Kulla \u00fclemaailmne n\u00f5udlus t\u00f5usis esimeses kvartalis aastatagusega v\u00f5rreldes 2 protsenti, 1231 tonnini. Kuna kulla hind on aastaga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud, siis dollarites m\u00f5\u00f5detuna t\u00f5usis n\u00f5udluse maht lausa 74 protsenti, 193 ($) miljardini.<\/p>\n
Investeerimisn\u00f5udluse puhul v\u00f5is t\u00e4heldada huvitavat trendi \u2013 m\u00e4rtsikuise hinnalanguse ajal hakkasid virtuaalset kulda (ETFid) ostnud investorid positsioone agressiivselt m\u00fc\u00fcma, f\u00fc\u00fcsilise kulla ostjad kasutasid soodsamaid hindu aga positsioonide suurendamiseks. N\u00e4iteks Hiinas t\u00f5usis m\u00fcntide ja kangide n\u00f5udlus k\u00f5igi aegade rekordini.<\/p>\n
Vaatamata sellele, et nii Venemaa kui ka T\u00fcrgi on aasta alguses m\u00fc\u00fcnud arvestatavas koguses kulda, p\u00fcsis keskpankade \u00fcldine n\u00f5udlus k\u00f5rgel tasemel. Suurim ostja oli taaskord Poola, kellele j\u00e4rgnesid Usbekistan, Hiina, T\u0161ehhi ja mitmed teised riigid.<\/p>\n
K\u00f5rged hinnad survestasid aga j\u00e4tkuvalt ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlust, mis langes aastatagusega v\u00f5rreldes pea viiendiku v\u00f5rra. Tehnoloogiasektori n\u00f5udlus samal ajal aga kasvas.<\/p>\n
Investeerimisn\u00f5udlus langes veidi<\/p>\n
Investeerimisn\u00f5udlus langes aastatagusega v\u00f5rreldes 5 protsenti, 536 tonnini. Peamiselt olid languse taga b\u00f6rsil kaubeldavad fondid (ETFid) \u2013 kui jaanuaris ja veebruaris toimus fondidesse suur sissevool, siis m\u00e4rtsis oldi k\u00fcllaltki agressiivselt m\u00fc\u00fcgipoolel.<\/p>\n
Kokku voolas ETFidesse aasta esimese kvartali jooksul 62 tonni kulda, mis oli tunduvalt madalam kui eelneva nelja kvartali keskmine (ca 200 tonni).<\/p>\n
K\u00fcll aga p\u00fcsis f\u00fc\u00fcsilise kulla ehk m\u00fcntide ja kangide n\u00f5udlus t\u00e4nu Aasiale v\u00e4ga tugev. Kokku suurenes f\u00fc\u00fcsilise kulla n\u00f5udlus aastaga 42 protsenti, 474 tonnini. 2013. aasta teises kvartalis saavutatud rekordi (602 tonni) j\u00e4rel on see ajaloo teine tulemus. F\u00fc\u00fcsilise kulla turul oli m\u00e4rtsikuu hinnalanguse ajal n\u00e4ha tunduvalt suuremat ostuhuvi kui ETFide puhul.<\/p>\n
Hiina investorid ostsid kvartaliga kokku 207 tonni kulda, millega purustati k\u00f5ik eelnevad rekordid. Kulla kiire hinnat\u00f5us, teiste varaklasside kehv tootlus, geopoliitilised pinged ning kaubanduss\u00f5da olid k\u00f5ik faktorid, mis hiinlaste huvi kulla vastu suurendasid.<\/p>\n
Euroopas osteti m\u00fcnte ja kange kokku 41 tonni. V\u00f5rreldes aastatagusega kasvas n\u00f5udlus 50 protsenti. L\u00e4inud aasta neljanda kvartaliga v\u00f5rreldes j\u00e4i n\u00f5udlus aga samale tasemele.<\/p>\n
Keskpankade n\u00f5udlus tugevnes<\/p>\n
Keskpankade n\u00f5udlus p\u00fcsis vaatamata kulla hinnat\u00f5usule ning T\u00fcrgi<\/a> ja Venemaa<\/a> keskpankade m\u00fc\u00fckidele tugev. Kokku ulatusid aasta esimese kvartali netoostud (ostud miinus m\u00fc\u00fcgid) 244 tonnini. N\u00f5udlus \u00fcletas nii eelmist kvartalit kui ka viie aasta keskmist, mis n\u00e4itab, et riikide strateegiline kullareservide suurendamine j\u00e4tkub.<\/p>\n Keskpankade jaoks kasvas ebakindlus t\u00e4navu mitmel erineval rindel. Iraani s\u00f5da muutis geopoliitilise ja majandusliku keskkonna veelgi hapramaks, mis muutis finantsturud omakorda volatiilsemaks. Ka kulla hind on tavap\u00e4rasest rohkem k\u00f5ikunud.<\/p>\n Vaatamata sellele on keskpankade n\u00f5udlus p\u00fcsinud tugev. See viitab asjaolule, et paljud riigid on teinud strateegilise otsuse kulla ostmist pikaajaliselt j\u00e4tkata. Kuld on neutraalne reservvara, mis aitab riiklikke investeeringuid kaitsta ning riske hajutada.<\/p>\n Suurim ostja taaskord Poola<\/p>\n Suurim ostja oli taas Poola keskpank, kes soetas kvartaliga 31 tonni kulda. Vaatamata sellele, et Poola plaanis ajutiselt osa kullast maha m\u00fc\u00fca, siis tundub, et hetkel liigutakse siiski keskpanga pikaajalise eesm\u00e4rgi poole \u2013 plaani kohaselt soovitakse riiklikud reservid viia 700 tonnini. Hetkel on Poolal 582 tonni kulda.<\/p>\n Usbekistan ostis aasta esimese kvartaliga 25 tonni kulda. Kasahstan t\u00e4iendas reserve 12 tonni v\u00f5rra. Ostupoolel olid veel Hiina (7 tonni), T\u0161ehhi (5 tonni), Malaisia (5 tonni), Guatemala (2 tonni), Kambood\u017ea (2 tonni), Indoneesia (2 tonni), Serbia (1 tonn) ja Araabia \u00dchendemiraadid (1 tonn).<\/p>\n Enamus keskpankade ostudest j\u00e4\u00e4b aga j\u00e4tkuvalt raporteerimata. Trend, kus oste tehakse salastatult ehk andmeid avaldamata, algas 2022. aastal ning kestab t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n Suurim m\u00fc\u00fcja on t\u00e4navu olnud T\u00fcrgi, kes on v\u00e4hendanud reserve 70 tonni v\u00f5rra. T\u00fcrgi m\u00fc\u00fcgid toimusid peamiselt swap-tehingute kaudu, mis t\u00e4hendab, et keskpangal on plaan kuld tulevikus tagasi osta. Kevade hakul m\u00fc\u00fcdi kulda peamiselt selleks, et toetada liiri kurssi.<\/p>\n Azerbaid\u017eaani naftafond m\u00fc\u00fcs 22 tonni kulda. Sama koguse likvideeris ka Venemaa, kelle eelarvesse on s\u00f5japidamise t\u00f5ttu suur auk tekkinud.<\/p>\n Ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlus languses<\/p>\n Ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlus langes esimeses kvartalis alla 300 tonni. Alates sellest, kui Maailma Kullan\u00f5ukogu andmeid koguma hakkas, on ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlus langenud alla 300 tonni varasemalt vaid \u00fchel korral \u2013 2020. aasta koroonakriisi ajal.<\/p>\n K\u00fcll aga kasvas kuldehete n\u00f5udlus dollarites m\u00f5\u00f5detuna 31 protsenti, 47 ($) miljardini. Dollarites m\u00f5\u00f5detuna on tegemist rekordilise esimese kvartaliga. Koguselist n\u00f5udlust m\u00f5jutab kulla hind ehete sektoris rohkem, sest ehete ostjad on hinnatundlikumad, eriti Hiinas ja Indias.<\/p>\n Tehnoloogiasektori n\u00f5udlus kasvas aastaga 1 protsendi v\u00f5rra, 82 tonnini. Peamiselt aitas sellele kaasa asjaolu, et kulda kasutatakse tehisintellekti infrastruktuuris. Erinevalt h\u00f5bedast on kulla t\u00f6\u00f6stuslik n\u00f5udlus kogun\u00f5udlusega v\u00f5rreldes aga j\u00e4tkuvalt tagasihoidlik.<\/p>\n 2026. aasta prognoosid<\/p>\n Kullan\u00f5ukogu kirjutab, et turgu m\u00f5jutavad t\u00e4navu peamiselt geopoliitilised faktorid. Geopoliitiline olukord v\u00f5iks WGC hinnangul ka sel aastal keskpankade kullaostudele soodsalt m\u00f5juda. Lisaks oodatakse ka uut kapitali sissevoolu kulla ETFidesse ning f\u00fc\u00fcsilise investeerimiskulla tugeva n\u00f5udluse p\u00fcsimist.<\/p>\n Samuti t\u00f5id WGC anal\u00fc\u00fctikud v\u00e4lja, et v\u00f5lakirjade korrelatsioon aktsiaturgudega on positiivne ning riskide maandajana v\u00f5lakirjad enam nii h\u00e4sti ei toimi.<\/p>\n Investeerimisn\u00f5udlust saavad n\u00f5ukogu hinnangul ka edaspidi vedama Aasia investorid. Ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlus peaks k\u00f5rgete hindade t\u00f5ttu aga ka sel aastal langema.<\/p>\n Kaevanduste toodang kasvab prognoosi kohaselt t\u00e4navu m\u00f5\u00f5dukalt. Taaskasutuse m\u00e4rgatavat t\u00f5usu aga oodata ei ole. Seega pakkumine peaks p\u00fcsima enam-v\u00e4hem eelmise aasta tasemel.<\/p>\n