Prokur\u00f6ride s\u00f5nul kasutasid mitu tuntud korporatiivjuristi siseinfo jagamiseks pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctuid k\u00fcsimusi nagu:<\/p>\n
\u201eHow\u2019s the rabbi?\u201c ehk eesti keeles: \u201eKuidas rabiga lood on?\u201c<\/p>\n
USA v\u00f5imude hinnangul ei olnud tegemist juhusliku small talk\u2019iga, vaid koodfraasiga, mille abil anti m\u00e4rku tundlikest \u00fchinemis- ja \u00fclev\u00f5tmistehingutest enne nende avalikustamist. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi teeniti sellise info pealt miljoneid dollareid.<\/p>\n
Juhtum heidab pilgu maailma, mis j\u00e4\u00e4b tavaliselt avalikkuse eest varju. Wall Streeti, suurte advokaadib\u00fcroode ja investeerimispankade omavahelisse eliidiv\u00f5rgustikku, kus miljardite dollarite suurused tehingud liiguvad l\u00e4bi v\u00e4ikese ringi inimeste k\u00e4te.<\/p>\n
Prokuratuur v\u00e4idab, et skeem toimis lihtsal p\u00f5him\u00f5ttel. Tippadvokaadid, kes t\u00f6\u00f6tasid suurte ettev\u00f5tete \u00fchinemiste ja b\u00f6rsitehingute kallal, said varakult teada konfidentsiaalset infot. Selle asemel et ise otse turul tegutseda, jagati vihjeid edasi tuttavatele investoritele ja kauplejatele, kes ostsid aktsiaid enne uudiste avalikuks tulekut.<\/p>\n
Kui tehing l\u00f5puks teatavaks tehti, t\u00f5usid aktsiad j\u00e4rsult ning varajased ostjad teenisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasumit.<\/p>\n
Loov l\u00e4henemine<\/p>\n
Just kommunikatsiooni varjamise viis on muutnud juhtumi erakordselt t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks. S\u00fc\u00fcdistajate s\u00f5nul kasutati teadlikult absurdseid ja n\u00e4iliselt m\u00f5ttetuid v\u00e4ljendeid, et v\u00e4ltida automaatseid j\u00e4lgimiss\u00fcsteeme ning j\u00e4tta suhtlus pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctuks.<\/p>\n
\u201eKuidas rabiga lood on?\u201c olevat olnud \u00fcks mitmest koodlausest, mis uurijate hinnangul t\u00e4hendas sisuliselt: \u201eKas tehing liigub edasi?\u201c<\/p>\n
Sellised skeemid meenutavad \u00fcha enam spioonifilme, kuid finantsj\u00e4relvalve ametnike s\u00f5nul on seesugune k\u00e4itumine Wall Streetil palju tavalisem, kui avalikkus arvab. Mida keerukamaks muutub digitaalne j\u00e4lgimine, seda loovamaks muutuvad ka inimesed, kes \u00fcritavad s\u00fcsteemist m\u00f6\u00f6da hiilida.<\/p>\n
Skandaal tuleb eriti ebamugaval ajal suurtele advokaadib\u00fcroodele, mis niigi v\u00f5itlevad usalduskriisiga. Viimastel aastatel on USA-s sagenenud juhtumid, kus siseinfot on lekitanud mitte pankurid, vaid hoopis juristid, konsultandid ja tehnoloogiapartnerid, inimesed, kes p\u00e4\u00e4sevad ligi tundlikele dokumentidele enne kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud turgu.<\/p>\n
See muudab probleemiga v\u00f5itlemise keeruliseks. Kui kunagi keskendus j\u00e4relvalve peamiselt investeerimispankadele, siis n\u00fc\u00fcd tuleb j\u00e4lgida tervet professionaalset \u00f6kos\u00fcsteemi, mis miljardite dollarite tehinguid \u00fcmbritseb.<\/p>\n
Wall Streeti veteranid \u00fctlevad, et juhtum kahjustab eriti just eliitadvokaatide kuvandit. Korporatiivjuriste on aastaid n\u00e4htud kui finantss\u00fcsteemi k\u00f5ige ettevaatlikumaid ja konservatiivsemaid tegelasi, inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 on riske v\u00e4ltida, mitte neid luua.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd arutleb Ameerika finantsmeedia hoopis selle \u00fcle, kui palju v\u00f5ib turul veel eksisteerida sarnaseid n\u00e4htamatuid v\u00f5rgustikke, kus miljardid liiguvad l\u00e4bi vihjete, koodlausete ja privaatsete telefonik\u00f5nede.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Prokur\u00f6ride s\u00f5nul kasutasid mitu tuntud korporatiivjuristi siseinfo jagamiseks pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctuid k\u00fcsimusi nagu: \u201eHow\u2019s the rabbi?\u201c ehk eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173176,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,75646],"class_list":["post-173175","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-siseinfo"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116539962554872613","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173175"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173175\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}