![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Sirp-18-2026_0012__art_r1-1200x800.jpeg\")
<\/a><\/p>\n\u201ePrima vista\u201c sai hoo sisse juba 23.\u00a0aprillil, raamatu ja roosi p\u00e4eval, mil kuulutati v\u00e4lja konkursi \u201eEsimene samm\u201c laureaat. Auhinna parima eelmisel aastal perioodikas ilmunud ilukirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi eest p\u00e4lvis Maria Veske jutuga \u201eBlack Friday\u201c (Looming 2025, nr\u00a03). \u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Uku Peterson \/ Prima Vista<\/p>\n
Tehis ja p\u00e4ris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis\u00a0\u2013 mis millele vastandub, kus on piir?<\/p>\n
Loovus ja vastutus<\/p>\n
K\u00f5lab ehk \u00f5\u00f5vastavalt, aga inimene on h\u00fcbriidolend: meie m\u00f5tted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, \u00fcldse kogu kultuur, on tehislik s\u00fcsteem, kuid selles v\u00e4ljendub p\u00e4ris kogemus\u00a0\u2013 seega ei t\u00e4henda tehis ainult ja alati elutut. Aed on tehislik ruum, kuid seal kasvavad p\u00e4ris taimed. Stanis\u0142aw Lem on kirjutanud masinatest, kes loovad luulet, ja tsivilisatsioonidest, mis on meist m\u00f5\u00f5tmatult arenenumad, kuid tema tekstide tuumaks j\u00e4\u00e4b inimlik piiratus: eksimus, iroonia, moraalne ebamugavus. Masin v\u00f5ib simuleerida k\u00f5ike peale vastutuse. Vastutus eeldab haavatavust, mida masinal ei ole.<\/p>\n
Inimese vaimus loodud olendid on vanemad kui masinad. Pronksist Talos, savist golem, alkeemikute homunkulus\u00a0\u2026 Need lood ei k\u00f5nele tehnoloogiast, vaid loomisest. Loomise riskist. Kas v\u00f5i Mary Shelley \u201eFrankenstein\u201c1 ei hoiata lugejat mitte masinate, vaid vastutustundetuse eest. Koletist ei looda kuskil tehases v\u00f5i laboris, tal on autor. Koletis ei ole isegi mitte koletis. Dr\u00a0Frankenstein ei loonud ju monstrumit: ta l\u00f5i suhte, mille eest ta ei tahtnud vastutada. Koletu on hoopis see, et looja p\u00f6\u00f6rab pilgu \u00e4ra. See motiiv ei ole kuhugi kadunud, see on ainult vormi vahetanud.<\/p>\n
Rohkemgi kui tehnoloogias on asi kujutlusv\u00f5imes, viisis, kuidas \u201ep\u00e4ris\u201c ja \u201etehis\u201c inimese m\u00f5tetes \u00fcheks sulanduvad. Taipamine, et maailm ei ole ainult see, mis ta on, vaid ka see, mis ta v\u00f5iks olla, ongi ulme s\u00fcnnihetk. \u201eV\u00f5iks\u201c on s\u00fcgavalt ebaloomulik\u00a0\u2013 \u00fckski teine liik ei ela nii j\u00e4rjekindlalt potentsiaalis kui inimesed. Me ehitame tulevikke samamoodi nagu koprad tamme: instinktiivselt, aga tagaj\u00e4rgedega, mis ulatuvad meist kaugemale.<\/p>\n
Ulmekirjanduse s\u00fcgavam loomus on niisiis tehislik. Selles ehitatakse maailmu, mida ei ole olemas, antakse masinatele h\u00e4\u00e4l, luuakse liike ja kujutatakse tulevikku, mis pole veel s\u00fcndinud. Ometi on ulme alati olnud ka \u00fcks ausamaid viise \u201ep\u00e4riseni\u201c j\u00f5udmiseks: mitte otse, vaid ringiga, mitte peegli, vaid varju abil. Ulmekirjandus oma parimal kujul ei ole eskapism, vaid inimese k\u00f5ige ausam t\u00f6\u00f6riist iseenda uurimiseks olukorras, kus peeglist enam ei piisa.<\/p>\n
Inimene kahtleb<\/p>\n
Ulmekirjandus on s\u00fcsteemi leke. Selles k\u00e4sitletakse hetke, kus maailma, olgu see nii hoolikalt disainitud kui tahes, murrab l\u00e4bi midagi etten\u00e4gematut. N\u00e4iteks Philip K.\u00a0Dicki romaanides ei ole k\u00fcsimus kunagi ainult selles, kas keegi on inimene v\u00f5i android, p\u00e4ris v\u00f5i tehis, vaid selles, miks me \u00fcldse vajame kindlustunnet, et keegi on \u201ep\u00e4ris\u201c. Ebakindlus on inimlik seisund. Ainult masinale on k\u00f5ik selge. Inimene elab kahtluses.<\/p>\n
Eriti selgelt toob selle ebakindluse esile film kui visuaalne meedium. Ridley Scotti \u201eBlade Runner\u201c2 ei ole mitte niiv\u00f5rd tehnoloogiakriitika, kuiv\u00f5rd melanhoolne lugu armastusest, surelikkusest ja m\u00e4lust. Filmis kujutatud replikandid on k\u00fcll tehislikud olendid, aga nende igatsus n-\u00f6 p\u00e4ris elu j\u00e4rele on \u00e4ratuntavalt inimlik. Samal ajal on inimesed ise muutunud filmis funktsionaalseks, emotsionaalselt piiratuks. Tehis ei v\u00f5ta meilt inimlikkust\u00a0\u2013 sageli teeb selle hoopis n\u00e4htavamaks.<\/p>\n
Erinevalt filmist on kirjutamine\u00a0\u2013 ja ka lugemine\u00a0\u2013 aeglane tehnoloogia. See on vastuvoolu liikumine maailmas, mis eelistab kiirust, lihtsust ja silmapilkset tulemust. Tekst ei s\u00fcnni optimeerimisest, vaid eksimisest. Hea lugu ei paku lahendusi, vaid tekitab seisundi. Kirjandusteos ei t\u00f6\u00f6ta nagu masin, vaid nagu \u00f6kos\u00fcsteem: seal on esmapilgul \u00fcleliigseid liike, pimedaid nurki, asju, mis ei paista teenivat \u00fchtegi ilmset eesm\u00e4rki. Just nende t\u00f5ttu on kujutatud maailm elus.<\/p>\n
Eriti oluline on see ulmekirjanduse puhul. Tulevikku kiputakse ette kujutama liiga sileda, liiga loogilisena. Tegelik tulevik, nagu ka tegelik minevik, on t\u00e4is katkestusi, anakronisme ja kummalisi kooslusi. K\u00f5ige huvitavamad maailmad ei ole mitte need, mis toimivad veatult, vaid need, mis p\u00fcsivad vaevu koos\u00a0\u2013 seal tekib eetiline pinge. Hea (kirjandus)teos paneb lugeja k\u00fcsima, mitte ei anna talle vastuseid. Ulme peab olema pisut ebamugav.<\/p>\n
Fiktsioon ei ole seega mask, mille taha end varjata, vaid proovikabiin. Seal saab inimene katsetada teisi kehasid, teisi moraale, teisi tagaj\u00e4rgi. M\u00f5nikord selgub just proovikabiinis, mis on see, millest ei ole v\u00f5imalik loobuda. William Gibson kirjeldab romaanis \u201eNeuromant\u201c3 maailma, kus keha on vahetatav ja teadvus \u00fchendatav, aga \u00fchtlasi on intiimsusest saanud seal midagi haruldast ja kallist. Tehislikkus ei h\u00e4vita niisiis inimlikku, k\u00fcll aga paljastab selle hinna. Kas oleme valmis seda maksma?<\/p>\n
Tehis ja p\u00e4ris ei ole teineteisele vastanduvad leerid, vaid pidev l\u00e4bip\u00f5imunud protsess. P\u00e4ris muutub tehiseks hetkel, kui seda nimetame. Tehis muutub p\u00e4riseks hetkel, kui keegi sellesse usub v\u00f5i selles elab. Kirjandus on selle protsessi labor: ulmekirjanduses tehakse teadlikult katseid ja riskitakse kunstilises m\u00f5ttes ka l\u00e4bikukkumisega. Ometi paljastab iga katse inimese kohta midagi, mida ei saa kopeerida, t\u00e4iendada, nihutada ega asendada.<\/p>\n
Robot, android, replikant \u2026<\/p>\n
Filmikunstis ja kirjanduses v\u00f5ib t\u00e4heldada huvitavat arengujoont, kuidas on kujutatud tehislikult loodud olendeid. K\u00f5igepealt tuli robot, sisuliselt t\u00f6\u00f6riist: ta tegi, mida k\u00e4sti. Sellele j\u00e4rgnenud android hakkas juba meenutama inimest: k\u00e4itub, r\u00e4\u00e4gib, eksitab. Replikant astub aga inimese k\u00f5rvale: ta tunneb, m\u00e4letab ja kardab surma. K\u00fcsimus ei ole siiski selles, kas replikant on p\u00e4ris, vaid kas inimene on valmis tunnistama, et tema enda elu k\u00f5rval v\u00f5ib sama v\u00e4\u00e4rtuslik olla elu, mis pole k\u00fcll s\u00fcndinud, aga mida on elatud.<\/p>\n
Edasi on juhtunud midagi veel h\u00e4irivamat. Inimene ei loo enam olendeid enda k\u00f5rvale, vaid j\u00e4tkab iseennast: kloonid, teadvuse koopiad, \u00fcleslaaditud minad\u00a0\u2026 Siin kaob viimnegi kindlus. Kui mu m\u00e4lu elab edasi, aga keha mitte, kas ma siis surin v\u00f5i ei surnud? Kui minust on mitu versiooni, siis kes neist vastutab? Kui teadvust saab h\u00e4kkida, vahetada v\u00f5i kustutada, siis kas ma olen veel mina? Kas ma olen siis ise v\u00f5i kuulun kellelegi?<\/p>\n
Need lood ei ole mitte niiv\u00f5rd futuristlikud, kuiv\u00f5rd s\u00fcgavalt eetilised. Nendes lugudes ei k\u00fcsita, mida tehno\u00adloogia suudab, vaid mida inimene endale lubab. Ja peaaegu alati j\u00f5utakse sama j\u00e4relduseni: identiteet ei ole ese. Seda ei saa omada, salvestada ega t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kontrollida. Identiteet on protsess, mis vajab j\u00e4rjepidevust, piire ja vastutust.<\/p>\n
K\u00fcborgilood teevad selle eriti selgeks. K\u00fcborg ei ole masin, kes tahab olla inimene. K\u00fcborg on inimene, kes on sunnitud tunnistama, et tema keha ei ole p\u00fcha ega puutumatu. Paul Verhoeveni filmi \u201eRoboCop\u201c4 peategelane ei kaota oma inimlikkust mitte seet\u00f5ttu, et osa temast on masin, vaid kuna talt v\u00f5etakse \u00f5igus ise enda \u00fcle otsustada. Tehnoloogia ei ole probleem, kontrollile allutatus on.<\/p>\n
Virtuaalsed maailmad ja \u00fcleslaaditud teadvus t\u00f5otavad inimesele surematust, aga kirjandus on ka selle teema puhul ettevaatlik. Igavene elu ei tee inimest vabamaks, vaid sageli t\u00e4hendusetumaks. Kui k\u00f5ike saab tagasi v\u00f5tta, ei loe enam p\u00e4riselt miski. Surelikkus ei ole viga s\u00fcsteemis, vaid moraalne raamistik. Ega asjata p\u00fc\u00fcdle just surelikkuse poole Asimovi ja Silverbergi \u201ePostroonilise inimese\u201c5 peategelane\u00a0\u2013 surelikkus on \u00fclim inimlikkuse tunnus.<\/p>\n
Kus siis l\u00f5peb inimene ja algab tehis? V\u00f5ib-olla ei ole nende vahel piiri kunagi olnudki. On olnud ainult katsed seda nihutada. Iga kord, kui seda taas \u00fcritame, ei peaks aga l\u00e4htek\u00fcsimus olema, kas piiri nihutamine on v\u00f5imalik v\u00f5i miks me seda teeme. K\u00fcsida tuleb: kelleks me ise selle k\u00e4igus muutume?<\/p>\n
Ulme ei hoiata meid tuleviku eest. Ta hoiatab meid oleviku eest. Ta hoiatab meid iseenda eest. Ta hoiatab meid hoolimatuse ja vastutustunde puudumise eest. Ja v\u00f5ib-olla on see k\u00f5ige \u201ep\u00e4risem\u201c \u00fclesanne, mida \u00fcks tehislikult loodud lugu \u00fcldse t\u00e4ita saab.<\/p>\n
1 Mary Wollstonecraft Shelley, Frankenstein ehk Moodne Prometheus. Tlk\u00a0Boris Kabur. Eesti Raamat, 1984.<\/p>\n
2 Ridley Scotti 1982.\u00a0aastal valminud m\u00e4ngufilmi aluseks on Philip K.\u00a0Dicki romaan. Vt\u00a0Philip K. Dick, Blade Runner. Kas androidid unistavad elektrilammastest? Tlk\u00a0Lennart Lepaj\u00f5e. T\u00e4nap\u00e4ev, 2001.<\/p>\n
3 Teose on eesti keelde t\u00f5lkinud Kristel R.\u00a0Sits ja Mart Kalvet (Metsarada, 1997).<\/p>\n
4 Paul Verhoeveni m\u00e4ngufilm valmis 1987.\u00a0aastal.<\/p>\n
5 Isaac Asimov, Robert Silverberg, Positrooniline inimene. Tlk\u00a0Peeter Selg. Hotger, 1999.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201ePrima vista\u201c 2026 11. kuni 16. maini peetakse Tartus kirjandus\u00adfestivali \u201ePrima vista\u201c. Festivali teema on t\u00e4navu \u201eTehis ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":172625,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,50354,5642],"class_list":["post-173277","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-prima-vista","tag-ulme"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116540603722836138","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173277","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173277"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173277\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173277"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173277"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173277"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}