24.10.2025 <\/p>\n \u201eRasvumiseks ei pea s\u00f6\u00f6ma halvasti, vaid t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes normaalselt.\u201c Tarbija pole rumal, aga toidut\u00f6\u00f6stus on nutikam (105) <\/p>\n <\/a><\/p>\n Kergesti k\u00e4ttesaadav toit pole enamasti see, mida meie keha vajab<\/p>\n Eestis on viimase 30 aasta jooksul rasvumine t\u00f5usuteel nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute seas. \u201eSee trend pole k\u00fcll olnud nii traagiline, et peaks kohe h\u00e4irekella helistama, aga kui iga aastaga l\u00e4heb hullemaks, on see v\u00e4ga murettekitav. Eriti veel teades, et \u00fclekaal v\u00f5ib p\u00f5hjustada hiljem n\u00e4iteks diabeeti ja varasemat suremust,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tillmann.<\/p>\n \u201eOsa r\u00e4mpstoidutootjaid v\u00f5ib pakkuda, et p\u00f5hjuseks on Eesti elanikkonna laisemaks muutumine, kuid ma ise ei pea seda kuidagi m\u00f5eldavaks. Kui me oleks j\u00e4rsku nii laisad, oleks meil \u00fchiskonnas ka muid probleeme, mis sellest laiskusest tulenevad.\u201c<\/p>\n Nii tarbitav kaup kui ka inimese ajakasutus on drastiliselt muutunud. Inimesed toituvad kiiremini, s\u00fc\u00fcakse rohkem t\u00f6\u00f6deldud toitu, mis on juba valmis tehtud. \u201eSee on loomulik. Inimesed tahavad mugavuse poole liikuda ja seda t\u00f6\u00f6stus ka pakub, \u00fchiskond, kultuur ja v\u00e4\u00e4rtused on muutunud.\u201c<\/p>\n Elame maailmas, kus toit on kogu aeg k\u00e4eulatuses, aga enamasti pole see niisugune toit, mida meie keha vajab. \u201eM\u00f5ned r\u00e4\u00e4givad, et see ei olegi toit, vaid tooted, mis imiteerivad toiduomadusi,\u201c t\u00f5deb arst. Tervislik toit on muidugi endiselt olemas, aga see on konkurentsis alla j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n Ka tubakatoodete tarbimise piiramine v\u00f5ttis mituk\u00fcmmend aastat<\/p>\n 1920. ja 1930. aastatel tulid turule tubakatooted, mida hakati v\u00e4ga usinalt turundama. \u201eV\u00f5ttis v\u00e4ga kaua aega, mituk\u00fcmmend aastat, enne kui \u00fchiskond l\u00f5puks aru sai, et need uued p\u00f5nevad asjad on tervisele v\u00e4ga halvad, ja m\u00f5eldi v\u00e4lja seadusi suitsetamise reklaami keelustamiseks ja k\u00f5rgema tootehinna kehtestamiseks, et suitsud ei oleks k\u00f5igile nii k\u00e4ttesaadavad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tillmann.<\/p>\n Peamiselt t\u00e4nu sellele on tubaka tarvitamine radikaalselt v\u00e4henenud. \u201eMa usun, et sama protsess toimub ka ebatervislike toitudega. Kuigi need on alguses toredad, magusad ja maitsvad, peame s\u00fcstemaatilisi samme astuma, et nende tarbimist v\u00e4hendada.\u201c<\/p>\n Hea n\u00e4ide s\u00fcsteemsest muutusest on kooli- ja lasteaiatoit, mille tervislikkuse kohta hakkas alates 2025. aasta s\u00fcgisest kehtima palju parem miinimumstandard. \u201eKohe on n\u00e4ha, et see parandab toidu kvaliteeti, lapsed s\u00f6\u00f6vad tervislikumalt ja k\u00f5ik l\u00e4heb \u00fcldjoontes paremaks,\u201c t\u00f5deb Tillmann.<\/p>\n Paar aastat tagasi olid v\u00e4ga paljudes Eesti koolides puhvetid, kuhu mindi magusaid saiakesi s\u00f6\u00f6ma, kui kooli l\u00f5unas\u00f6\u00f6k ei pakkunud rahuldust. \u201e\u00d5nneks on n\u00fc\u00fcd need kohutavad puhvetid kadumas. Direktoritel koost\u00f6\u00f6s hoolekogudega on esmakordselt kohustus tagada, et pakutav toit vastab piisavalt ka tervislikkuse n\u00f5uetele.\u201c<\/p>\n Kogu vastutust ei tohiks j\u00e4tta \u00fcksikisiku kanda<\/p>\n \u201eNatuke on kummaline, et me usaldame \u00fcksiktarbijat nii pimesi ja usume, et ta saab \u00f5igete valikutega kuidagigi hakkama,\u201c \u00fctleb ekspert. Numbrid n\u00e4itavad aga vastupidist. Seep\u00e4rast oleks arsti s\u00f5nul vaja inimesi rohkem toetada, mitte j\u00e4tta kogu vastutust nende \u00f5lgadele.<\/p>\n \u00dcksnes tootjatele osutamine ja nende avalik hukkam\u00f5istmine ei muudaks Tillmanni s\u00f5nul olukorda. Eelk\u00f5ige v\u00f5iks t\u00e4helepanu suunata neile, kelle k\u00e4es on v\u00f5imalus turgu p\u00e4riselt kujundada, ehk ametnikele ja poliitikutele.<\/p>\n Tillmann t\u00f5i paralleeli pensionifondidega. \u201eInimesed \u00fcldiselt ei m\u00f5tle tuleviku peale palju. Kolmk\u00fcmmend aastat tundub pikk aeg ja inimesed ei investeeri piisavalt. Kui teeme ettepaneku, et kodanik paneb lauale \u00fche euro ja riik lisab kaks eurot, motiveerib see inimest rohkem tulevikku v\u00e4\u00e4rtustama. Aga kui me \u00fctleks, et riik toetab sind ka raske tervisliku toiduvaliku tegemisel? Kas poleks tore, kui m\u00f5ni pokekauss, mis muidu maksab 10\u201315 eurot, oleks n\u00e4iteks hinnaga kolm eurot?\u201c viskab Tillmann m\u00f5tte \u00f5hku.<\/p>\n Ta usub, et kui riik soovib panustada oma inimeste tervise toetamisse ka rahaliselt, reguleerib turg end ja hinnad tulevad alla. Seep\u00e4rast toetab Tillmann ka ideed langetada k\u00e4ibemaksu k\u00f5ige rohkem tervislikel toitudel, nagu juur-, kaun- ja puuviljad, p\u00e4hklid, taimsed \u00f5lid ning v\u00e4rske kala.<\/p>\n <\/p>\n 20.04.2026 <\/p>\n \u201eMuutsin toitumise j\u00e4rjekorda ja kaal hakkas langema.\u201c Toitumisn\u00f5ustaja selgitab, kuidas lemmiktoitudest loobumata kilodest vabaneda (68) <\/p>\n <\/a>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inglismaal elanud kaasprofessori s\u00f5nul on Suurbritannias v\u00f5rreldes Eestiga palju parem inforuum. Esiteks on seal r\u00e4mpstoidu reklaam keelatud. Kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172886,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,7863,37,33,35,34,36,31,32,21,10648,11417,28,29,95,19,25,6602,40384,7861,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-172885","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebatervislik-toitumine","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kehakaal","20":"tag-kehakaalu-langetamine","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rasvumine","27":"tag-taavi-tillmann","28":"tag-tervislik-toitumine","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}