{"id":173451,"date":"2026-05-09T05:57:08","date_gmt":"2026-05-09T05:57:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/173451\/"},"modified":"2026-05-09T05:57:08","modified_gmt":"2026-05-09T05:57:08","slug":"siim-kallas-mis-juhtus-pariisis-9-mail-1950-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/173451\/","title":{"rendered":"Siim Kallas: mis juhtus Pariisis 9. mail 1950? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Siim Kallas kirjutab sellest, kuidas algas Euroopa \u00fchendamine.<\/p>\n<p>Nad ootasid. Oli teisip\u00e4eva, 9. mai, hommik aastal 1950.\u00a0<\/p>\n<p>Ootajad olid prantsuse v\u00e4lisminister Robert Schuman ja t\u00f6\u00f6grupi, mida juhtis konjaki\u00e4rimees Jean Monnet, liikmed, nende hulgas Paul Reuter, Etienne Hirsch, Pierre Uri ja teised.\u00a0<\/p>\n<p>See t\u00f6\u00f6grupp oli koostanud \u00fche dokumendi, mille v\u00e4lisminister Schuman pidi avalikkusele ette kandma. Dokument sisaldas ettepaneku \u00fchendada Prantsuse ja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa s\u00f6e ja terase turud. Et nende kahe riigi rasket\u00f6\u00f6stusest ei t\u00f5useks enam iialgi s\u00f5da. Dokumendist ja selle sisust teadis v\u00e4ga piiratud arv inimesi.<\/p>\n<p>Kella kuueks olid kokku kutsutud ajakirjanikud, ametnikud, avaliku elu tegelased Prantsuse v\u00e4lisministeeriumi esindusruumidesse Quai d\u00b4Orsay&#8217;l Salon d\u00b4Horloge&#8217;i, kellasaali.\u00a0<\/p>\n<p>Enne seda pidi v\u00e4lisminister saama valitsuskabineti n\u00f5usoleku. Peaminister oli siis Georges Bidault.<\/p>\n<p>Aga k\u00f5ik see oli v\u00f5imatu ilma \u00fche s\u00f5numita, mida oodati, ja mida veel sel hommikul ei olnud tulnud.\u00a0<\/p>\n<p>S\u00f5num koos v\u00f5imalku n\u00f5usolekuga pidi tulema Saksamaa Liitvabariigi kantslerilt Konrad Adenauerilt. 74-aastane Adenauer oli L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa kantsler alates 15. septembrist 1949 (kuni oktoobrini 1963).<\/p>\n<p>Poliitilised riskid olid v\u00e4ga suured. K\u00f5igest viis aastat oli m\u00f6\u00f6das s\u00f5ja l\u00f5pust, milles tapeti miljoneid prantslasi ja sakslasi. Ja see oli juba teine suur s\u00f5da, kus vastamisi seisid Saksamaa ja Prantsusmaa. Algatajad kartsid, et nende riikide avalikkus ei ole selliseks kokkuleppeks valmis. Nad said selgesti aru, milline tohutu murrang on kavandatud ettev\u00f5tmine.<\/p>\n<p>Ja mida arvavad l\u00e4\u00e4nemaailma valitsejad, ameeriklased? Juhuslikult oli vahetult enne Pariisis visiidil USA riigisekret\u00e4r (v\u00e4lisminister) Dean Acheson. USA suursaadik korraldas oma residentsis mitteametliku kohtumise Jean Monnet ja teiste ettev\u00f5tmise algatajatega. Dean Acheson kohkus v\u00e4ga. Tema esialgne ettekujutus oli, et tegemist on mingi s\u00f6e- ja terasekartelliga, mis on ohuks rahule. Aga s\u00fcvenedes sai temast kogu plaani kindel toetaja.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00f5imalikust L\u00e4\u00e4ne-Euroopa \u00fchendamisest oli kantsler Adenauer r\u00e4\u00e4kinud ka Saksamaa \u00fclemkomissari ameeriklase John McCloy&#8217;ga ja saanud positiivse suhtumise.<\/p>\n<p>Hoolikalt varjati ettev\u00f5tmist brittide eest. Kardeti, et Suurbritannia teeb k\u00f5ik selle plaani takistamiseks, kartes konkurentsi ja tugevat mandri-Euroopat. Nii lugeski Suurbritannia v\u00e4lisminister Ernest Bevin sellest j\u00e4rgmise p\u00e4eva ajalehtedest. Ta oleks peaaegu s\u00fcdameataki saanud. Brittide solvumine oli v\u00e4ga suur.\u00a0<\/p>\n<p>Algatajad kartsid sedagi, et neist lihtsalt ei saada aru. K\u00f5ik kehitavad \u00f5lgu, ja kogu plaan sureb vaikselt v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n<p>Robert Schuman oli jaanuaris kohtunud Saksamaa kantsleriga. Peak\u00fcsimus oli Saarimaa saatus. Mingit isiklikku klappi ei tekkinud. Schuman kahtles Saksa valmisolekus prantslastega mingit koost\u00f6\u00f6d teha. Dokumendi projekt saadeti Adenauerile ja n\u00fc\u00fcd oodati tema l\u00f5plikku seisukohta.<\/p>\n<p>Ootajate n\u00e4rvid olid \u00fcha rohkem pingul.\u00a0<\/p>\n<p>Ja siis tuli vastus.\u00a0<\/p>\n<p>Saksa kantsler Konrad Adenauer andis k\u00f5hklematult Schumani avaldusele oma n\u00f5usoleku. Vana poliitik vihkas s\u00f5da ja vihkas Preisimaad, mille juhtimisel \u00fchendati Saksamaa ja peeti maailmas\u00f5du.\u00a0<\/p>\n<p>1950. aasta 9. mai, teisip\u00e4eva \u00f5htupoolikul pidas Prantsuse v\u00e4lisminister Robert Schuman k\u00f5ne, mida t\u00e4nap\u00e4eval nimetatakse Schumani deklaratsiooniks. Ajakirjanikud said aru. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kirjutati: &#8220;Prantsusmaa ja Saksamaa algatasid Euroopa \u00fchendamise&#8221;.<\/p>\n<p>18. aprillil 1951 kirjutasid kuus riiki \u2013 Prantsusmaa, L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg \u2013 alla Euroopa s\u00f6e- ja terase \u00fchenduse loomisele.<\/p>\n<p>Euroopa \u00fchendamine oli alanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siim Kallas kirjutab sellest, kuidas algas Euroopa \u00fchendamine. Nad ootasid. Oli teisip\u00e4eva, 9. mai, hommik aastal 1950.\u00a0 Ootajad&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173452,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,28,29,95,19,25,79148,1635,79149,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":["post-173451","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-robert-schuman","tag-siim-kallas","tag-soe-ja-terase-uhendus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116543084588905346","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173451","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173451"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173451\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173452"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173451"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173451"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173451"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}