Looduses liikujatele v\u00f5ib olla j\u00e4\u00e4nud mulje, et t\u00e4navu on madusid tavap\u00e4rasest rohkem. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist T\u00f5nu Talvi ei n\u00e4e siiski p\u00f5hjust arvata, et tegemist oleks erakordse maoaastaga. R\u00e4stikuid ja nastikuid v\u00f5idakse sagedamini silmata hoopis pika ja jaheda kevade t\u00f5ttu.<\/p>\n
Talvi s\u00f5nul on madude arvukuse muutust Eestis raske t\u00e4pselt hinnata, sest s\u00fcsteemselt keegi roomajaid ei seira. Seet\u00f5ttu toonitas ta, et tema selgitus on loodusteaduslik oletus, mitte seireandmetel p\u00f5hinev j\u00e4reldus. Talvi hinnangul ei anna viimased aastad aga alust arvata, nagu oleks r\u00e4stikute v\u00f5i nastikute arvukus j\u00e4rsult kasvanud.<\/p>\n
K\u00fcll tuleb madude kevadise k\u00e4itumise m\u00f5istmiseks m\u00f5elda bioloogiale. Nii r\u00e4stikud kui ka nastikud on k\u00f5igusoojased loomad, ehk nende kehatemperatuur, aktiivsus ja liikumine s\u00f5ltuvad \u00fcmbritsevast soojusest.<\/p>\n
Varajased kevadem\u00e4rgid meelitavad maod k\u00fcll talvitumispaikadest v\u00e4lja, kuid p\u00fcsivat kevadsooja veel napib. Seet\u00f5ttu ei liigu roomajad kohe suvistesse elupaikadesse laiali, vaid j\u00e4\u00e4vad kauemaks talvitumispaikade l\u00e4hedusse. Nendeks v\u00f5ivad olla urud, kiviaiad, suuremate kivide alused, vanade hoonete vundamendid ja p\u00f5randaalused.<\/p>\n
Talvi s\u00f5nul v\u00f5ib just seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da mulje, et madusid on tavap\u00e4rasest rohkem. Tegelikult p\u00fcsivad nad lihtsalt samades kohtades kauem ja j\u00e4\u00e4vad seet\u00f5ttu inimestele rohkem silma.<\/p>\n
Jahe ilm muudab maod loiuks<\/p>\n
Talvitumispaikade juures p\u00e4ikese k\u00e4es soojenevad maod on kevadel esialgu passiivsed. Madal \u00f5hutemperatuur aeglustab nende liikumist ja muudab nad uimaseks. Lisaks m\u00f5jutab loomade k\u00e4itumist kevadine nahavahetus: vana nahk katab ka silmi, mist\u00f5ttu n\u00e4evad nad ajutiselt kehvemini ega pruugi ka inimest m\u00e4rgata.<\/p>\n
Talvitumispaikadest v\u00e4ljudes v\u00f5ivad maod koguneda suurematesse r\u00fchmadesse. See ei tulene mitte aga madude sotsiaalsest iseloomust, vaid sobivaid talvitumispaiku on lihtsalt v\u00e4he ja seet\u00f5ttu satub neid samadesse kohtadesse palju kokku. Samal ajal algavad pulmam\u00e4ngud, mille k\u00e4igus v\u00f5ivad k\u00fcmned maod \u00fcksteise \u00fcmber v\u00e4\u00e4nelda ja moodustada silmatorkavaid ussipuntraid.<\/p>\n
Suve edenedes k\u00e4itumine muutub. \u00dcles soojenenud maod on juba v\u00e4ledad ja erksad ning m\u00e4rkavad l\u00e4henevat inimest kaugelt. Enamasti j\u00f5uavad nad siis ka varjuda.<\/p>\n
Eesti maod elavad suurema osa aastast eraklikult. Paarisuhteid maod ei moodusta ja j\u00e4rglased peavad virgudes ise hakkama saama. Nastik muneb komposti- v\u00f5i s\u00f5nnikuhunnikusse ja j\u00e4tab munad sinna looduse hooleks. R\u00e4stik on eluss\u00fcnnitaja, kuid peale s\u00fcnnitust kaob ka tema nagu tina tuhka.\u00a0<\/p>\n
Erinevalt paljudest lindudest ja imetajatest on madusid keeruline j\u00e4lgida ning nendega kohtutakse enamasti juhuslikult. Talvi s\u00f5nul v\u00f5iksid siin abiks olla inimeste endi j\u00e4rjepidevad loodusvaatlused. Suvemaja v\u00f5i kodu\u00fcmbruse kohta peetav p\u00e4evik aitaks paremini hinnata, kas m\u00f5nes piirkonnas on madusid t\u00f5esti varasemast rohkem v\u00f5i on neid lihtsalt sel kevadel rohkem m\u00e4rgatud.<\/p>\n
Lisaks on Eesti loodus v\u00e4ga vaheldusrikas. Asjaolud, mis soosivad madude sigimist \u00fches piirkonnas, ei pruugi kehtida teises. N\u00e4iteks v\u00f5ivad Peipsi \u00e4\u00e4res n\u00e4riliste arvukust toetavad tingimused soodustada ka r\u00e4stikute tegemisi, samas kui L\u00e4\u00e4ne-Eesti paepealsetel aladel v\u00f5ivad olud olla hoopis teistsugused.<\/p>\n
Laiemas vaates v\u00f5ivad Talvi s\u00f5nul madusid tulevikus toetada kliimamuutused. “Vaikne kliimamuutuse trend, kus me liigume, toetab seda, et lumevaba ja miinuskraadideta hooaeg muutub j\u00e4rjest pikemaks,” selgitas ta. Pikem soe periood v\u00f5ib seega k\u00f5igusoojastele loomadele kasuks tulla. Talvi r\u00f5hutas samas, et Eestis selle kohta kindlaid t\u00f5endeid veel pole.<\/p>\n
Majausside v\u00f5lu<\/p>\n
Kuigi paljud inimesed tunnevad madude ees hirmu, viitab mao kohalolu Talvi s\u00f5nul pigem heas seisus elukeskkonnale. R\u00e4stikud ja nastikud vajavad sobivaid varjepaiku, piisavalt ruumi, toitu ja v\u00e4hest h\u00e4irimist. “See on majaomanikule signaal, et tema \u00fcmber on veel rikas ja mitmekesine loodus, kus spetsiifiline liik toime tuleb,” s\u00f5nas Talvi.<\/p>\n
Madudel on inimese jaoks ka praktiline v\u00e4\u00e4rtus. Hoone vundamendi all v\u00f5i m\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res elutsev madu aitab piirata pisin\u00e4riliste arvukust. R\u00e4stiku saagiks on peamiselt hiired ja teised v\u00e4ikesed loomad, nastik p\u00fc\u00fcab aga sageli veekogude kallastel kalu ja kahepaikseid.<\/p>\n
Talvi s\u00f5nul on m\u00f5istetav, et inimesed madusid pelgavad, kuid otsest konflikti tuleks v\u00e4ltida. Maod on ettevaatlikud ja p\u00fc\u00fcavad ise kontakti inimesega v\u00e4ltida. Ohtlikud olukorrad tekivad enamasti juhuslikult, n\u00e4iteks siis, kui inimene astub r\u00e4stikule peale v\u00f5i satub talle paljajalu liikudes ootamatult liiga l\u00e4hedale.<\/p>\n
Salvata saades j\u00e4\u00e4 rahulikuks<\/p>\n
Kui r\u00e4stik inimest siiski salvab, tuleb hoiduda aktiivsest liikumisest. F\u00fc\u00fcsiline pingutus kiirendab vereringet ja v\u00f5ib soodustada organismis m\u00fcrgi levikut. Kannatanu peaks j\u00e4\u00e4ma rahulikuks ja hammustada saanud j\u00e4set tuleb hoida v\u00f5imalikult liikumatuna.<\/p>\n
Kindlasti ei tohi hammustuskohta \u017egutiga kinni siduda, haava l\u00f5igata ega proovida m\u00fcrki v\u00e4lja imeda. Kannatanu tuleb v\u00f5imalikult v\u00e4hese liikumisega toimetada arsti juurde v\u00f5i kutsuda kiirabi. Samuti tuleks hoiduda hammustuskoha iseseisvast ravimisest, sest arstidel on selleks vajalikud teadmised ning vajadusel ka vastum\u00fcrk.<\/p>\n
“Loodame, et sellist halba asja ei juhtu ja saame k\u00f5rvuti m\u00f5nusalt edasi minna,” v\u00f5ttis Talvi teema kokku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Looduses liikujatele v\u00f5ib olla j\u00e4\u00e4nud mulje, et t\u00e4navu on madusid tavap\u00e4rasest rohkem. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist T\u00f5nu Talvi ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173458,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,19404,21,304,1452,23860,15928,79155,28,29,285,7113,48661,19169,79151,19,9935,25,79152,79154,22011,61256,23,24,22,79153,20,30],"class_list":{"0":"post-173457","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hammustus","18":"tag-headlines","19":"tag-keskkond","20":"tag-keskkonnaamet","21":"tag-kevad","22":"tag-kliimamuutus","23":"tag-koigusoojased","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-loodus","27":"tag-madu","28":"tag-maod","29":"tag-murk","30":"tag-nastikud","31":"tag-news","32":"tag-paike","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-rastikud","35":"tag-salvamine","36":"tag-soe","37":"tag-tonu-talvi","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-ussid","42":"tag-uudised","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116543131679657211","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173457\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}