Hiljutine uuring n\u00e4itab, et meeste ja naiste immuuns\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab m\u00e4rgatavalt erinevalt. Kui naiste immuunrakud on p\u00f5letikule altimad ja paremas valmisolekus viirustega v\u00f5itlemiseks, siis see suurendab \u00fchtlasi ka autoimmuunhaiguste riski.<\/p>\n
Autoimmuunhaigus tekib siis, kui keha loomulik kaitses\u00fcsteem ei suuda vahet teha v\u00f5\u00f5rastel ja omaenda rakkudel ning nii r\u00fcndab keha ekslikult enda rakke. V\u00f5rreldes meestega esineb naistel autoimmuunhaigusi m\u00e4rksa sagedamini. Hiljutine uuring proovis m\u00f5ista, miks see nii on.<\/p>\n
Austraalia Garvani meditsiiniuuringute instituudi teadlaste juhitud anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas immuunrakkudes enam kui tuhande geneetilise nn l\u00fcliti olemasolu, mis toimivad s\u00f5ltuvalt soost erinevalt. L\u00fchidalt t\u00e4hendab see, et p\u00f5letikuga seotud kaitsemehhanismid on naistel aktiivsemad. See suurendab riski haigestuda n\u00e4iteks luupusesse v\u00f5i hulgiskleroosi.<\/p>\n
Uuringus anal\u00fc\u00fcsiti 982 inimese vereproove: neist 564 olid naiste ja 418 meeste omad.<\/p>\n
Teadlased kasutasid \u00fcksikraku RNA j\u00e4rjestamise meetodit, mis v\u00f5imaldab v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta geenide aktiivsust. Vaadeldi immuunrakke, mis ringlevad veres, sealhulgas eri t\u00fc\u00fcpi valgevereliblesid. See on esimene kord, kui immuunrakkude erinevusi uuriti nii p\u00f5hjalikult. Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid \u00fcksikuid rakke, mitte ei hinnanud geenide aktiivsust kogu rakukogumi keskmisena.<\/p>\n
Selgus, et meeste ja naiste immuuns\u00fcsteemides domineerivad erinevad rakut\u00fc\u00fcbid. Meestel oli rohkem niinimetatud esmareageerijaid monots\u00fc\u00fcte, mille geneetiline aktiivsus oli seotud eesk\u00e4tt kudede hoolduse, parandamise ja \u00fclesehitamisega.<\/p>\n
Naistel oli aga rohkem B- ja T-rakke, mis viitab kohanemisv\u00f5imelisemale ja spetsialiseerunumale kaitses\u00fcsteemile. Geneetiliselt olid need rakud nii-\u00f6elda k\u00f5rgendatud valmisolekus. Selline pidev valmisolek aitab naiste immuuns\u00fcsteemil t\u00f5en\u00e4oliselt paremini v\u00f5idelda viiruste ja teiste sissetungijatega, kuid suurendab ka riski, et organism hakkab ekslikult r\u00fcndama terveid kudesid.<\/p>\n
Tugevam immuunreaktsioon annab naistele eelise viirusnakkustega v\u00f5itlemisel, kuid sellel on oma hind ehk suurem eelsoodumus autoimmuunhaigusteks. Meeste immuunrakud on p\u00f5letikuks v\u00e4hem valmis, mist\u00f5ttu on mehed \u00fcldiselt vastuv\u00f5tlikumad nakkushaigustele ja teatud v\u00e4hivormidele.<\/p>\n
Autoimmuunhaiguste seose kinnitamiseks leidsid teadlased, et kaks naistel aktiivsemat geenil\u00fclitit olid seotud FCGR3A ja ITGB2 geenidega, mida on varem seostatud luupusega. Seda haigust esineb naistel m\u00e4rksa sagedamini kui meestel.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul aitavad tulemused paremini m\u00f5ista, miks autoimmuunhaigused tabavad sagedamini naisi, ning v\u00f5ivad tulevikus kaasa aidata t\u00e4psemate ravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Praegu kasutatakse n\u00e4iteks luupuse ravis sageli k\u00f5igile sarnaseid p\u00f5letikku v\u00e4hendavaid ravimeid. Teadlaste s\u00f5nul v\u00f5iksid ravimeetodid olla t\u00f5husamad, kui arvestada t\u00e4psemalt meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi.<\/p>\n