![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3571738hf890t24.jpg\"\/)
Urmas Villmann Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nReklaamiettev\u00f5tluses on hea pilk sellele, kuidas Eestis asjad l\u00e4hevad. Tihti, kui olukorrad on v\u00e4ga rasked, kipuvad turunduseelarved olema ettev\u00f5tetel esimesed kohad, mis kokku t\u00f5mmatakse. Kuidas l\u00e4heb teie vaates praegu Eestis?<\/p>\n
Ma arvan, et l\u00e4heb t\u00e4pselt nii nagu kogu Eestil. \u00dcldiselt on ju vaade inimestel selline, kes kuidas vaatad, kas klaas on poolt\u00fchi v\u00f5i kas klaas on poolt\u00e4is. Mina \u00fcldiselt olen optimistlikuma vaatega inimene ja arvan, et Eesti on \u00fcks maailma parim koht elamiseks.<\/p>\n
Me asume imelike riikide vahel: Venemaa, pole \u00fcldse m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida, L\u00e4ti: ka kummaline maa ja Soome: hoopis teistmoodi. Meil on kuidagi h\u00e4sti l\u00e4inud ja meil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga palju probleeme, mis mujal maailmas on. Aga seevastu on meil Eestis t\u00e4iesti oma probleemid, mis meeleh\u00e4rmi teevad.<\/p>\n
\u00dcldiselt vaatan k\u00fcllaltki helge pilguga. V\u00f5ib-olla see on iseloomus kinni, aga ma ei ole viriseja t\u00fc\u00fcpi. Kui on mingi probleem, n\u00e4en ma seal v\u00f5imalust asja paremaks teha. Olen v\u00f5ib-olla imelik t\u00fc\u00fcp.<\/p>\n
Kas klaas on poolt\u00fchi v\u00f5i poolt\u00e4is, oleneb sellest, kas oled parasjagu klaasi t\u00e4itmas v\u00f5i t\u00fchjendamas.<\/p>\n
Filosoofiline k\u00fcsimus. Kui n\u00fc\u00fcd reklaami\u00e4risse minna, siis t\u00f5esti on nii. Me n\u00e4eme, kuidas ettev\u00f5tetel l\u00e4heb. T\u00e4iesti konkreetselt n\u00e4eme, et olid ajad, mingi paark\u00fcmmend aastat tagasi, kus turgu jagati ja ettev\u00f5tted tahtsid omale turuosa suurendada.<\/p>\n
Nad investeerisid reklaamiagentuuridesse ja k\u00e4is rohkem raha l\u00e4bi. N\u00fc\u00fcd on turud jagatud ja \u00e4ri proovitakse hoida. Need investeeringud ei ole enam nii suured. Ma arvan, see h\u00e4da on ikka reklaami\u00e4ris ja kogu Eestis, et raha on, aga v\u00e4he. H\u00e4id ideid on v\u00e4he ja t\u00e4pselt sama on ka Eestiga, inimesi on v\u00e4he. Me oleme nendest imelikest riikidest meie \u00fcmber k\u00f5ige v\u00e4iksema rahvastikuga.<\/p>\n
\u00dctlesite, et Eestis on mingisugused Eestile spetsiifilised mured. Mis on need Eesti mured?<\/p>\n
Ongi see v\u00e4iksus. Meil ei ole kuskilt tohutut maksumaksjate hulka, kes maksavad lollid otsused kinni. On v\u00e4ike hulk inimesi, kes peavad need lollid otsused kinni maksma oma maksurahaga.<\/p>\n
Ega Eesti n\u00fc\u00fcd nii pisike ka ei ole. Maailmas on p\u00e4ris mitmeid kante, mis on oluliselt v\u00e4iksemad: Island, K\u00fcpros, Malta on umbes sealkandis.<\/p>\n
Vaata, mis nende SKP on. M\u00f5te oli sama, aga ma usun, et neil ka kerge pole.<\/p>\n
Kaua te olete reklaami\u00e4ris olnud praeguseks?<\/p>\n
Ma ei olegi kokku arvutanud, \u00f5udne on m\u00f5elda sellele numbrile. K\u00f5ige drastilisemalt v\u00f5ib \u00f6elda, et l\u00e4ksin reklaamindusse toimus eelmisel sajandil, eelmisel aastatuhandel. Olen diplomeeritud vabagraafik ja ERKI l\u00f5petatud, aga n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tan reklaaminduses.<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjuseid, miks ma sinna l\u00e4ksin, oli see, et tollal vaatasin, et kunstin\u00e4itusel k\u00e4is 30 inimest. Aga kui sa teed \u00fche \u00e4geda telereklaami, siis seda n\u00e4gi 300 000 inimest. See auditoorium on \u00e4gedam ja oma tegevuse tulemust on ka n\u00e4ha.<\/p>\n
Kui teha \u00e4ge disain v\u00f5i pakend, siis inimestele kas meeldib v\u00f5i ei meeldi. Kuidas klientide mainenumber v\u00f5i kasuminumber pangaarvel suureneb, seda on tore vaadata. See ongi meie tegevuse m\u00f5te.<\/p>\n
Loomulikult ka enda sissetulek sealjuures<\/p>\n
Jah, ma siiski olen kuupalgaline, aga m\u00f5nes m\u00f5ttes k\u00fcll.<\/p>\n
Kuidas v\u00e4hemalt Eestis see reklaami olemus, mis hea reklaamina korda l\u00e4heb, on ajas muutunud? Kas sellest annab \u00fcldistusi teha?<\/p>\n
Hea ja professionaalne reklaamitegija j\u00e4lgib ikka, mis \u00fchiskonnas toimub. M\u00f5ned reklaamiinimestele palju tulu toonud valdkonnad on reklaamist \u00e4ra kadunud. T\u00e4iesti keelatud on juba ammu tubakareklaam, samuti alkoholi- ja \u00f5llereklaam.<\/p>\n
Kes m\u00e4letavad, kui palju kuulsad n\u00e4itlejad sealt l\u00e4bi k\u00e4isid, n\u00e4iteks Jan Uusp\u00f5ld. Kui h\u00e4id reklaame tehti Saku Originaalile. Need on t\u00e4iesti \u00e4ra kadunud ja piiranguid tekib aina rohkem.<\/p>\n
Kuulsin, et Amsterdam keelas \u00e4ra lihatoodete reklaamimise. Keelata on maailmas k\u00f5ige lihtsam tegevus. Proovi midagi luua. Keelamine ei ole minu jaoks v\u00e4ga sisuline tegevus.<\/p>\n
Reklaamtegevuse keelamine on \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4iksem tegur, mis m\u00f5jutab inimese tarbimisk\u00e4itumist. Olen lugenud Tartu \u00dclikoolis tehtud uuringut alkoholireklaami keelamisest. Reklaami keelamisega v\u00e4henes Alkoholi tarbimine protsentides komakoha v\u00f5rra. Millegip\u00e4rast oli reklaami keelamine v\u00e4ga seksikas r\u00e4\u00e4kimiseks, aga k\u00f5ige paremini aitas m\u00fc\u00fcgiaegade piiramine v\u00f5i poodide v\u00e4hendamine.<\/p>\n
Samas on k\u00f5ik suurtes poodides kuulnud alkoholitootjate ja maaletoojate liidu reklaami: “Kui v\u00f5tad, v\u00f5ta vett vahele.” Selle ainus m\u00f5te on ju, et: kas sa oled m\u00f5elnud osta mingit alkohoolset asja? Kui see ei t\u00f6\u00f6taks, siis inimesed ju ei teeks seda reklaami?<\/p>\n
See on j\u00e4lle \u00fchiskonna areng. Ka meie m\u00f5lemad suuremad joogitootjad r\u00e4\u00e4givad, kuidas mittealkohoolsete jookide osakaal on suurenenud v\u00e4ga palju. Ma arvan, et nad on ise ka s\u00fc\u00fcdi. Suuremad tootjad toodavad suhteliselt viletsat \u00f5lut, mida inimesed ei joo. \u00dchiskond vaatab rohkem tervislikema eluviiside poole, mis on v\u00e4ga tore. Seet\u00f5ttu peab ka reklaam ja kommunikatsioon sellele j\u00e4rgi minema.<\/p>\n
Kui vaadata statistikat, siis \u00f5lu kipub olema \u00fcks nendest asjadest, mis on v\u00e4ga suurte l\u00e4bim\u00fc\u00fcginumbritega. V\u00f5ib-olla teie hinnangul toodetakse kehva \u00f5lut, aga inimestele see maitseb.<\/p>\n
Olen ka t\u00e4hele pannud, et need tooted, mis mulle v\u00e4ga maitsevad, ei pruugi enamusele meeldida. See on naljakas t\u00f5demus.<\/p>\n
Urmas Villmann Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Viimaste aastate jooksul on v\u00e4ga palju tekkinud, mitte ainult t\u00e4navapildis, spordiennustuse reklaame. See on viimaste aastatega oluliselt suuremaks l\u00e4inud.<\/p>\n
See on seaduslik tegevus. Nendel br\u00e4ndidel on \u00f5igus Eestis reklaami teha ja siin on valdkonnal ettev\u00f5tluskeskkond v\u00e4ga hea. See tehti aasta alguses k\u00fcllaltki eba\u00f5nnestunult ettev\u00f5tjale isegi veel paremaks.<\/p>\n
Eestis peaks olema kuskil 40 internetikasiinot v\u00f5i internetim\u00e4ngukeskkonda. Me oleme virtuaalse hasartm\u00e4ngu Las Vegas siin \u00fcmbruskonnas.<\/p>\n
Ka nende puhul on palju hinnanguid, et kuidas ja kas peaks piirama. V\u00f5ib-olla ei peaks nad nii uljalt igal pool v\u00e4ljas olema?<\/p>\n
Mina olen veendunud, r\u00e4\u00e4kides reklaamimehe, mitte maailmap\u00e4\u00e4stjana, et mitte \u00fckski reklaam ei suuda tekitada inimeses ei alkoholiisu ega hasartm\u00e4ngu m\u00e4ngimise soovi. Mida reklaam saab teha on suunata tema k\u00e4tt, kui see soov juba olemas on.<\/p>\n
Kui l\u00e4hed letti ja oled n\u00e4inud A Le Coqi reklaami, siis su k\u00e4si suundub A Le Coqi poole. Sa ei saa tekitada inimeses iha hasartm\u00e4ngu m\u00e4ngida, see on ebareaalne. Selleks on vaja v\u00e4ga mitmete asjade kokkulangevust, seda juurikat. Minul seda isiklikult ei ole, kuigi minu \u00fcks suurim klient on Eesti Loto.<\/p>\n
Inimene on siiski vahetevahel ebaratsionaalne ja ka mitte l\u00f5puni oma impulsse kontrolliv. Olukorras, kus inimene, kes m\u00e4ngib hasartm\u00e4nge rohkem kui peaks, kevadel jalutab m\u00f6\u00f6da linna ringi, m\u00f5tleb \u00f5itsevatest puudest ja j\u00e4rsku n\u00e4eb reklaami, temal ju v\u00f5ib selline impulss tekkida?<\/p>\n
See on ikka mitme asja kokkusattuvus, aga sul on \u00f5igus. Reklaami n\u00e4gemine on \u00fcks osa impulssidest. Ma tean Eestis \u00fchte inimest, kes on niimoodi ebaratsionaalselt k\u00e4itunud. See on Linnar Priim\u00e4gi ja tema lugu oli niisugune, et ta andis \u00fcli\u00f5pilastele loengut ja \u00fctles neile: ” Teate, ma n\u00e4gin nii ilusat auto\u00f5lireklaami. Mul ei ole autot, aga ma ostsin selle kanistri.” Tema on ainuke inimene, mitte \u00fchtegi teist ma ei tea. Aga v\u00f5ib-olla see on t\u00f5estus, et reklaam v\u00f5ib toimida.<\/p>\n
Kui reklaam ei toimiks, siis hakkaks ju teile keegi raha maksma selle eest, see ei oleks ratsionaalne?<\/p>\n
Siiamaani t\u00f5estatult t\u00f6\u00f6tab, v\u00f5ib rahulikult hingata.<\/p>\n
Eesti Lotost r\u00e4\u00e4kides, kes on teie klient: maksumaksjana ma m\u00f5istan, miks meil riiklik monopol on. Siis ei tehta asju, mis v\u00f5iks olla liialt koormavad inimestele. Aga kas riigiettev\u00f5te peab oma tegevust reklaamima?<\/p>\n
Vastus on, et kui seda valesti v\u00f5i \u00fcldse mitte teha, siis lotonumbrid kahanevad. See on ka praegu toimumas. Loto ja numbriloteriid on natukene p\u00fchad lehmad hasartm\u00e4ngu maailmas.<\/p>\n
Eesti Lotol on t\u00e4pne nimekiri inimestest, kes on s\u00f5ltlased. Need, kes m\u00e4ngivad oma v\u00f5imetest \u00fcle. Mis te arvate, kui suur number see on? Eesti Loto m\u00e4ngijate hulk k\u00f5igub seal 400 000 peal.<\/p>\n
M\u00f5nik\u00fcmmend tuhat v\u00f5ib-olla?<\/p>\n
Ei, 24 inimest. See n\u00e4itab, et need m\u00e4ngud pakuvad kergemat meelelahutust, mis ei muutu peret ja \u00fchiskonda koormavaks s\u00f5ltuvuseks. Seda teeb aga kasiino, kus inimeste tervis, pere, raha, k\u00f5ik rikutakse.<\/p>\n
L\u00e4hiriikides, n\u00e4iteks Soomes ja Rootsis, on loterii kontrollitud ja t\u00e4idab riigikassat. Lotorahaga toetatakse Eesti sporti, kirjanikke ja kunsti. Maksudest laekub raha kultuuri- ja teadusvaldkondadele ning haiglate toetamisele.<\/p>\n
L\u00f5puks on siiski olukord, kus osa sellest rahast kaob protsessi k\u00e4igus \u00e4ra firma \u00fclevalhoidmiseks.<\/p>\n
See k\u00e4ib asja juurde.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3571726h7170t24.jpg\"\/)
Huko Aasp\u00f5llu ja Urmas Villmann Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Meedias armastatakse \u00f6elda, et inimestele j\u00e4\u00e4b ajalehtede esikaanelt v\u00f5i portaali esilehte vaadates silma surnud mees ja paljas naine. Kuidas reklaaminduses on?<\/p>\n
Reklaaminduses on need surnud mees ja paljas naine natuke teistsuguse vormi v\u00f5i kujuga. Reklaam proovib inimesele r\u00e4\u00e4kida, mida inimene tahab ja on n\u00f5us kuulma. K\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tab sulle tuntud asi uues kuues. See on loovlahenduse ja loovm\u00f5tlemise reegel, mitte ainult reklaamivaldkonnas, vaid ka disainis.<\/p>\n
Kui ma r\u00e4\u00e4giksin mingis imelikus keeles v\u00f5i teeksin kummalise k\u00e4gara lauale, mis v\u00f5ib olla geniaalne, ei saa inimesed sellest aru. Kui aga keegi r\u00e4\u00e4gib tuntud asjast, teeb oma versiooni, siis see t\u00f6\u00f6tab. Sellep\u00e4rast kasutatakse telereklaamis v\u00e4ga palju tuntud muusikat v\u00f5i tehakse nendest oma versioone.<\/p>\n
Tegime just hiljuti Decorale “Gaudeamuse” h\u00fcmniga taimehoovilaulu. See \u00e4ratab inimese ajus \u00e4ratundmisimpulsi, andes uue v\u00f5tme. Siis oled poolenisti inimesele juba aktsepteeritav. See on loovlahenduse k\u00f6\u00f6gipool, kuidas v\u00e4ga h\u00e4id reklaame luua.<\/p>\n
\u00dcritada leida suuri inimeste hulka k\u00f5netavat asja, vaadata, mis v\u00f5iks nende nostalgiat toita. Leida nii\u00f6elda uus v\u00f5ti, millega oma toodet s\u00f6\u00f6davaks teha?<\/p>\n
Nostalgia on super. Vaadake Kalevi tooteid: Maiuspala, Tuljak, see k\u00f5ik on nostalgia, mis m\u00fc\u00fcb. Kui on v\u00f5imalus nostalgias kinni haarata, on see v\u00e4ga kindel tee. Lisaks nostalgiale tulevad aga m\u00e4ngu muud loovmeetodid.<\/p>\n
Teid on Kuldmunal aastak\u00fcmneid teiste kolleegide poolt tunnustatud. Teil peaks kogemus olema, mis teistele reklaamiinimestele korda l\u00e4heb?<\/p>\n
Kuldmuna on huvitav v\u00f5istlus, seda hindavad sinu konkurendid. See on eriti v\u00e4gev, kui konkurendid peavad oma konkurendi t\u00f6id paremaks. Kunagi olime v\u00e4ga ahned, oleme olnud kaks aastat aasta agentuur ja aasta disainiagentuur. N\u00fc\u00fcd me vaatame, et \u00e4ri- ja auhindade pool oleks tasakaalus ja ei ole nii ahned. Piisab, kui iga aasta \u00fche v\u00e4ikse Kuldmuna saame, las teised v\u00f5idavad ka.<\/p>\n
Oleme proovinud hoida erinevat kaudu tasakaalu, sest olema ka v\u00e4ga pakendiusku loovagentuur. Kui k\u00e4ite poelettidel, siis Rakvere lihatoodete pakendid on meie tehtud, Preemia, V\u00e4ike Tom, V\u00e4rska Originaal.<\/p>\n
\u00dchele munatootjal, Kalevipoja Munad, kes oli 25 aastat turul olnud muutsime me disaini ja pakend hakkas kaks korda paremini m\u00fc\u00fcma.<\/p>\n
Paki peal on Kalevipoeg, kes hoiab muna s\u00fcles. Selle taga on teadmine, et mehed arvavad, et nad on head kahes asjas: grillimises ja munade keetmises. Mul on n\u00e4iteks naise vend Priit, kes v\u00f5ib kaheksa minutit j\u00e4rjest munade keemise ajal r\u00e4\u00e4kida, kuidas mune tuleb keeta.<\/p>\n
Kalevipoja munad on t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane t\u00f6\u00f6. Me ei teinud \u00fchtegi reklaami, ei olnud Facebooki postitust ega v\u00e4lireklaami ja telereklaami, ainult pakendivahetus ja see hakkas iseenesest m\u00fc\u00fcma.See n\u00e4itab, mis on pakendi v\u00f5i disaini j\u00f5ud. Tegelikult ka Kalevipoja j\u00f5ud, mitte ainult pakendi j\u00f5ud.<\/p>\n
See sama nostalgia ka?<\/p>\n
Jah, just. See sai ka selle aasta pakendikategooria Kuldmuna ja seda hindasid ka just v\u00e4lismaalased, kes hindasid Eesti p\u00e4rimuse toomist t\u00e4nap\u00e4eva. Kalevipoja munadel on veel \u00fcks v\u00e4ike trikk on juures. \u00dcldiselt iga br\u00e4nd loob oma loo ja kirjutab, et “Oo, firma asutati 1083 ja see on v\u00e4\u00e4rikalt valmistatud ja seda toodavad meistrid.”<\/p>\n
Kalevipoja munade lugu on, ma v\u00e4idan, maailma k\u00f5ige pikem br\u00e4ndilugu. Kui te l\u00e4hete kalevipojamunad.ee ja klikite alajaotusele “meie lugu”, siis seal avaneb maailma pikem br\u00e4ndilugu ehk Kalevipoja eepos.<\/p>\n
Ma olen kuulnud oma lastelt, et kui nende koolis on Kalevipoja eepost lugeda, siis k\u00f5ige mugavam pidi olema see sama koduleht. See on digitaalsete olemas ja ei pea raamatukogust laenama.<\/p>\n
Kas need reklaamid, mis kipuvad reklaamispetsialistide poolt olema k\u00f5rgelt hinnatud, ei pruugi olla \u00fcldse need reklaamid, mis tegelikult m\u00fc\u00fcvad?<\/p>\n
Ei pruugi. Selleks on teine v\u00f5istlus, Effie, kus hinnatakse reklaami efektiivsust. Kuldmuna konkursil hinnatakse ideid. Idee v\u00f5ib olla v\u00e4rske, aga ei pruugi inimestele peale minna. See ei t\u00e4henda, et idee halvem oleks. Kalevipoja munad oli n\u00e4ide, kus oli ka m\u00fc\u00fcgiedu taga. Effie \u017e\u00fcriid see aga ei huvitanud. Nad arvasid, et see asi ei olnud nii \u00e4ge. Kuldmunal t\u00f5esti ei hinnata m\u00fc\u00fcki, aga ideaalis v\u00f5iks.<\/p>\n
Viimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on reklaamkanalite hulk kasvanud ja asjad on liikunud interneti suunas?<\/p>\n
Ikka. Kui kuskil midagi kasvab, siis kuskil kahaneb. Tr\u00fckireklaam on praktiliselt v\u00e4lja surnud. N\u00e4eme, kuidas paberlehed \u00fcksteise j\u00e4rel kinni l\u00e4hevad. Alles on veel \u00d5htuleht, Postimees, Ekspress, Maaleht. \u00c4rip\u00e4ev oli esimene, kes kolis virtuaalmaailma.<\/p>\n
Ajakirjadega on samamoodi, et kunagi olid tiraa\u017eid v\u00e4ga suured. Enam ei osata tr\u00fckireklaami isegi teha. Selleks on Ameerikas v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud spetsiifilised reeglid: kus logo peab olema, kuidas foto ja tekstid on paigutatud. Need oskused ununevad \u00e4ra. Ei ole nii, et paned v\u00e4lireklaami tr\u00fckireklaami formaati ja see t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n
Raadioreklaam on Eestis huvitav n\u00e4htus, sest see on aastaid stabiilne ja kuluefektiivne. Muidugi on kolitud ka podcastide ja internetisageduste peale. Langus on stabiilne ka teles, kuigi see pole muidugi v\u00e4ljasurnud. P\u00f5ntsu on pannud j\u00e4relvaatamised ja voogedastusplatvormid. Kui t\u00e4na reklaami telesse ei pane, siis n\u00e4htavus v\u00e4heneb 16-17 protsenti. Kunagi oli aeg, kus panid kahte kohta telereklaami ja said k\u00f5ik Eesti inimesed k\u00e4tte. Praegu on \u00fclikeeruline internetist inimesi k\u00e4tte saada, sotsiaalmeedia on fragmenteerunud.<\/p>\n
Kunagi tegid kolm n\u00e4dalat reklaami, n\u00e4dal oli vahet ja viiendal tegid uuesti. N\u00fc\u00fcd ei saa enam midagi niimoodi k\u00e4tte. N\u00fc\u00fcd v\u00f5lus\u00f5na on always on. Br\u00e4ndi s\u00f5num peab ringlema v\u00e4ga pika perioodi jooksul, et saada k\u00e4tte kriitiline mass, kes v\u00f5iks su toodet v\u00f5i teenust tarbida. Kui kunagi oli ATL [above the line] ja BTL [below the line], et oli kuskil otsesuhtlus ja ostetud meedia, siis n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik online. Ka k\u00f5ik reklaamfilmid on kolinud internetti.<\/p>\n
Mina v\u00e4idan, et reklaamid v\u00f5ivad olla ka suhteliselt pikad, kuigi meediafirmad r\u00e4\u00e4givad 2,5 sekundilisest klippidest. Minu arvates see k\u00f5ige magusam br\u00e4ndiaeg v\u00f5i reklaam algab s just siis, kui inimene peale seda aega tarbid seda lahedat muusikat v\u00f5i reklaami, mis p\u00f5nev tundub.<\/p>\n
Me tegime Elengerile kolmeminutilise reklaami, mida otsiti internetist taga, see \u00fcrginimestega reklaam. Need olid pikad reklaamid. Samuti Compensa elukindlustuse reklaamid. Lugude r\u00e4\u00e4kimine ei ole kuskile kadunud.<\/p>\n
Aga miks k\u00f5iki inimesi siis j\u00e4tkuvalt ei ole v\u00f5imalik k\u00e4tte saada, kui internet on reklaami t\u00e4is? Facebookis ju ometigi saab k\u00fcsida, millist sihtgruppi sa leida tahad?<\/p>\n
Esiteks, neid on seal v\u00e4ga palju. Teiseks, me oleme laiali erinevates kohtades. Seda saab natuke projekteerida, aga see ei ole garanteeritud. Digireklaamidega on sama, ostad reklaami ja ringleb 20 reklaami, see on suhteliselt odav. V\u00e4lireklaamifirmad soovitavad alati digireklaamidele lisaks v\u00f5tta ka tavapinnad, siis kampaania t\u00f6\u00f6tab paremini.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3571720he80bt24.jpg\"\/)
Urmas Villmann Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Kui palju on t\u00e4nap\u00e4eval Eesti reklaamirahast Ameerika ettev\u00f5tete, n\u00e4iteks Google’i ja Meta, k\u00e4es?<\/p>\n
See summa on t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga suur. Ekspress Grupi tippjuhid eesotsas Mari-Liis R\u00fc\u00fctsaluga on ka proovinud r\u00e4\u00e4kida, et raha l\u00e4heb meilt maksuvabalt minema. See on r\u00f6\u00f6velkapitalismi n\u00e4htus. TikTok ei ole Ameerika oma, see kuulub hiinlastele, aga ameeriklased kotivad TikToki k\u00f5vasti. Kui te kuulete Spotifyst midagi halba, siis selle taga on USA voogedastuskompaniid, kellele euroopa platvorm ei meeldi ja nad \u00fcritavad sellele kaikaid kodarasse loopida.<\/p>\n
Teie meelest v\u00f5iks siis Eesti rakendada Ameerika ettev\u00f5tetele reklaami ostmisele makse, et muuta see v\u00e4hem atraktiivsemaks?<\/p>\n
Ega see atraktiivsust v\u00e4henda, vaid see v\u00f5iks olla \u00e4ritegevuse osa, et maksad makse seal, kus raha teenid. K\u00f5ik teised seda ju teevad. Eks me oleme ka Euroopa Liidu liige ja seal veel selga sirgu l\u00f6\u00f6dud pole.<\/p>\n
Selge on see, et reklaami on m\u00f5tet m\u00fc\u00fca seal, kus on inimeste t\u00e4helepanu. V\u00f5imalik, et Google ja Meta on teinud sihtgrupi leidmise lihtsamaks?<\/p>\n
Ideaalmaailmas v\u00f5iks see nii t\u00f6\u00f6tada. V\u00e4lireklaam on Eestis v\u00e4ga unikaalne, pool elanikkonda elab pealinnas. Kui sa tahad \u00fclej\u00e4\u00e4nud elanikkonda k\u00e4tte saada, siis teed natuke Tartus ja P\u00e4rnus ka.<\/p>\n
V\u00e4lireklaami n\u00e4eb ka venekeelne elanikkond, keda Tallinnas on pea pool, ja see on ainuke koht, kus nendega r\u00e4\u00e4kida saab, sest tele on kinni keeratud.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides tehisarust: kui palju see reklaaminduses pilti muudab?<\/p>\n
Meie jaoks on see v\u00e4ga vinge protsessi kiirendaja. Mulle meeldivad jutud, et AI v\u00f5tab t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. Ei, teine inimene, kes oskab AI-d kasutada, v\u00f5tab sinu t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. See on oskus kontrollida hullu geeniust ja saada asi k\u00e4tte on p\u00e4ris lahe. Piiramatu loovus.<\/p>\n
Meie tekste ei korrigeeri ainult ChatGPT, seda teeb ka meil t\u00f6\u00f6tav ja luuletajana tuntud Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp. Ta \u00fctles ilusti: kui enne inimesed kirjutasid ise halvasti, siis n\u00fc\u00fcd nad teevad seda AI abiga.<\/p>\n
Tekstid on halvad sellep\u00e4rast, et inimesed ei oska k\u00fcsida. Olen mures nende p\u00e4rast, kes lasevad AI-l panna omale Tuneesiasse turismireisi kokku. Programm valetab, nii et suu suitseb ja m\u00f5ned usuvad. See on virtuaalmaailma hull geenius, kellest saab \u00e4gedaid asju, kui oskad k\u00fcsida ja lihvida.<\/p>\n
See pole ka kiire protsess. Et \u00fche korraliku promtiga saada h\u00e4id tulemusi, v\u00f5tab see aega sama palju kui fotosessioon – p\u00e4evi.<\/p>\n
Tarbijakaitseamet tahtis teavitada inimesi, et enne kui ostad v\u00f5i tellid mingit
teenust tellid, siis vaata nende kodulehek\u00fclje \u00fcle. Seal on siis firmad v\u00f5i
ettev\u00f5tted, kes on siis tarbijate \u00f5iguse rikkunud. Me genereerisime nii telereklaami kui ka kui ka digireklaamid ainult AI abiga.<\/p>\n
Kas see pigem h\u00f5lbustab parema tulemuse saamist v\u00f5i on see kulude kokkuhoid?<\/p>\n
Hetkel on ta m\u00f5lemad. See pidu ei kesta aga kaua. Tulevad uuemad juba paremad rakendused, mida on ka mugavam kasutada. Neid on v\u00f5imalik paremini kontrollida,
aga nende kuutasud ulatuvad k\u00fcmnetes kordades suuremaks kui praegu \u00fclej\u00e4\u00e4nutel.<\/p>\n
Kokkuhoid l\u00f5peb \u00e4ra, inimesed \u00f5petatakse neid kasutama ja see toode arendatakse ka kvaliteetsemaks. Siis tulevad ka vastavad hinnad.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisite tunnuslaulust, mis te \u00fchele kliendile tegite. L\u00f5ppude l\u00f5puks oleks see v\u00f5imalik salvestada ka elavate muusikutega.<\/p>\n
See oleks k\u00fcmme korda vaevalisem. Ma tegin ise helistuudiosse minekut selle sama tarbijakaitseameti \u00f5udusfilmimuusika kolme minutiga enne toast v\u00e4ljumist. Tuli ju hea asi. See on minu jaoks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Teistpidi kipuvad t\u00f6\u00f6riistad minema l\u00f5pptarbijale l\u00e4hemale, \u00fchel hetkel v\u00f5ib klient ise promptida?<\/p>\n
Seda ikka juhtub. Tehisaruga tehakse ikka tekste ette, sellega saab juba imik hakkama. Aga oskus on teha nii, et tulemus hea oleks. Meil on disainer, kes on profileerunud AI-ga suhtlemisele. Asjad, mida me oleks teinud k\u00fcmnete tuhandete eest filmiv\u00f5tetega, on n\u00fc\u00fcd lihtne teha toas ja arvutiga.<\/p>\n
Kui kaugel on tulevik, kus potentsiaalne klient istub lihtsalt tehisaru taha maha ja
promptib endale terve meediaplaani? Hinnavahe t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb kliendi jaoks suur?<\/p>\n
Seda juba tehakse, v\u00e4lismaal on seda palju n\u00e4ha. Robotite reklaamid on \u00fclihaledad ja selliseks nad ka j\u00e4\u00e4vad, sest see n\u00e4eb v\u00e4lja odav. Ma tean ettev\u00f5tjaid, kes on tellinud 15 euroga kuskilt Pakistani v\u00f5i India t\u00fc\u00fcbilt 20 logo. Need n\u00e4evadki v\u00e4lja nagu 20 euroga tehtud logod.<\/p>\n
Mul on \u00fcks v\u00e4ga hea tuttav, kes t\u00f6\u00f6tab toiduvaldkonnas ja tellis sellise odava logo. Kui aga\u00a0 p\u00e4rast aru saada, et see ei t\u00f6\u00f6ta, et seda on kaugelt imelik vaadata, siis on seda \u00fcmber vahetada raske.<\/p>\n
Kui sa investeerid 15 eurot sellesse, et teenida miljoneid, siis midagi on paigast \u00e4ra. Mulle meeldib n\u00f5ukogudeaegne plakat: “\u00c4rge tapke ennast elektriga. Las seda teeb spetsialist.” Disain on investeering ja see teenib paremini tasa, kui on professionaalselt tehtud. Meie munafirma ei oleks saanud sellist raha kokku teenida ilma sellise disainita.<\/p>\n
Te olete teinud poliitreklaami Reformierakonnale. Vanasti r\u00e4\u00e4giti, et miljoni krooniga on v\u00f5imalik tagada endale riigikogu koht. Kas need ajad on m\u00f6\u00f6das, kus poliitikas on v\u00f5imalik suure reklaamiga endale v\u00e4ga head tulemust garanteerida?<\/p>\n
Ma ei tea, kas on m\u00f6\u00f6das. Siis kui seda juttu r\u00e4\u00e4giti oli poliitreklaam lapsekingades. Me olime esimesed, kes hakkasid \u00e4rimaailma reeglitega seda tegema. Kui erakond oli noor, sai teha rebel-it [m\u00e4ssata – inglise k.] ja hullumeelseid reklaame. Nagu inimene, alguses oled noor rebel, l\u00f6\u00f6d tooli jalaga \u00fcmber, p\u00e4rast oled soliidne. Rebel olemisega saad t\u00e4helepanu ja kasvatad oma k\u00f5lapinda. Praegu ei ole ilmselt kellegi sellist raha, et taolisi suuri reklaame teha.<\/p>\n
\u00dcks asi, mida olen \u00f5ppinud, on see, et erinevalt kommertsreklaamist saab poliitmaailmas reklaam anda ainult hoogu. Kui poliitikas l\u00e4heb h\u00e4sti, annab reklaam hoogu. Kui poliitika on n\u00f5rk, saab langus reklaamidega veel rohkem hoogu juurde. Mulle poliitreklaam meeldib, tulemuse saab t\u00e4pselt teada h\u00e4\u00e4lte arvu ja tulemusega. H\u00e4\u00e4lte arv on l\u00f5puks ikkagi poliitikule au, reklaamiagentuur saab anda ainult hoogu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3571732hd595t24.jpg\"\/)
Urmas Villmann ja Huko Aasp\u00f5llu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Reklaamiettev\u00f5tluses on hea pilk sellele, kuidas Eestis asjad l\u00e4hevad. Tihti, kui olukorrad on v\u00e4ga rasked, kipuvad turunduseelarved olema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173409,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,79140,37,33,35,7380,34,36,79139,50674,3184,79138,643,79137,814,65],"class_list":{"0":"post-173408","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-digireklaam","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elenger","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kalevipoja-munad","18":"tag-kuldmuna","19":"tag-poliitreklaam","20":"tag-promptimine","21":"tag-reformierakond","22":"tag-reklaamindus","23":"tag-tehisaru","24":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116542648169266306","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173408","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173408"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173408\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173409"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173408"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173408"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173408"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}