Valitsus otsustas aprilli alguses alustada ettevalmistusi Omniva erastamiseks. Postiteenust pakkuva ettev\u00f5tte lisakohustus on perioodika kojukanne, mis toimub praegu viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas ning riik n\u00e4eb ette, et l\u00e4hiajal peab see nii ka j\u00e4\u00e4ma. Tegu on aga kahjumliku \u00e4riga.<\/p>\n
Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma \u00fctles ERR-ile, et kahjumlikud on praegu nii posti kui ka perioodika kanne, sest tulud ei kata kulusid.<\/p>\n
“See l\u00f5he tuleneb langevast mahust \u2013 mida v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b paberposti, seda kulukamaks muutub iga t\u00fcki kande tegelik kulu. Seega ettev\u00f5tte vaatest on k\u00f5ige olulisem see, et teenuste hinnad muutuksid kulup\u00f5hiseks,” s\u00f5nas Kuldma.<\/p>\n
\u00dchiskond peab Kuldma s\u00f5nul arutlema, mil m\u00e4\u00e4ral peaks postikande eest tasuma postiteenuse tarbijad ja mil m\u00e4\u00e4ral on tegemist strateegiliselt olulise teenusega, mida peaks kompenseerima riik.<\/p>\n
“Selle sees ka, kuigi mitte peamiselt v\u00f5i ainsana, on k\u00fcsimus, kui kauaks on vajalik viiep\u00e4evane kanne,” lisas Omniva juht.<\/p>\n
\u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutovi s\u00f5nul on k\u00fcsimus selles, mis saab p\u00e4rast 2028. aastat, sest selle ajani kehtivad senised lepingud. Kui praeguste kokkulepete puhul saab r\u00f5huda traditsioonidele, siis p\u00e4rast erastamist \u00fcks osapool muutub.<\/p>\n
“Meie \u00e4revus on seotud sellega, et kas seaduseloojad, erastamisprotsessi minejad ja ka dokumentide koostajad on perioodika s\u00e4ilimise peale m\u00f5elnud,” lausus \u0160mutov, kelle s\u00f5nul on meediaettev\u00f5tete liit k\u00e4inud nii komisjonides, ministeeriumides kui Omnivas, et seda s\u00f5numit kohale viia.<\/p>\n
Perioodikat puudutavad punktid tuleks \u0160mutovi hinnangul sisse kirjutada postiseadusesse, mille muutmist riigikogu menetleb ja kus praegu neid pole.<\/p>\n
\u0160mutov lisas, et ehkki valdkonda annaks reguleerida ka ministri m\u00e4\u00e4rusega, on see k\u00f5ige ebakindlam variant, sest iga j\u00e4rgmine minister v\u00f5ib teistmoodi otsustada. Omaette k\u00fcsimus on seegi, kas perioodika kohta pannakse mingid klauslid Omniva erastamise dokumentidesse.<\/p>\n
Maakonnalehed pikka plaani teha ei s\u00f6anda<\/p>\n
P\u00f5hjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev \u00fctles, et maakonnalehtede jaoks on ebam\u00e4\u00e4rasust praegu v\u00e4ga palju.<\/p>\n
“Me ei tea praegu, et kui Omniva l\u00e4heb erastamisele, millised on t\u00e4psed tingimused ajalehtede kojukande ja hindade osas ja millisel m\u00e4\u00e4ral doteerib riik tulevikus maal kojukannet. Pikka plaani on kohalikel lehtedel raske teha, kui sellise olulise kulukomponendi muutust pole v\u00f5imalik t\u00e4pselt ette n\u00e4ha,” s\u00f5nas Gamzejev.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ei saa tema s\u00f5nul praegu ka \u00f6elda, kas kohalikud lehed ilmuvad tulevikus selliselt nagu praegu, harvemini ja paksema v\u00f5i \u00f5hemana, aga kohaneda tuleb, sest kui kojukanne \u00fchel hetkel k\u00f5ik tulud \u00e4ra s\u00f6\u00f6b, ei j\u00e4\u00e4 muud v\u00f5imalust, kui paberlehe tegemine \u00e4ra l\u00f5petada.<\/p>\n
“Maksuamet tahab nagunii oma raha k\u00e4tte saada, maksma peab t\u00f6\u00f6tajatele ja tr\u00fckikojale, sellest pole ju p\u00e4\u00e4su,” r\u00e4\u00e4kis Gamzejev, kelle s\u00f5nul moodustab kojukandekulu olulise osa k\u00f5igist kohaliku lehe v\u00e4ljaandmise kuludest ja see kasvab pidevalt, pannes m\u00f5tlema, mitu korda n\u00e4dalas on optimaalne lehte v\u00e4lja anda.<\/p>\n
P\u00f5himure on tema s\u00f5nul see, et \u00fcha kallinevat kojukannet ei ole v\u00f5imalik ajalehe lugejatelt samas tempos juurde k\u00fcsida, samas on see kulu juba aastaid kasvanud m\u00e4rksa kiiremini, kui inflatsioon ja muud hinnad.<\/p>\n
\u0160mutov leiab, et postiseadusesse v\u00f5iks sisse kirjutada nii-\u00f6elda kodurahumomendi, mis annaks ettev\u00f5tjatele edasise viie aasta vaate. Nii saaksid ajalehed prognoosida, milline on iga-aastane kulukasv, kui nad oma tellijaskonda suudavad hoida.<\/p>\n
“R\u00e4\u00e4gime umbes 200 000 paberv\u00e4ljaande lugejast, keda see erastamishetk v\u00f5ib samamoodi puudutada,” lausus \u0160mutov.<\/p>\n
Ta lisas, et nendest inimestest umbes pooled on linna- ja pooled maapiirkondades ning viimane on sihtgrupp, kes ei l\u00e4he \u00fcle digitaalsele meediale ja eelistab igal juhul paberit, \u00fcksk\u00f5ik, mida p\u00fc\u00fcda neile asemele pakkuda.<\/p>\n
“Nii et kui paberlehte pole, siis neil polegi midagi. Kas see on riigi huvides, kui j\u00e4tame need inimesed mingis m\u00f5ttes infok\u00f5rbe, teades, mis praegu Euroopas ja laiemalt maailmas toimub \u2013 arvan, et ei ole,” \u00fctles \u00d5htulehe peatoimetaja.<\/p>\n
Kohalik paberleht on paljude jaoks p\u00f5hiline infokanal<\/p>\n
Sama meelt on ka Gamzejev, kes t\u00f5des, et kohalik paberleht on siiamaani v\u00e4ga suure hulga inimeste jaoks esmane ja p\u00f5hiline infokanal. P\u00f5hjaranniku tellijad saavad paberlehetellimuse siduda veebitellimusega, kuid kui vaadata eraldi ainult digi- ja pabertellimusi, on viimased peatoimetaja kinnituselt j\u00e4tkuvalt suures \u00fclekaalus.<\/p>\n
Kuna P\u00f5hjarannikut antakse v\u00e4lja nii eesti kui ka vene keeles, on v\u00e4ljaandmiskulud suuremad, kuid see annab v\u00f5imaluse j\u00f5uda Ida-Virumaa venekeelsete inimesteni, kes on paraku ajakirjanduse tellimise seisukohalt eriti hinnatundlikud.<\/p>\n
“Kui riigi vaatest on oluline, et kohalikud inimesed oleksid informeeritud usaldusv\u00e4\u00e4rse ajakirjanduse poolt, oleks ilmselt m\u00f5istlik ka kojukannet doteerida,” s\u00f5nas Gamzejev. “Sotsiaalmeedias liigub igasugust infom\u00fcra palju, aga kontrollitud ja toimetuste poolt edastatavat infot, millega kaasneb ka vastutus, pole v\u00e4ga palju j\u00e4\u00e4nud.”<\/p>\n
Tema hinnangul tuleks riigil oma kalkulatsioone tehes arvestada ka seda, et kohalikud ajalehed on \u00fchtlasi kohalikud t\u00f6\u00f6andjad ja \u00fcsna arvestatavad maksumaksjad. Seet\u00f5ttu tuleb postidotatsiooni suurendamisel see raha riigile maksudena tagasi.<\/p>\n
“Kui kohalikud lehed tegevust koomale t\u00f5mbaks v\u00f5i \u00fcldse l\u00f5petaks, siis suureneks kohapeal t\u00f6\u00f6puudus, oleks vaja rohkem toetusi maksta ja maksutulu j\u00e4\u00e4ks saamata nii kohalikul omavalitsusel kui ka riigil. See ongi tasakaalupunkti otsimine,” t\u00f5des Gamzejev.<\/p>\n
Omniva juhatuse esimees m\u00e4rkis, et kui v\u00e4hendada posti kandep\u00e4evade arvu n\u00e4iteks viielt kolmele p\u00e4evale, muutuks teenuse kulu soodsamaks, kuid Eestis ilmuvad veel m\u00f5ned v\u00e4ga olulised p\u00e4evalehed.<\/p>\n
“Kui kauaks jagub p\u00e4evalehti ja millal toimub \u00fcleminek paar korda v\u00f5i korra n\u00e4dalas ilmuvale perioodikale, on k\u00fcsimus nii meedia tarbijatele kui v\u00e4ljaandjatele,” lisas Kuldma.<\/p>\n
Omniva vaatest ei ole tema s\u00f5nul p\u00f5hik\u00fcsimus, kas kanda posti viis, kolm v\u00f5i m\u00f5ni muu arv p\u00e4evi n\u00e4dalas, vaid \u00fchiskonna poolt vajalikuks peetud teenuse tingimuste, kvaliteediootuse ja rahastuse koosk\u00f5la, sest ettev\u00f5te saab pakkuda sellist teenust, mida tellitakse ja mille eest tasutakse.<\/p>\n
Riik tagab l\u00e4hiajal viiep\u00e4evase kojukande<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlaisi kinnitusel on postiteenuste tagamine riigi \u00fclesanne ja teenused, mida riik on seni korraldanud ehk universaalne postiteenus (UPT) ning sellega seonduv perioodika kojukanne j\u00e4tkuvad vastavalt seadusele ja kokkulepitud tingimustele. Kohustused l\u00e4hevad \u00fcle ka uuele omanikule.<\/p>\n
“Seega Omniva j\u00e4tkab UPT osutamist riigiga kokkulepitud tingimustel kuni lepingu l\u00f5ppemiseni,” lausus Soomlais.<\/p>\n
Leping l\u00f5peb 8. oktoobril 2029 ning enne seda korraldab konkurentsiamet avaliku konkurssi uue UPT osutaja leidmiseks j\u00e4rgnevaks viieks aastaks. S\u00f5ltumata omanikusuhtest peab UPT osutaja ajalehti ja akirju kehtivate regulatsioonide ja lepingute alusel koju kandma.<\/p>\n
“Riigile on oluline, et kandep\u00e4evade arv l\u00e4hiajal ei v\u00e4heneks, kuna see v\u00e4hendaks oluliselt postiteenuse k\u00e4ttesaadavust. Seega on ka edaspidi tagatud viiep\u00e4evane kojukanne,” s\u00f5nas Soomlais.<\/p>\n
Praegu k\u00e4sil oleva postiseaduse muutmise k\u00e4igus lisanduvad \u00fche v\u00f5imaliku juurdep\u00e4\u00e4supunktina postkasti, postkontori ja isikliku kirjakandja teenuse k\u00f5rval ka pakiautomaadid. See ei t\u00e4henda aga asekantsleri s\u00f5nul automaatselt, et postiteenuse osutaja hakkaks k\u00f5iki saadetisi edaspidi toimetama pakiautomaati.<\/p>\n
“Postiseaduse kohaselt j\u00e4\u00e4b kehtima n\u00f5ue, et lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis ja perioodika toimetatakse saajale k\u00e4tte postkasti kaudu, kui puudub teistsugune kokkulepe,” \u00fctles Soomlais.<\/p>\n
\u0160mutov: inimeste infov\u00e4ljas hoidmine peaks olema riigi prioriteet<\/p>\n
Kuldma s\u00f5nutsi ei ole riigi seisukoht, et viiep\u00e4evane postikanne peab l\u00e4hiajal s\u00e4ilima, ja tema \u00f6eldu, et posti kandep\u00e4evade arvu \u00fcle tulevikus v\u00f5iks \u00fchiskond arutada, sisult vastandlikud, sest tegu pole l\u00e4hiaja perspektiiviga. Ka ei puuduta k\u00fcsimus \u00fcksnes konkreetset ettev\u00f5tet ehk Omnivat, vaid tervet \u00fchiskonda.<\/p>\n
“Mis on \u00fchiskonna tellimus: millist postiteenust vajavad Eesti inimesed, millist riigi institutsioon, l\u00e4hitulevikus ja kaugemas tulevikus,” selgitas Omniva juht.<\/p>\n
Kuldma hinnangul Omniva erastamine selle teema juures rolli ei m\u00e4ngi, sest erastamine ei muuda universaalse postiteenuse kohustuse sisu ega riigi \u00f5igust teenuse tingimusi kehtestada.<\/p>\n
“Seega kandep\u00e4evade arv ja rahastus on postiteenuse disaini, mitte omandivormi k\u00fcsimus. Postiteenuse osutamise kulud on vaja katta igal juhul ning tingimused s\u00e4testab riik,” t\u00f5des Kuldma.<\/p>\n
Martin \u0160mutov \u00d5htulehest \u00fctles, et riik ja \u00fchiskond laiemalt peab otsustama, kas soovib, et ajalehtede ja ajakirjade kojuviimine j\u00e4\u00e4ks korralikult toimima ka p\u00e4rast 2028. aastat ning isegi kui riigi s\u00f5num oleks, et see pole oluline, annaks see meediav\u00e4ljaannetele v\u00f5imaluse hakata anal\u00fc\u00fcsima, kuidas siis hakkama saada.<\/p>\n
“Eeldan aga, et infov\u00e4ljas hoidmine v\u00f5iks olla riiklik prioriteet, mis on t\u00e4htis ka regionaal- v\u00f5i kaitsepoliitiliselt, et inimesed teaksid, mis riigis toimub, ja saaksid protsessis osaleda,” t\u00f5des \u0160mutov ja lisas, et usutavasti riik siiski leiab selleks v\u00f5imaluse.<\/p>\n
Omniva perioodika kojukande kogumaht v\u00e4henes eelmisel aastal 11 protsendi v\u00f5rra ja perioodikast tulenev kahjum kasvas 2024. aasta 1,8 miljoni euro juurest 2,6 miljoni euroni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus otsustas aprilli alguses alustada ettevalmistusi Omniva erastamiseks. Postiteenust pakkuva ettev\u00f5tte lisakohustus on perioodika kojukanne, mis toimub praegu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173407,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,79136,28,29,79135,75081,19,10651,69658,25206,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-173406","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kojukande-hind","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lehtede-kojukanne","22":"tag-maakonnalehed","23":"tag-news","24":"tag-ohtuleht","25":"tag-omniva-erastamine","26":"tag-pohjarannik","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116542616709381783","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173406\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}