![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/05\/Sirp-18-2026_0005__art_r1-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nDaniil Zandberg: \u201eDon Quijote on kirjanduslikust vaatenurgast nii Hispaania Kristus kui\u00a0ka t\u00e4iskasvanud laps.\u201c\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Piia Ruber<\/p>\n
On \u00f6eldud, et don Quijote \u00fcksi oleks hale tegelane ja tema teener Sancho Panza samamoodi, aga koos on nad targemad kui meie. On nad tegelikult \u00fcks l\u00f5hestunud tegelane, kes r\u00e4\u00e4gib endaga?<\/p>\n
Ma ei arva, et l\u00f5hestunud. Sancho l\u00e4heb oma teed ja sammub sel rajal kindlalt. Raamatu esimeses osas on ta v\u00f5ib-olla t\u00f5esti pigem karikatuur, alustab sooviga valitseda \u00fcksk\u00f5ik millist saart, on lihalike huvidega, otsib alati kohta, kus h\u00e4sti s\u00fc\u00fca ja magada, aga ta k\u00e4ib l\u00e4bi pika tee ja kuberneriks saanuna j\u00f5uab paljuski selleni, millest r\u00e4\u00e4kis don Quijote. Nad vaatavad maailma eri nurga alt, annavad sellest erisuguse pildi. Sancho toetab don Quijotet, aga hoiab teda kohati ka tagasi, ent satub siis ise sellesse maailma ja muutub.<\/p>\n
Kui lihtne on \u201eDon Quijotet\u201c lavastada? On ju seda juba palju tehtud. Kas v\u00f5i Grigori Kozintsevi 1957. aasta film, mis linastus Cannes\u2019is.<\/p>\n
See raamat on muidugi teos, mida k\u00f5ik teavad, aga kui sellest l\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kida, selgub, et paljud polegi seda lugenud, valitsevad eelarvamused, muljed. Teame pilti v\u00f5itlusest tuuleveskitega ning k\u00f5ik teadmised don Quijotest on seotud peamiselt tema hullusega \u2013 m\u00e4letatakse enamasti raamatu esimest osa. Teine osa on v\u00f5ib-olla isegi huvitavam, l\u00e4heb palju s\u00fcgavamale ja laiemaks, don Quijote ja Sancho Panza muutuvad seal ka tegelastena. Paljud kunstnikud, heliloojad ja lavastajad on seda teemat k\u00e4sitlenud, aga iga\u00fcks v\u00f5tab kuskilt midagi, ilmselt neile endale l\u00e4hedast, seda, mis on parajasti oluline. Nii et \u00fchelt poolt see lavastama asudes hirmutas, aga kui loed ja m\u00f5istad j\u00e4rjest paremini, millest r\u00e4\u00e4kida tahad, siis lakkad varem tehtu peale nii palju m\u00f5tlemast. Kristalliseerid selle, mis on sulle endale oluline, ja keskendud sellele.<\/p>\n
Keeruliseks teeb lavastamise asjaolu, et tegelasi, s\u00fcndmusi on nii palju ning see k\u00f5ik on pidevas muutumises. Kavandasin lavastust kaua, keerutasin peas lahendusviise. Oleme s\u00e4ilitanud m\u00f5ned olulised asjad ja seejuures areneb lugu \u00fcsna huvitavalt. On kurbust, \u00fcksindust, aga samal ajal on don Quijote nagu poisike, kes on s\u00fctitatud ideest see \u00fcletada, v\u00f5idelda, teekonnale asuda. Minu arvates on v\u00e4ga oluline, et ta on palju kogenud-n\u00e4inud ja pika elu elanud mees, kes saab selle kogemuse peegelduses, teatud asjadeni j\u00f5udes, tugevamaks.<\/p>\n
Kasvasin Edgar Valteri karikatuuridega don Quijotest ajakirjas Pikker, samuti koos Gustave Dor\u00e9 illustreeritud raamatuga. Hiljem sain teada, et pildid 1946. aasta v\u00e4ljaandesse tegi Salvador Dal\u00ed. Kuidas on teid m\u00f5jutanud \u201eDon Quijote\u201c illustratsioonid?<\/p>\n
Need polnud esimesed Dor\u00e9 grav\u00fc\u00fcrid, millega lapsena kokku puutusin. Dor\u00e9 grav\u00fc\u00fcridega raamatud mulle meeldisid, eriti \u201eDon Quijote\u201c. Mul on isegi eraldi album tema illustratsioonidega sellele romaanile ja paljudele teistele \u2013 millalgi hakkasin neid koguma. M\u00f5ned m\u00e4lus p\u00fcsinud asjad kerkivad ilmselt ka lavastuses pinnale, muidugi need m\u00f5jutavad. T\u00e4helepanelik vaataja ilmselt m\u00e4rkab \u00fcsnagi otseseid viiteid Dal\u00edle. Kuna see k\u00f5ik on kuidagi v\u00e4ga seotud, siis me ei kartnud kasutada pildilisi elemente. Ma ei tahaks liiga palju \u00f6elda, aga ilmselgelt on lavastuses palju viiteid maalikunstile, kirjandusele ja muulegi. See pole muidugi peamine. See on kenasti \u00e4ra peidetud neile, kes seda n\u00e4evad ja sellele m\u00f5tlevad, aga v\u00f5ib-olla pole vaja sellele keskenduda, seda otsida.<\/p>\n
K\u00f5ik vist tunnevad omal nahal, et elekter on Eestis kalliks l\u00e4inud. Mida arvate sellest, et praegu v\u00f5itleks don Quijote ilmselt tuuleparkide vastu? Ja \u00fcks n\u00f5utuim elukutse on elektrituulikute parandaja.<\/p>\n
See on t\u00f5esti naljakas. Don Quijote v\u00f5itleb tuuleveskitega heideldes ilmselt mingisuguse \u00fclepaisutatud uhkusega, gigantismiga. \u00dcksi ta hakkama ei saa. Meil on lavastuse kohta netis Brechtilt epigraaf: \u201e\u00d5nnetu on maa, kellel pole kangelasi \u2026\u201c \u2013 \u201eEi! \u00d5nnetu on maa, kellel on vaja kangelasi.\u201c Oodatakse, et tuleks \u00fcks kangelane, kes p\u00e4\u00e4stab k\u00f5ik, aga kui on vaja kangelasi, siis j\u00e4relikult kuskil on midagi valesti. Ja kui kangelane tuleb, \u00fctleme talle, et oota, mida sa teed, see pole see, peaks olema teisiti. Nagu Dostojevski \u201eVendades Karamazovites\u201c kohtumine Jeesusega: meil pole seda vaja, elame siin kuidagi, teeme midagi, mitte k\u00f5ik pole rahul sinu \u00f6elduga. Don Quijote on paradoks \u2013 ebamugav kangelane. Ta ei tule ega lahenda probleeme, vaid paljastab need ja annab v\u00f5imaluse neid n\u00e4ha, isegi kui ta ise v\u00f5ib-olla paistab sealjuures rumal v\u00e4lja.<\/p>\n
Meil on lavastuses Dulcinea kujutisega lamp. Dulcinea esindab usku millessegi paremasse. Don Quijote \u00fctleb k\u00f5igile, kelle ta Dulcinea juurde saadab, et saadab nad valguse, lootuse juurde. Mina v\u00f5tan seda nii, et ei pea ootama p\u00e4\u00e4stjat, tuleb ise enda eest hoolitseda.<\/p>\n
Poola re\u017eiss\u00f6\u00f6r Patryk Vega valis filmis \u201ePutin\u201c (2025) ps\u00fchholoogilise kujutamise asemel maarahvale m\u00f5istetava laadi, suurendas m\u00f5ttedeemonid inimm\u00f5\u00f5tu. Kui peenelt peaks maalima, ka don Quijotet?<\/p>\n
Muidugi p\u00fc\u00fcdleme ses lavastuses teatud helguse ja seejuures groteski poole. Selles peaks olema palju huumorit, sest romaan soodustab seda, seal on palju irooniat. Kui liiga t\u00f5siselt teha, oleks see rumal lugu. Mulle tundub oluline, et lugu on lahutatud igap\u00e4evamaailmast, kust don Quijote osaliselt ju p\u00e4\u00e4ses. Teda \u00fcritati kogu j\u00f5uga sinna vangistada ja \u00f6eldi: ela aga oma v\u00e4ikeses toas, pole vaja pead v\u00e4lja pista. Aga just selline maailm on ilus, tohutult lai \u2013 paradoks. Meiegi p\u00fc\u00fcame lavastuses seda m\u00f5tet j\u00e4rgida. Don Quijote j\u00f5uab lahingutest mingite hiiglastega teistsuguste koletiste, hertsogi ja hertsoginna juurde, kellega pole nii lihtne v\u00f5idelda. On ka teisi kiusatusi, aga need on paradoksaalsed teed.<\/p>\n
Don Quijote on kirjanduslikust vaatenurgast nii Hispaania Kristus kui\u00a0ka laps. Temas on see k\u00f5ik segunenud. Ta on t\u00e4iskasvanud laps. Temas on muidugi k\u00f5ik s\u00e4rav. See on kummaline lugu. Mingi vanaisa kaasatakse j\u00e4rsku sellesse m\u00e4ngu, sellesse fantaasiamaailma. Kogu aeg korratakse nagu mantrat, et peab olema aus ja lahke \u2013 aga miks me ei ela siis nii? Mingil p\u00f5hjusel see ei toimi, sest see pole lihtne. Keeruline on mugavusest keelduda. See on valik. Osaliselt oleme selles m\u00f5ttes Sanchod. Kirjanduslikus vaates on Sancho rahvas.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4itleja, kes n\u00fc\u00fcd elab Venemaal, \u00fctles kord, et talle ei meeldi Elmo N\u00fcganeni stiil, ja ma hakkasin m\u00f5tlema, milline see \u00fcldse on, kui talle ei meeldi. \u201eSolaris\u201c (Eesti Draamateater, 2024) oli t\u00f5en\u00e4oliselt aasta kauneim lavastus, aga see oli ju Lemi, mitte N\u00fcganeni maailm.<\/p>\n
Arutelu stiili \u00fcle on keeruline, suuresti maitse k\u00fcsimus, aga mulle tundub, et kui lavastaja v\u00f5tab mingi kirjaniku materjali, siis tuleb lavastaja originaalsus v\u00f5i oma vaade niikuinii esile. Pole t\u00e4htis, kas tegemist on lavastuse, multi\u00adfilmi, filmi, maaliga. Juri Nor\u0161tein on \u00f6elnud, et peab lihtsalt olema julgust olla sina ise. K\u00f5igil on oma atmosf\u00e4\u00e4r, keel, jutustamisstiil.<\/p>\n
Seega p\u00fc\u00fcad seda destilleerida, just nagu tegime alguses \u201eDon Quijotega\u201c, eriti kui istusime koos lavastuse kunstnikega ja arutasime, kuidas seda k\u00f5ike kujutada. Cervantese romaani tohutus v\u00f5rgustikus leidub nii palju teid, mida m\u00f6\u00f6da minna. Pole m\u00f5tet petta ennast kujutelmaga, et suudad k\u00f5ike hallata. Isegi kui teeksime sarja, ei saaks piirduda vaid \u00fche hooajaga.<\/p>\n
P\u00fc\u00fcdsin m\u00f5ista Cervantese stiili. \u00dcldiselt v\u00f5ttes on meie lavastus v\u00e4ga kirjanduslik tekst, mis on t\u00f5lgitud teatri, tegevuse keelde. Esimesed mustandid olid p\u00e4ris pikad. Tegin neid teadmisega, et l\u00fchendame proovides. Arutasime neid n\u00e4itlejatega rohkem kui korra. Oluline on tabada k\u00f5neviisi. Cervantesel on keerukalt \u00fcles ehitatud fraasid, pikalt s\u00f5nastatud, uhked, kujunditest k\u00fcllastunud m\u00f5tted. Keel loeb. Nii, kuidas r\u00e4\u00e4gid, nii ka m\u00f5tled. Keele kaudu tabad struktuuri. Kui esimest korda lugesime, paistis k\u00f5ik keeruline: kuidas muuta see keel kergesti m\u00f5istetavaks, puhtaks? Kuidas nad peaks r\u00e4\u00e4kima?<\/p>\n
Proovides k\u00f5lasid pikad struktureeritud fraasid. N\u00e4itlejatele on see keeruline, sest ollakse harjutud r\u00e4\u00e4kima l\u00fchilausetega. Aga kui \u00fcks lause on viierealine v\u00f5i pikem ja selles sisalduva m\u00f5tte sees on veel \u00fcks viidetega m\u00f5te ning selle k\u00f5ik peab meeles pidama, mitte midagi ei tohi kahe silma vahele j\u00e4tta, siis see pole lihtne. On hetki, kus k\u00f5ik hakkab vastu, vaidleb sinuga, variseb kokku, ja saad aru, et ei, see pole \u00f5ige, see ei sobi, ei haaku. Aga kui see k\u00f5ik l\u00f5puks kokku tuleb, siis selgub \u00e4kki, et oo, seal see ongi, kuskil peidus: autori stiil, teose atmosf\u00e4\u00e4r, see, kuidas don Quijote m\u00f5tleb, kuidas Sancho m\u00f5tleb, kuidas teised tegelased m\u00f5tlevad. Mingil hetkel tekib selgus: k\u00f5ik voolab paika, autor ise hakkab sind aitama, tekst hakkab aitama. Tekib tabamatu atmosf\u00e4\u00e4r, mida kogetakse raamatut lugedes. See s\u00fcnnib \u00e4kki ja areneb, aga sellega tuleb ka harjuda. Kirjandus tuleb t\u00f5lkida teatri, tegevuse keelde, nii et lavalt k\u00f5lav jutt ei m\u00f5juks \u00fcksnes pika arutlusena.<\/p>\n
Arutasime proovides, et kui don Quijote m\u00f5tteid v\u00e4ljendatakse teises keeles, l\u00e4heb midagi paratamatult kaduma. Need m\u00f5tted muutuvad ka lihtsamaks, arusaadavamaks, paatoslikumaks. Kuigi see keel on \u00fcsna pompoosne, on tegu omamoodi vihjetega r\u00fc\u00fctliromaanidele.<\/p>\n
Seega, kui r\u00e4\u00e4gime stiilist, siis p\u00fc\u00fctakse alati s\u00e4ilitada autori stiili, tema k\u00f5nestiili, jutustamise d\u00fcnaamikat, m\u00f5tlemisviisi, sest vorm peab kuidagi sisust tulenevalt s\u00fcndima, et ei tekiks sisemist vastuolu ei n\u00e4itlejatel, kes seda esitavad, ega publikul, kes seda vaatab. See peaks kuidagi proovietapis selguma, arvan ma. Tehnika v\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik milline, aga k\u00f5ige t\u00e4htsam on autori j\u00e4rgimine. Kui v\u00f5tad mingi autori, v\u00f5ta l\u00e4hedane teema. Kui hakkad autorit hirmsasti painutama, \u00fcritad tema kulul oma ego kehtestada, siis on vist lihtsam ise teos kirjutada, mitte piinata ennast ega autorit.<\/p>\n
Tulite Tallinna Vene teatrisse 2011. aastal Peterburist, kus l\u00f5petasite riikliku teatriakadeemia. Kas m\u00e4rkate mingeid erinevusi Venemaa teatrikoolidest tulnute ja Eestis teatrikooli l\u00f5petanud vene n\u00e4itlejate vahel?<\/p>\n
Kogu see teatrikoolidest r\u00e4\u00e4kimine on lihtsalt \u00fcks jutt. \u00d5petamine on keeruline, sealhulgas n\u00e4itleja \u00f5petamine. Kas koolid kallutavad mingile poole? Jah, aga need kalded on k\u00f5igile ammu teada. Siiani midagi uut silmapiiril ei paista. Seega s\u00f5ltub k\u00f5ik konkreetsetest n\u00e4itlejatest, lavastajatest, materjalidest, sellest, kuidas see k\u00f5ik kokku tuleb. K\u00f5ige olulisem pole kool, vaid iga n\u00e4itleja valmis\u00adolek, soov, see, kuidas inimene protsessi kaasatakse. Siis kooli k\u00fcsimust ei teki.<\/p>\n
Minu arvates peaks n\u00e4itlejaamet olema voolav. Valikuid v\u00f5ib olla palju. Midagi saab siduda tekstiga, midagi liikumisega, plastilisusega. Teater on selles osas v\u00e4ga s\u00fcnteetiline kunst. Mida edasi, seda rohkem n\u00e4itlejalt n\u00f5utakse: nad peavad laulma, tantsima, r\u00e4\u00e4kima, liikuma, n\u00e4itlema \u2013 peavad suutma teha k\u00f5ike. Seet\u00f5ttu ma ei \u00fctleks, et on mingi kool ja siis ollaksegi sellised. See on vale tee nii teatri kui\u00a0ka iga n\u00e4itleja arengu seisukohalt. Mitmekesisus on v\u00f5luv: \u00fcks lavastaja n\u00e4eb truppi nii, teine naa, kolmas omamoodi. Iga\u00fchel on oma stiil, oma eelistused.<\/p>\n
Muidugi on erisuguseid teatreid, iga\u00fchel oma traditsioonid. Sellest pole p\u00e4\u00e4su. Tuleb olla avatud eri suundadele. See ei pruugi meeldida, v\u00f5ib-olla mul pole selleks s\u00fcdant, aga tuleks p\u00fc\u00fcda. Sellegipoolest peab n\u00e4itlejal, \u00fcksk\u00f5ik, kuidas seda vaadata, olema kontroll oma keha, h\u00e4\u00e4le, ps\u00fc\u00fchika \u00fcle, teadmine, kuidas n\u00e4idelda, suuta kohe sisse l\u00fclituda, v\u00e4lja l\u00fclituda.<\/p>\n
On teil keegi samamoodi v\u00e4ljaspool Eestit s\u00fcndinu, kes j\u00f5udu annab? Aleksandr Iva\u0161kevit\u0161? Ta on kiidelnud, et on kange m\u00f5\u00f5gamees ja ratsutaja. Kas sellep\u00e4rast ka valisite tema don Quijoteks?<\/p>\n
Mul on olnud v\u00f5imalus tutvuda tema meisterlikkuse, liikuvuse, avatuse ja kaasatusega, kui oleme t\u00f6\u00f6tanud laval partneritena. Meeldej\u00e4\u00e4vaim kogemus oli ilmselt Julia Augi \u201eKeisri hull\u201c (Vene teater, 2023). Iva\u0161kevit\u0161 kuuleb nii t\u00e4pselt, tunnetab, annab sulle nii palju. Tead, et saad temast alati aru. Ta on nagu p\u00fcssirohi: viskad talle v\u00e4ikese s\u00e4deme ja ta s\u00fcttib, lendab. Uskumatu. Teatri m\u00e4ngu\u00adkavas on hetki, kus me kohtume \u2013 ootan neid hetki alati. \u201eDon Quijote\u201c on muidugi t\u00e4iesti teistsugune kogemus: ta haarab igast ideest ja proovib kohe j\u00e4rele.<\/p>\n
Koolidest r\u00e4\u00e4kides: kool on kogemus, m\u00e4ngukoht, mingi sisemine tuli, mis kunagi ei kustu. Arvan, et see ongi k\u00f5ige olulisem: kool v\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik milline, aga soov kas on v\u00f5i seda ei ole. See on tuli, see kas p\u00f5leb v\u00f5i ei p\u00f5le. Ja kui ei p\u00f5le, siis pole vahet, mis kool. Seda pole v\u00f5imalik teeselda. K\u00f5ige olulisem on iha: kui sa lihtsalt ei saa muud teha, naudid seda. L\u00fclitad end sisse, p\u00f5led takistustest hoolimata, astud kulisside tagant lavale ja k\u00f5ik kaob \u00e4kki, j\u00e4\u00e4b kuhugi k\u00f5rvale. Publik pole milleski s\u00fc\u00fcdi: oled v\u00e4sinud, sul on halb tuju, mis iganes su elus toimub, aga l\u00e4hed lavale ja pead publikule andma endast k\u00f5ik.<\/p>\n
See oli vist iidses Hiinas, kus halvad n\u00e4itlejad tapeti, sest usuti, et halb n\u00e4itleja v\u00f5ib kahju teha suuremale inimhulgale kui halb arst. Hea, et enam nii ei tehta. On \u00fcks naljakas \u00fctlemine: k\u00f5ik inimesed on n\u00e4itlejad, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ned n\u00e4itlejad. Seega pole asi koolis ega milleski muus, isegi mitte andes. Andekust on kindlasti vaja, aga see amet n\u00f5uab t\u00f6\u00f6armastust, takistuste \u00fcletamist, m\u00f5tlemist, proovimist, vigade tegemist, sama asja kordamist ikka ja j\u00e4lle. K\u00f5ige selle juures tuleb s\u00e4ilitada v\u00e4rskus.<\/p>\n
Mullu suri traagiliselt Peterburist p\u00e4rit dissidentlik lavastaja Juri Butussov. Kui palju see teid puudutas?<\/p>\n
See on kibe ja kurb, kui nii andekad kultuuriinimesed lahkuvad. Nii absurdne, nii ootamatu. Muidugi p\u00fc\u00fcad j\u00e4lgida, kes s\u00f5idab minema, kes sureb. See on alati kaotus. M\u00e4letan teatriinstituudi p\u00e4evilt \u2026 teate ju k\u00fcll, kui k\u00f5nnid ringi, meil oli palju vanu \u00f5petajaid, kool oli vana, palju kor\u00fcfeesid. K\u00f5nnid, kuulad loenguid. Ripub portree \u2013 mis on selle professoriga juhtunud? Lahkus, suri. Siis m\u00f5istad \u00e4kki, mida oleksid v\u00f5inud \u00f5ppida ajal, kui nende inimestega kokku puutusid. V\u00f5imalus sulas \u00e4ra. See p\u00f5hjustab mingi v\u00f5imsa murrangu, kahetsuse. Elad seda l\u00e4bi \u00fcks, kaks, kolm korda. Mida aeg edasi, seda sagedamini. Peaksime ilmselt rohkem hindama seda, mis meid \u00fcmbritseb, et p\u00e4rast ei kahetseks, kui see l\u00e4bi on. Kuigi, v\u00f5ib-olla on see loomulik protsess, mingisugune \u00f5ppetund.<\/p>\n
S\u00fcdalinna teatri hooaja l\u00f5petab mai l\u00f5pus teie suvelavastus \u201eViikingid. Laul jumalatest ja kangelastest\u201c. Kuidas sattusite don Quijote juurest viikingite seltskonda?<\/p>\n
Viikingeid \u00fcmbritseb brutaalsuse m\u00fctoloogia, aga minu arust peitub neis ka mingi peaaegu et sensuaalne luulelisus. Suuresti tuleb see visuaalne luuleline lavastus jumalatest, sellest, kuidas viikingid seda ette kujutasid, mingist kollektiivsest kuvandist, viikingikangelasest selles maailmas ja kuidas see k\u00f5ik karmides oludes kokku sobib. Ennek\u00f5ike p\u00fc\u00fcdleme selle poole, et oleks ilus poeetiline lugu sellest uskumatust ajast, mil viikingid elasid ja mille kauge kaja on kuidagi meieni j\u00f5udnud. Karmi v\u00e4liskesta sees l\u00f5\u00f5mab kirgede torm, laval liiguvad maailma suhtes v\u00e4ga tundlikud inimesed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Daniil Zandberg t\u00f5i m\u00e4rtsis S\u00fcdalinna teatris lavale Miguel de Cervantese \u201eDon Quijote\u201c, mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172908,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-172907","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116538606194956128","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172907","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172907"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172907\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172908"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172907"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172907"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172907"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}