{"id":172901,"date":"2026-05-08T10:51:24","date_gmt":"2026-05-08T10:51:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172901\/"},"modified":"2026-05-08T10:51:24","modified_gmt":"2026-05-08T10:51:24","slug":"maanappus-muutis-eesti-talupojad-tsaari-asunduskolonialismi-etturiks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/172901\/","title":{"rendered":"Maanappus muutis Eesti talupojad tsaari asunduskolonialismi etturiks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Kaugematesse sihtkohtadesse j\u00f5udes ootas uustulnukaid ees harjumatult v\u00f5\u00f5ras keskkond. \u00d6\u00f6siti hirmutasid asunikke \u0161aakalite kiljed, mida peeti laste nutuks v\u00f5i lahtilastud s\u00f5durite naeruks. Samal ajal pidid pered pottide ja pannidega kolistades peletama maisip\u00f5lde r\u00fc\u00fcstavaid karusid. Argised katsumused olid aga vaid \u00fcks osa laiemast protsessist, mille k\u00e4igus asusid eestlased impeeriumi huvides \u00fcmber kujundama alasid, mis olid varem kuulunud teistele rahvastele.<\/p>\n

Impeeriumi laienemine ja v\u00e4ljar\u00e4nde algus<\/p>\n

Riigiv\u00f5imu vaatepunktist oli Kaukaasia asustamine teiste rahvastega osa ulatuslikust sisekolonisatsioonist. Tsaaririik soovis laiendada sellega oma m\u00f5juv\u00f5imu nii l\u00f5unasse kui ka itta. Ametlikes dokumentides v\u00f5imuesindajad siiski otseselt kolonialismist juttu ei teinud. “Nad kasutasid m\u00f5istet “\u00fcmberasumine” eufemismina kolonialismi varjamiseks,” nentis Aivar J\u00fcrgenson.<\/p>\n

Volgamaale r\u00e4ndasid esimesed eestlaste r\u00fchmad juba 1850. aastatel. J\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil suundusid talupojad Krimmi, misj\u00e4rel rullus impeeriumi laienedes r\u00e4ndelaine P\u00f5hja- ja seej\u00e4rel L\u00f5una-Kaukaasiasse. Siberisse j\u00f5udsid asunikud alles sajandi l\u00f5pus.<\/p>\n

Kaukaasia eestlaste Sulevi asunduse 50. juubeliaastap\u00e4eva t\u00e4histamine. Autor\/allikas: RA\/EFA.271.0.188576<\/p>\n

Massilisele r\u00e4ndele andis hoogu juurde 1860. aastate alguses kehtima hakanud passiseadus. Varem piirasid talupoegade liikumisvabadust feodaalseadused, mis aheldasid nad konkreetse piirkonna v\u00f5i m\u00f5isa k\u00fclge. Uus dokument andis talupoegadele seevastu staatuse, mis v\u00f5imaldas neil impeeriumi sees vabalt liikuda ja alalist elukohta vahetada.\u00a0<\/p>\n

Samal ajal algas Eestis demograafiline \u00fcleminek: s\u00fcndimus p\u00fcsis k\u00f5rge, kuid suremus hakkas t\u00e4nu paremale meditsiinile, h\u00fcgieenile ja p\u00f5llumajanduse arengule langema. Rahvastiku kiire kasvu t\u00f5ttu tekkis k\u00fclades peagi maapuudus. Et pingeid leevendada, meelitas tsaariv\u00f5im elanikke tasuta v\u00f5i v\u00e4ga odava rendimaaga.\u00a0<\/p>\n

Talurahva seas seepeale vallandunud ulatuslik r\u00e4ndepalavik j\u00e4ttis kohati t\u00fchjaks terveid k\u00fclasid. Muljeid uutest eluoludest jagasid sageli kogukonnaliikmed, kes olid juba varem v\u00f5\u00f5rsile j\u00f5udnud. “Toonastes ajalehtedes ilmusid lood, kuidas kevadel istutasid pered Eestis kartuli maha, aga s\u00fcgiseks enam saagi koristajad polnud,” nentis J\u00fcrgenson.\u00a0<\/p>\n

Kodumaine avalikkus suhtus massilisse maalt lahkumisse valdavalt taunivalt. Eestis kogus hoogu rahvusliku \u00e4rkamisaja vaimsus ja haritlased r\u00f5hutasid isamaa p\u00fchadust. Kuigi v\u00e4ljar\u00e4ndajaid ei tembeldatud otses\u00f5nu reeturiteks, sattusid nad avalikkuse p\u00f5lu alla. Nii ilmusid ajalehedes hoiatavad lood asunikest, kes ei saanud v\u00f5\u00f5rsil hakkama ja t\u00fchjade k\u00e4tega kodumaale naasid. V\u00f5\u00f5rale keskkonnale pidigi alla vanduma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa v\u00e4ljar\u00e4ndajatest. “Igast suuremast v\u00e4ljar\u00e4ndest \u2013 see on \u00fcleilmne trend \u2013 tuleb kuskil 10\u201320 protsenti tagasi,” nentis uurija.<\/p>\n

Sulevi jahimehed (1920). Autor\/allikas: Azerbaijani Historic Photography\/CC BY-SA 4.0.<\/p>\n

T\u00fchja maa m\u00fc\u00fct ja p\u00f5liselanike saatus<\/p>\n

Hoiatustele vaatamata k\u00fctkestasid lood neitsilikust loodusest ja vabast v\u00f5i t\u00fchjast maast k\u00fcmneid tuhandeid v\u00e4ljar\u00e4ndajaid. Asunduskolonialismi loogika j\u00e4rgi ei t\u00e4hendanud t\u00fchjus tingimata, et seal poleks varem inimesi elanud, vaid pigem oli sealne maakasutus v\u00f5imu silmis tsiviliseerimata. Maa oli neitsilik selles m\u00f5ttes, et asunikud polnud seda nn eurooplase adraga k\u00fcndnud. Keisririik n\u00e4gi selles v\u00e4\u00e4rtuslikku ressurssi, mis ootas \u00f5iget harijat.<\/p>\n

Eestlased rajasid oma asulad territooriumitele, kust oli vene s\u00f5jav\u00e4gi pika Kaukaasia s\u00f5ja k\u00e4igus p\u00f5liselanikud v\u00e4lja ajanud. Relvastatud \u00fcksused sundisid rannikualadelt T\u00fcrki r\u00e4ndama ligikaudu poolteist miljonit inimest. S\u00f5ja l\u00f5ppfaasis tabas k\u00f5ige r\u00e4ngem hoop t\u0161erkesse, keda riik pidas eriti ohtlikuks. Tsaariv\u00e4ed ajasid neid h\u00f5imude kaupa kodudest minema ja nii j\u00e4idki maha inimt\u00fchjad maalahmakad. T\u00e4nap\u00e4eva Gruusia tunnistab toonaseid s\u00fcndmusi ametlikult genotsiidina.\u00a0<\/p>\n

Massim\u00f5rva eest p\u00f5genevad kohalikud. Autor\/allikas: Pyotr Gruzinsky\/Avalik omand<\/p>\n

Eestist lahkunud talupojad ei pruukinud eelnenud veristest puhastustest esialgu midagi teada. Uustulnukad otsisid eesk\u00e4tt paremat elu ega viinud impeeriumi poliitilisi eesm\u00e4rke ellu teadlikult. “See on tegelikult asunduskolonialismile \u00fcleilmselt omane \u2013 inimeste teadlikkus varem toimunust varieerub ja s\u00f5ltub piirkonnast ja konfliktist,” lisas J\u00fcrgenson.<\/p>\n

Teadmatust s\u00fcvendas seegi, et paljud pered ei kohanud uues elukohas endisi elanikke mitte kunagi. Kuulsatest Salme ja Sulevi k\u00fcladest j\u00e4id l\u00e4himad abhaaside asulad mitmek\u00fcmne kilomeetri kaugusele. Suhhumi \u00fcmbrusest ajasid s\u00f5durid p\u00f5liselanikud minema alles m\u00f5ni aasta enne eestlaste saabumist.\u00a0<\/p>\n

Kaukaasia eestlased looduses. Autor\/allikas: RA\/EFA.505.0.154300<\/p>\n

V\u00f5itlus t\u00f6\u00f6ga looduse vastu<\/p>\n

Kuna p\u00f5liselanikke piirkonnas polnud, sai uustulnukate peamiseks vastaseks hoopis \u00fcmberkaudne keskkond. Eestisse saadetud kirjades vastandasid asunikud oma tsiviliseerivat missiooni otseselt metsikule loodusele.\u00a0<\/p>\n

Nuhtlusena n\u00e4hti n\u00e4iteks \u0161aakaleid ja karusid, keda tuli alatasa asulatest eemal hoida. Kiskjate peletamisel olid asunikud loovad \u2013 \u00f6\u00f6sel kolistati maisip\u00f5ldude vahel potte ja panne ning teada on isegi juhtumeid, kus inimesed ronisid l\u00f5\u00f5tspilliga puu otsa, et siis pillim\u00e4nguga loomi ehmatada.\u00a0<\/p>\n

Lisaks metsaasukatele sundis asunikke oma harjumusi muutma v\u00f5\u00f5ras pinnas. Raske Eesti adraga polnud juurikaid t\u00e4is kivisel savimaal palju peale hakata. Kuna vana tehnika t\u00f5rkus, v\u00f5tsid sisser\u00e4ndajad \u00fcle suure k\u00f5pla ja piirkonnale omase adrat\u00fc\u00fcbi. Lisaks ehitasid nad t\u00f5husama maisik\u00fclviku, mida kiideti isegi Kaukaasia ajalehtedes.<\/p>\n

J\u00fcrgensoni s\u00f5nul tiivustas p\u00f5ldudel rassivaid sisser\u00e4ndajaid tugev protestantlik t\u00f6\u00f6kultus. Et oma paremust esile t\u00f5sta, naeruv\u00e4\u00e4ristasid eestlased mingrelitest naabrite t\u00f6\u00f6ssesuhtumist ja pidasid naaberrahva k\u00fclasid lohakaks. Samal ajal kiitsid asunikud lakkamatult oma asulate puhtust ja seal valitsevat korda.<\/p>\n

Kogukonnaliikmed r\u00f5hutasid pidup\u00e4evak\u00f5nedes veel aastak\u00fcmneid hiljemgi uhkusega, kuidas esivanemad raadasid paksu metsa raske vaevaga viljakaks p\u00f5llumaaks. Huvitaval kombel \u00f5igustasid paljud pered kaugele maale kolimist koduste konfliktidega. Peas\u00fc\u00fcdlane oli tihti kuri m\u00f5isnik, kes k\u00e4rpis talumaid ja t\u00f5stis renti. Ohvrinarratiiv aitas hoida j\u00e4reltulijate silmis \u00fcllast kuvandit.<\/p>\n

Kaukaasia eestlased. Silo valmistamine (1934). Autor\/allikas: RA\/EFA.505.0.154225<\/p>\n

Pinged piirialadel<\/p>\n

Eraldatud id\u00fcll metsiku looduse keskel ei kestnud kaua. Aja jooksul tekkisid eestlastel kontaktid abhaasidega, kelle oli tsaariv\u00f5im \u00e4\u00e4remaadele t\u00f5rjunud. Estonia k\u00fcla rajati n\u00e4iteks piirij\u00f5e \u00e4\u00e4rde, mille teisel kaldal laiuski p\u00f5liselanike asuala. Peagi hakkasid kohalikud k\u00e4ima \u00f6\u00f6siti \u00fcle k\u00e4restiku asunike karja varastamas. Gruusia arhiivimaterjalidest n\u00e4htub, et v\u00f5imudele kaebasid varguste \u00fcle k\u00f5ige rohkem just eestlased.<\/p>\n

Loomavargustel oli Kaukaasias mitmetahuline sotsiaalne taust. Esiteks oli see noorte meeste initsiatsiooniriitus, ilma milleta polnud neil lootust abielluda. Teisalt maksid p\u00f5liselanikud sel moel k\u00e4tte kolonistidele, kes nende maa h\u00f5ivasid. V\u00e4idetavalt langesid eestlased sagedasti ohvriks ka seet\u00f5ttu, et kasvatasid piirkonna k\u00f5ige kallimaid ja uhkemaid hobuseid.<\/p>\n

Lepitajatena asusid pingeid maandama Eestist saabunud kooli\u00f5petajad. Haritlased t\u00f6\u00f6tasid k\u00fclades enamasti kolme aasta kaupa, lugesid kohalikku kirjandust ja suhtlesid \u00fcmberkaudse eliidiga. Uued \u00f5petajad selgitasid asunikele, mida abhaasid olid l\u00e4bi elanud, ning aitasid leida \u00fchist keelt. \u00dcks edukamaid kultuurivahendajaid oli August Martin, kes j\u00f5udis Lindasse vahetult enne esimest maailmas\u00f5da.<\/p>\n

Eesti \u00f5petaja l\u00f5imus kohalikku \u00fchiskonda sedav\u00f5rd h\u00e4sti, et tegutses l\u00fchikest aega isegi kohaliku parlamendisaadikuna. J\u00fcrgensoni s\u00f5nul aitasid sellised inimesed pingeid oluliselt leevendada: “\u00dcldiselt pole hiljem abhaaside seas eestlaste vaenamist olnud, mis on suuresti just t\u00e4nu Eesti kultuurivahendajatele. Eesti kogukonda on kohalikud ka selle v\u00e4iksuse t\u00f5ttu\u00a0 ohutuks pidanud”.\u00a0<\/p>\n

Kaukaasia eestlaste koolimaja. Autor\/allikas: RA\/EFA.505.0.154282<\/p>\n

Koloniaalsed ambitsioonid teistes piirkondades<\/p>\n

Kaukaasia polnud aga ainus piirkond, kus keisririik eestlaste k\u00e4tega oma koloniaalpoliitikat ellu viis. Tsaariv\u00f5im kutsus uusi k\u00fclasid rajama ka Hiiumaalt ja Muhumaalt p\u00e4rit kalureid, kes saadeti Kaug-Itta Jaapani mere \u00e4\u00e4rde. Riigi eesm\u00e4rk oli t\u00f5rjuda eesti kalameeste toel kalarikastest rannavetest eemale seal varem tegutsenud hiinlased, korealased ja jaapanlased. Sinna rajatud asulad p\u00fcsisid eluj\u00f5ulised l\u00e4bi kogu N\u00f5ukogude aja.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6kaid asunikke saatis uutes oludes silmapaistev edu. N\u00e4iteks kasvas saarlaste rajatud Liivi k\u00fclast aastak\u00fcmnete jooksul v\u00e4lja koguni \u00fcks N\u00f5ukogude Liidu kolmest miljon\u00e4r-kalurikolhoosist. Edu \u00e4rgitas poliitilisi ambitsioone teistegi piirkondade eesti talupoegades. K\u00f5ige tihedamalt asustasid eestlased Peipsi-tagust Oudova kanti, kus enne enamlaste v\u00f5imuletulekut saavutati m\u00e4rgatav m\u00f5ju kohalikes omavalitsustes.<\/p>\n

M\u00f5juv\u00f5imu laienedes tekkis Peipsi taga elavatel asunikel kohati koguni soov liita Oudova alad Eestiga. Sealsete eestlaste suust v\u00f5is kuulda teooriat,\u00a0 mille kohaselt olid sealsed alad \u00fcrgsest ajast eestlastega asustatud. Seda seisukohta toetasid ka m\u00f5ned eesti soost teadlased.\u00a0<\/p>\n

Eesti juurtega Salme ja Sulevi k\u00fcla elanikud Abhaasias (1985). Autor\/allikas: RA\/EFA.546.0.314253<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evaks on olukord Kaukaasia eesti k\u00fclades p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Kunagistes suurtes asundustes, nagu Salme ja Sulevi, elavad n\u00fc\u00fcd valdavalt armeenlased. Eestlased on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemusse. Noorem p\u00f5lvkond kolib linnadesse, krundid m\u00fc\u00fcakse uutele tulijatele.\u00a0<\/p>\n

Paljud Abhaasia eesti pered on aastak\u00fcmnetega keeleliselt ja kultuuriliselt kohalikega sulandunud. Hea n\u00e4ide on Kaareste suguv\u00f5sa, kelle esivanem korraldas kunagi Suhhumis rahvuslikku laulupidu, ent kele lapselapselaps avaldas hiljuti abhaasikeelse muinasjuturaamatu. “Minu arvates ei peagi kogukond kestma igavesti, vaid sa pead austama rahvast, kelle hulgas elad, ja oledki eesti juurtega abhaas,” lisas J\u00fcrgenson.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itavad Aivar J\u00fcrgensoni uurimused, et eestlaste 19. sajandi v\u00e4ljar\u00e4nne polnud \u00fcksnes p\u00f5genemine m\u00f5isnike surve alt. R\u00e4ndelaine sobitus laiemasse keisririigi asunduskolonialismi mustrisse. Kuigi asunikud pidasid end metsikus looduses sageli tsivilisatsiooni toojateks, rajasid nad oma k\u00fclad aladele, mille oli tsaariarmee varem p\u00f5liselanikest v\u00e4givaldselt t\u00fchjendanud. Praeguseks h\u00e4\u00e4buvad asundused on ajalooline tunnistus eestlaste osalusest impeeriumi geopoliitilistes vangerdustes, kus ohvriroll ja koloniseerija roll omavahel p\u00f5imusid.<\/p>\n

Eesti juurtega Salme ja Sulevi k\u00fcla elanik Abhaasias (1985). Autor\/allikas: RA\/EFA.546.0.314245<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaugematesse sihtkohtadesse j\u00f5udes ootas uustulnukaid ees harjumatult v\u00f5\u00f5ras keskkond. \u00d6\u00f6siti hirmutasid asunikke \u0161aakalite kiljed, mida peeti laste nutuks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172902,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[42503,79053,286,79059,79056,26,27,37,33,35,3791,34,79058,36,31,32,1946,21,6158,79055,32469,28,29,79057,19,25,1115,79054,23,24,22,20,30],"class_list":["post-172901","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-abhaasia","tag-aivar-jurgenson","tag-ajalugu","tag-alam-linda","tag-asunduskolonialism","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahva-muuseum","tag-estonia","tag-estonia-kula","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gruusia","tag-headlines","tag-kaukaasia","tag-kaukaasia-eestlased","tag-kolonialism","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linda-kula","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ranne","tag-sulevi-kula","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172901","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172901"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172901\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172902"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172901"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172901"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172901"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}